Kordame igaks juhuks üle, et nagu kui me räägime sellest, et me tahame e-riiki paremaks teha, siis tegemist ei ole mingi tilulilu probleemiga ja, ja, ja selles mõttes, kui me tahame nagu päriselt teha mingit muutust. Siis me peame hakkama muutma seda teenust oma olemuslikult, nii-öelda rohujuure tasandil. Alates selleks, miks meil seda üldse teenust vaja on, kes seda kasutab, mismoodi me seda pakume, kas see peab üldse klikke tegema. Ja siin on üks asi, mida Eesti inimene enam ei taju, et kui me vaatame näiteks üle X-tee olevate päringute arvu. Ja seda, kui palju see kasvanud on, siis mõelge, et kui X-teed veel ei olnud, siis keegi pidi ikkagi füüsilist informatsiooni liigutama nende ministeeriumite vahel. Toksima, jooksma paberitega, kas sina ise või, või, või, või, või keegi sinu esindaja, on ju. Ehk siis, et me ei näe seda enam, et me nagu ei näe seda maailma ja me peame arvestama, et X-tee sarnane süsteem on täna olemas, noh, X-tee ise ongi olemas Soomes. Kes hakkab seda alles kasutusse võtma ja on üksikud näited maailmas veel, aga. Aga enamik maailma on ikkagi samasuguses ajas, nagu meie olime enne X-tee, eks kakskümmend aastat tagasi.
Hüva, me teeme siia oma teise pausi ja siis jätkame diskussiooni. Restart jätkub, viimane kolmandik saatest on ka, siin me räägime siis täna sellest, kuidas Eesti e-riiki teha mitte ainult ilusamaks, vaid ka paremaks.
Ja me oleme nagu terve saate püüdnud siis juhtida selle mõtteviisi sinna suunas, et, et see, et me nagu facelift'ime oma, oma kodulehekülgi, et. Et see ei anna nagu tulemust, et, et me räägime ikkagi täna sellest, et kui me tahame teha nagu tuleviku e-riiki, siis me peame ümber disainima oma teenused. Ja, ja minu probleem täna ikkagi on see, et, et alati see diskussioon või ütleme, nihuke nagu noh, see pall kukub maha, sellepärast et, et jääb sihukene mulje, et kuskil on mingid progejad, mingid IT-inimesed, et nemad vist peaksid tegema. Ja see on nagu ohtlik, selles mõttes, et noh, kui me küsimegi nüüd, et. Ma ei tea, Statistikaameti töötaja kuulas ka presidendi kõnet, et no ei näed, teenus on halb, et peaks paremaks tegema, et noh, et, et, et tema ei saa ju minna seda paremaks tegema homme, et ma nüüd homme otsustan, et ma teen selle teenuse paremaks, et noh, millise mandaadi alusel, kes sa oled. Ühesõnaga, millise eelarvega, kus sa selle raha saad, on ju. Kes lubas sul üldse nagu muudes töökohustustes kõrvale hiilida ja hakata sellega nüüd tegelema, on ju, et noh, et, et see hakkab ikkagi ülevalt pihta. Või no ma ei tea, Marek, kuidas sina seal näed?
et nagu praegu on häid inimesi, on riik täis, üleüldse küsimust. Küsimus on lihtsalt selles arusaamises, et noh, mida me oleme siin saates ka varasemalt ikkagi nagu, nagu rääkinud, et. Et me peame saama aru, et riigiasutused on ka teenusepakkujad. Et, et, et ja sealt hakkab kõik asi pihta, et miks ma eksisteerin, kelle jaoks ma eksisteerin, mis on minu valdkonnas heateenus. Kui ma pakun seda sellise kiirusega või sellise hinnaga. Kui palju ma jooksutan seda klienti, et kas, kas ma pean seda tegema või mitte, et, et see läheb üldse korda. Noh, meil täna on tõsine probleem, millest ma siin saates rääkinud ka, et enamus ministeeriumid ei tea isegi, mis teenused üldse pakuvadki. Rääkimata nende nagu ümber disainimisest. Ja ma arvan, et see sõnum, mis kõlama peab jääma, ongi see, et, et, et presidendi kõnest, et ei juhtuks jälle see, mida on juhtunud mitu korda varem ka. Et keegi nii-öelda ütleb, et e-riik on nagu metsas, pekkis, ei tööta. Ja, ja siis nagu pall kukub maha, sellepärast, et me arvame, et kuskil peaks mingi programmeer.
Ei, ma tahaks öelda seda, et kui te tahate e-riiki paremaks teha. Siis facelift kodulehekülgedele ühine arusaam, Eesti ees on kõik samasugune disain, unustage ära, sellega me ei saavuta nagu läbimurret, läbimurre tuleb siis, kui me hakkame neid teenuseid nagu sõna ots mõttes uuesti disainima, teeme otsest lõpuni palju paremaks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]