@ RESTART // 2017.12.23
geenius_restart_0776.mp3
KUUPÄEV
2017-12-23
PIKKUS
40m 36s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse e-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjuse välja käidud idee üle luua Eestile oma krüptoraha ehk Estcoin. Saatejuhid ja külaline analüüsivad erinevaid võimalusi, kuidas plokiahela tehnoloogiat ja tokeneid riiklikul tasandil ära kasutada ning millised on sellega kaasnevad riskid ja regulatiivsed väljakutsed.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tänases saates räägime lahti Eesti e-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjus välja käidud idee luua Eestile oma krüoptoraha ehk estcoin. Mida ta tegelikult plaanib ja kuidas riik sellesse suhtub? Nädal enne jõule kirjutas Korjus artikli pealkirjaga “We’re planning to launch estcoin — and that’s only the start”, milles käis välja mõtte, et Eestil peaks olema oma estcoin. Aga mis see estcoin on? Kas krüptovaluuta. […]
Tegelikult on see juba juhtunud, et kui me vaatame riskikapitali kaudu raha tõstmist ja me vaatame ICO-sid, ehk siis seda initial cone offering. Siis väga suur osa on juba ICO-desse kolinud ja ma arvan, et seda annab võrrelda võib-olla natuke nagu arusaadavamalt, näiteid tuua. Sellega, kuidas Uber ja Taxify kaotas ära kiisu seal, kes telefonile vastab, et täpselt samamoodi on siin võimalik. Kui me räägime konkreetselt väärtpaberitest, on võimalik ka väärtpaberite keskregistrid ära kaotada, sellepärast et plokiahela tehnoloogia võimaldab sedasama usaldust. Ta ongi Trust Technology, et sedasama usaldust, ilma et peab olema mingisugune, kas nüüd riiklik või, või, või poolriiklik organ. Kes peab seda registrit, sest iseenesest tagantjärgi plokiahelas ei ole võimalik midagi välja võtta selliselt või midagi muuta, et, et see ei, ei tule välja ja see ongi kõige olulisem selle tehnoloogia juures.
Kes hakkab järjest rohkem kapitali kaasama, kes inimesi kaasama ja nagu tekib ka selline sõda, kes kõige rohkem ikkosid kaasab, et kindlasti siin on meil vähemalt suuliselt on olnud ühine mõistmine eri pooltele, et Eesti ei taha saada riigiks, kus. Meelitame kõige rohkem ikkosid tegema sihukeseks paradiisi ikkoriigiks, sest meie pigem mängime nende kaartidele, mis on turvalisus, läbipaistvus, regulatsioonid. Ja usaldusväärsus ja see on meie nišš läbi e-residentsuse ja läbi meie ettevõtluskeskkonna regulatsioond ja kuidas me saame täita.
Ma võib-olla ütleksin, et me oleme laiemas plaasis, me oleme praegu sellises huvitavas ja põnevavas ideede korjefaasis, kus me nagu. Ei, ei, ei kritiseeri mõtteid, et, et saada, saada võimalikult selliseid uusi, uusi lähenemisi asjadele. Ja, ja-ja selle, selle raames me peaksime ka leidma siis selle, et mis on see meie konkreetne eesmärk, et mida me tahame saavutada. Ja, ja kui me oleme selle, selle eesmärgi paika pannud, mis, mis, mis võib ka muidugi ajas muutuda. Et siis teine, teine, teine samm on see, et, et leida need viisid ja, ja vahendid, kuidas, kuidas sinna j Ja kui me sinna jõuame, siis me hakkame rääkima ka juba sellistest erinevatest riskidest, mis sellega kaasnevad, riskideks on muuhulgas ka see, eks ole, et kui me räägime, et. Keegi soovib kuskil kapitali paigata, paiguta, siis kindlasti on, kindlasti on regioone, kust tulev kapital võib-olla ei ole teretulnud ja nii edasi ja nii edasi. Ehk see on siis see, siis see on see kolmas faas, kus, kus, kus me, kus me nii-öelda nagu vaatame neid võimalikke riske ja kuidas neid maandada, nii et. Et ma juba ütleks, õhutaksin veel, et, et, et eristame neid erinevaid, erineva