President ütles, et e-riiki on vaja muuta. Aga kuidas?

Ja me jõuame sinna, me hakkame sinna rääkima sellest nagu lähemalt ja, ja kui sa niimoodi räägid, siis tekibki nagu see valo assotsiatsioon, et kui me tahame midagi paremaks teha. Ja, ja tõesti nagu minna seda rada pidi, et, et me ei peaks nagu muretsema e-riigi arengu pärast, et. Et siis kes nagu midagi tegutsema peaks hakkama ja me tegime väikse uuringu selle koha pealt, siin rääkisime samade ajakirjanikega, kes neid artikleid kirjutasid. Et kuigi kas Delfi või, või Päevaleht proovis presidendi käest täpsustada ka, et mida ta täpselt siis ikkagi mõtles, et, et millised keskkonnad on nüüd siis nii-öelda koledad ja, ja mittekasutatavad ja millised ei ole. Siis presidendi kantselei ei täpsustanud neid. Aga noh, eeldame, et kõik on siis nagu suhteliselt nagu, nagu lappis.

Ma täiesti nõus, Taavi sinuga, aga see on juba oluline mõtteviisi muutus, et sa tead ise, kui. Kui, kui keeruline see riigisektoris on läbi viia, et, et seesama projekt, millest sa kindlasti ka tahad täna rääkida pangaga ja maksuametiga, seesama LHV pank oli sisuliselt ainuke Eesti pank, kes oli nõus tulema sellele teenusele taha. Ehk siis ehitama välja süsteemi, kus väikeettevõtja ei peaks enam üldse deklaratsiooni. Esitama, nii nagu Uberi näite puhul sa ütled, et ei pea rahaga harraldama selle autosse, et tegelikult mina olen selle Uberi asja väga palju nii-öelda mõelnud ja, ja tegelikult Uber pakub emotsiooni oma teenusega, et kõik see, mis selles teenuse kasutamisel on ebamugav või, või, või ebameeldiv. On välja visatud ja, ja noh, ma samamoodi Maksuametis olles noh, tõmbasin selle pareeli, et, et ega keegi ei oota seda päeva. Millal tuleb tulu sotsiaalmaksu deklareerimise aeg, et vot nüüd on nagu äge, et, et nüüd kümnendal iga kuu kümnendal päeval saame hakata deklaratsiooni täitma ja ta on ikka imelihtne elektroniliselt ära saata ja kohapeale ei pea minema. Tegelikult see pole ju emotsioon, millega inimesed ettevõtlust noh, tahavad teha, et kui selle saaks ära jätta. Ja kui riik ja tuleb välja, et saigi, siis on, siis me räägime teist tüüpi teenustest.

Tuleb tegeleda juhtimisega, tuleb hakata riigis tegelema juhtimise kvaliteedi parandamisega, noh, kõlab see kvaliteet ja kõik jälle bürokraatiat. Aga tegelikult me juhime ametiasutusi ja ministeeriumid, nagu juhiti eelmisel sajandil, noh, piltlikult öeldes oma nii-öelda loogikas, eks ju, meil on ministeeriumid ja siis on arengukavad ja siis on eelarved ja käib tegelikult ülikõva konkurents nende kõikide ametite ja ministeeriumide vahel. Puuduvad selline, selline keskkond, kus tekiks ühised eesmärgid, oleks eesmärkidel prioriteedid. Et milline ministeerium on kõige olulisem ja milline ministeerium ei ole noh, seesama, mida ma aeg-ajalt olen toonud, meil on kaks väga olulist ministeeriumit, justiitsministeerium või rahandusministeerium. Kui te taandate seesama teema nagu siis näiteks ühe ettevõtte juurde, siis, siis juriidiline üksus ettevõttes ja, ja, ja rahandusüksus on toetavad, toetavad üksused, mitte nii-öelda kõige tähtsamad üksused, eks. Et ikkagi majandus, haridus, sotsiaal, nende ministeeriumite roll eesmärkides ja kõigi ülejäänute toetamine selleks, et need põhieesmärgid riigis hakkaks tööle, selleks tuleb planeerimissüsteem täiesti kardinaalselt ümber vaadata, täiesti uuele kvaliteedele viia, leida juhid, kellel on motivatsioon laes teha muutusi, võtta riske. Lubada neil eksida, noh, ma arvan, et selleks selle, selle olukorrani nagu ma kirjeldan, on nagu väga pikk tee, et üksikud võtavad initsiatiive ja saavutavad sellise nagu mandaadi, aga, aga tegelikult efekt tekiks siis, kui kõigile juhtidele riigisektoris luuakse sellised tingimused.

Sotsiaalministeeriumi asi.