Ja siin on muidugi huvitav nüanss ka selle koha pealt, et see nii-öelda maailma kuulus Eestis või vastupidi, on ju, et siin tehti vahepeal mingite töötajate küsitlus ja siis selgus, et Monees on üks kehvemaid tööandja üldse ja nii edasi, on ju, et, et. See on teistpidi küsimus, et kui palju üldse Eesti võtta, Eestis peaks nagu ettevõtte oma maine pärast muretsema, et noh, võtame sama, mis sa ütlesid, Pactumist pole midagi kuulda olnud, samas kui vaatad nimekirja, kuhu kõik, kes neil kliendid on, eks ju, noh jumal ajast, on ju, et. Et miks ma peakski tegema Eestitse reklaami, kui mul Eestis ei ole ühtegi sellist klienti, on ju, et noh, et, et peaasi, et ainult tööjõuturul olla nagu atraktiivne, eks, et. Et see on täitsa omaette teema, millest peaks nagu rääkima, et, et kas üldse on Kuulus või piisab sellest, kui ma olen oma investorite jaoks läbipaistev ja, ja, ja nii on, eks, et. Ja noh, ma ei tea, muidugi e-residentsusega me saime nagu räige pihta sellega, et me kunagi ei väärtustanud kodumaist mainet on ju, mingil hetkel hakkas see teistpidi sööma sedasama ettevõttu või ideed. Bolt
Ei, seal on mitu asja, seal on, esiteks seal on päris tiimid, kes esitavad päris asju. Ja, ja kuigi kõige loomulikumalt sobivad krüptotehnoloogiate peale finantsteenused kõigepealt, et siis neid on ka nagu siin Change'i on mainitud, aga, aga, aga hakkab tekkima üha rohkem ka selliseid kunstiprojekte, single earth oma, oma süsinikukrediitidega või, või, või, või selliseid nagu täiesti mittefinantsilisi ideid on lihtval ka. Teiseks, ma arvan, et, et tuleb ära lõpetada see jura, et krüpto võrdub kuritegevus. Ehk siis me oleme kuulnud nagu paar aastat sellist rahapesu andmepüro juttu sellest ja hiljuti just kuulsin ühe Eesti suure panga juhti, kes arvas, et ettevõtjad ei tea üldse, mis tegelikult toimub, et, et kui nemad vaatavad krütot, siis on seal ainult pätid ja vargad. Et noh, see on naiivne, igalenud ja vana jutt. Krüptotehnoloogiate peal tehakse ka kui tegevust, sellega tuleb lahendada, kurjategijaid tuleb vangi panna, mida iganes, nüüd sellega peavad ametkonnad tegelema. Aga ma ütleks, et üheksakümmend üheksa koma seitse protsenti tegevusest, mis toimub plokiahedate peal maailmas, on, on igatpidi väärtust loov ja sellist nagu õhinejat ja elevust ma pole näinud sellest ajast peale, kui ma esimest korda nägin graafilist võebipäevas, olid üheksakümne kolmandal aastal, ehk siis. Ehk siis, et see on kõik nagu sellises algusjärgus, kus praegu selle rongi peale minnes saab ehitada väga suuri asju. Ja kolmandaks, minu arust, kui vaadata nagu Eesti selliseid tugevusi ja, ja oskusi, meil on digitaalidentiteet, meil on digialgirjad riiklikul tasemel. Meil on elektroonilised infosüsteemid, meil on e-residentsuse programm. Meil on Euroopa Liidu andmekaitse GDPR privaatsust austav kodanikuõiguse austav filosoofia ja õigusruum. Me ei armasta eriti USA ja Hiina suurettevõtteid, kes meie andmetega hooletult ringi käivad, ehk siis kõikide nende asjade jaoks see Web3 maailm nagu lubab tehnoloogilisi lahendusi. Ja, ja mulle tundub, et oleks väga, väga rumal, kui Eesti kuidagi sellest lainest nagu kõrvale jääks, mis ma arvan, et ei ole rohkem ega vähem kui, kui järgmise põlvkonna internet. Ja, et olgem siis sellest kepsisest üle ja ma arvan, et järgmisel aastal on juba selles tabelis ka üha rohkem nimesid, kes ehitavad.