Aasta parimate idufirmade küsitlus

Ei, seal on mitu asja, seal on, esiteks seal on päris tiimid, kes esitavad päris asju. Ja, ja kuigi kõige loomulikumalt sobivad krüptotehnoloogiate peale finantsteenused kõigepealt, et siis neid on ka nagu siin Change'i on mainitud, aga, aga, aga hakkab tekkima üha rohkem ka selliseid kunstiprojekte, single earth oma, oma süsinikukrediitidega või, või, või, või selliseid nagu täiesti mittefinantsilisi ideid on lihtval ka. Teiseks, ma arvan, et, et tuleb ära lõpetada see jura, et krüpto võrdub kuritegevus. Ehk siis me oleme kuulnud nagu paar aastat sellist rahapesu andmepüro juttu sellest ja hiljuti just kuulsin ühe Eesti suure panga juhti, kes arvas, et ettevõtjad ei tea üldse, mis tegelikult toimub, et, et kui nemad vaatavad krütot, siis on seal ainult pätid ja vargad. Et noh, see on naiivne, igalenud ja vana jutt. Krüptotehnoloogiate peal tehakse ka kui tegevust, sellega tuleb lahendada, kurjategijaid tuleb vangi panna, mida iganes, nüüd sellega peavad ametkonnad tegelema. Aga ma ütleks, et üheksakümmend üheksa koma seitse protsenti tegevusest, mis toimub plokiahedate peal maailmas, on, on igatpidi väärtust loov ja sellist nagu õhinejat ja elevust ma pole näinud sellest ajast peale, kui ma esimest korda nägin graafilist võebipäevas, olid üheksakümne kolmandal aastal, ehk siis. Ehk siis, et see on kõik nagu sellises algusjärgus, kus praegu selle rongi peale minnes saab ehitada väga suuri asju. Ja kolmandaks, minu arust, kui vaadata nagu Eesti selliseid tugevusi ja, ja oskusi, meil on digitaalidentiteet, meil on digialgirjad riiklikul tasemel. Meil on elektroonilised infosüsteemid, meil on e-residentsuse programm. Meil on Euroopa Liidu andmekaitse GDPR privaatsust austav kodanikuõiguse austav filosoofia ja õigusruum. Me ei armasta eriti USA ja Hiina suurettevõtteid, kes meie andmetega hooletult ringi käivad, ehk siis kõikide nende asjade jaoks see Web3 maailm nagu lubab tehnoloogilisi lahendusi. Ja, ja mulle tundub, et oleks väga, väga rumal, kui Eesti kuidagi sellest lainest nagu kõrvale jääks, mis ma arvan, et ei ole rohkem ega vähem kui, kui järgmise põlvkonna internet. Ja, et olgem siis sellest kepsisest üle ja ma arvan, et järgmisel aastal on juba selles tabelis ka üha rohkem nimesid, kes ehitavad.

Paneks siia juurde veel selle, et, et ma arvan ka, millest eestlased peaksid lahti laskma, on see, et kõik tegevad oma infosüsteemid nii, nagu eestlased on teinud. Et noh, ikkagi tuleb aru saada, et anglasaksja riikides, ehk siis nüüd suurt, suurtel turgudel USA, UK, Austraalia, Saksamaa ja nii edasi, et ei tule isikukoodi. On sellist isikukoodi, mis on ristkasutuses, mis tähendab seda, et andmed peab saama kuidagi ikkagi nagu erasektori ja avaliku sektori vahel liikuma. Peavad tekkima registrid, mida kõik tunnustavad ja nii edasi ja, ja, ja noh, kuidas ma ütlen, et kuna nad ei suuda aluspõhimõtteid muuta, siis peab tekkima mingi muu lahendus, mingi, mingi muu süsteem. Ja, ja selleks on praegu ikkagi sama Web3 ja, ja kogu see krüptomaailm väga võimekas tööriist. Ja ütleme ausalt, noh, ka tänu sellele, et ma ise sellel aastal hakkasin siin valdkonnas uut start-up'i tegema, siis nõustun Steniga, et, et niisugune tunne on, et. Et noh, täpselt samasugune liblikad, et nagu kui internet tuli, et mis siis kõike teha sai, eks, ja siis vaadati ka, et mis asjad, mis juttud ajad, et kõik rakendused brauseripõhiseks, unustage ära, et niisugust asja pole olemas, on ju, et noh, et, et. Või noh, internet, see on ju täis pettust ja kuritegevust, et. Ja siiamaani on, on ju, et noh, et, et miks üldse üks asja usaldama peab, et, et sellest rongist me ei tohi maha jääda ja kindlasti sellised sõnumid, et. Et krüptomaailmas on ainult pätid ja kõik ainult varastavad ja, ja petavad, eks, et, et sellised sõnumid kindlasti töötavad selle. Selle, selle kahjuks, et me jääme maha, et kuigi võiksime olla ees.