Suur Eesti ettevõte andis oma IT täielikult välja. Kuidas neil läks?

Tere ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on taas eetris ja meil on saates kaks külalist, Tarmo Kärsna Telia Eestist, tere. Tere. Ja Kaupo Sisask, kes on korraga nii Alexela kohatuse liige kui Tiki treileri tegevjuht, tere. Me räägime täna saates mitmest teemast, ma arvan, et kahest, aga kes teab, vaatame. Esimene on see, et, et Alexela ehk siis tegelikult Tiki koos Teliaga on osustanud treilerite. Järelkärvute, kuidas keegi soovib nimetada nende rentimist, teha moodsamaks ja lihtsamaks. Ja teine on see, et, et väidetavalt on viimasel ajal moes ja, ja üldse tuleviku suund see, et ettevõtted annavad kogu oma IT-halduse välja, et, et ei. Teatud suurusest alates ei ole mõtet enam IT-osakonda pidada ja, ja Alexela on siis üks selline ettevõte, kes on täielikult selle välja andnud ja, ja välja andnud Teliale. Aga hakkame nendest haagistest pihta, tegelikult võib-olla peakski alustama Kaupo nendest terminitest, et mis on järelkäru, mis on haagis, mis on treiler ja kas neil on veel nimesid või on see kõik üks ja sama?

Tegelikult on kõik üks ja sama, ametlik nimetus oleks ikkagi siis kergehaagis. Et kergehaagis on tavaline siis rahvasõnu järelkäru.

Nii, ja kerge haagise erakiru saava treiler on mis?

Treiler on ka rahva keeles täpselt samamoodi antud hea nimetus kerge haagisele, et.

Kuidas me peaksime nimetama neid siin saates nüüd?

Ikkagi haagis, haagis on ikkagi ilus ja.

Tiki treiler toodab haagiseid? Just. Okei, selge. Räägime siis nendest haagiste rentimisest, no. Osta vist, ei ole mõtet, kui sul seda iga päev vaja ei lähe, kõik pensioni, bensiinijamad on nüüd täis.

Kindlasti on üks lahendus, et kuna ei ole väga paljudel üle hoida kuskil, siis paljud kasutavad rentimise lahendust. Ja kuna rentimise lahendus on olnud. Lihtsasti kättesaadav just nimelt tanklatest. Siis tanklad on olnud see põhiline koht, kus kohas siiamaani on renditud.

Ja mis see teie plaan siis sellega on, et ma, ma saan aru, et mõte oleks viia see rentimine kuidagi äpipõhiseks?

Rentimine on jah, mõte viia niimoodi, et inimesed saavad rentida Haagist äpiga, ilma et tankla töötaja peaks siis sekkuma. Ja saab rentida haagisid siis kakskümmend neli tundi, seitse päeva nädalas.

Nii et ma põhimõtteliselt broneerin äppist ära, vaatan, et on vaba haagis, on ma ei tea, siinsamas, meil on Olerex näiteks, äkki seal on. Sõidan kohale, vajutan mingit nuppu või QR kood ja.

Just, et üks suur eelis on veel see, et me ei pea isegi kohale sõitma, et broneerida haagist. Et haagis saab, kuna haagise rentimine on odav, siis saab haagise panna rentima varem. Ja oled alati kindel juba kohale sõites, et see treiler ootab sind, et sa ei pea avastama kohale jõudes seda, et keegi on treilerieest ära võtnud.

Miks ma ei võiks siis minna sinna, noh, tanklad on niikuinii öö läbi lahti ju, või mis, mis raskus mul on minna sinna sisse?

Paljud tanklad, paljud tanklad ööd enam tänapäeval ööpäeval ilmselt lahti ei ole. Ja samuti on tanklas, on võib-olla järjekord, kus inimene. Tanklatööta peab tulema välja, kõik see võtab aega, aga ta on suht sarnane, on iseteenindusega kaubamajades või, või poodides.

Aga ma lisaks juurde ka see ehk, et paljud tanklad mõjutavad täna ju järjest rohkem automaattanklad. Ja selline lahendus võimaldab tekitada nüüd rendilaenutuspunkte inimestele lähemale, ehk et sa ei pea minema kütuse, sinna tanklasse. Vaid näiteks, miks mitte, on sul Mustamäe ühes rajoonis. Tarmo,

mis see Telia roll on, teie teate siis tehnilise poolega, eks selles?

No me oleme pigem võtnud enda niisuguse koordineeriva rolli, et meie pakume siis platvormi, ütleme platvormi, mis seob kokku siis riistvara ja tarkvara, ehk et, et tegemist oli sellise. Hea koostööprojektiga, mida, kus me kasutasime ITL-i poolt klastrirahastust, Alexela, Telia, siis DSystems ja tarkvara poole siis tuli. Vaskombi poolt, jah, ja meie vaatest on see, et ei peaks nagu olema seda, et on tarkvara ajendaja teab täpselt, kus on riistvara ja nad on siis omavahel kokku kodeeritud. Vaid, et meie platvorm on nihuke, siis haagisepõhine ja kõik see, et siis inimene. Haagis, meie oma platvormis, seome nagu kokku, see on see lahendus, mida me pakume, ja loomulikult siis ühendused, nagu Kaupo ka mainis, et. Et teada, kus on haagis, mis on haagis ja vaid ka olukord, see kõik toimub üle mobiilse andmeside.

Just, et mis võib-olla teeb veel eriliseks, on see, et rentimise puhul on. Kõige suurem kulu on, siis rendiandjal on alati hooldus. Ja me oleme suht palju vaeva näinud siin koos erinevate osapooltega, et leida siis ka see lahendus, et me näeme, kui selle haagisega on miskit viga. Näiteks, kas tal on tuled katki, kas tal on mingisugune detail purunenud, et, et saada sellest varakult teada. Ja niimoodi oma hooldusgraafikut paremini planeerida.

Kas see on mingi andur ka, peaks olema küljes, mis ütleb, et tuli katki

või? Ja, tal on suhteliselt palju andureid on küljes. Tal on, näiteks sama on erinevad põrgustusandureid, põrgustusandureid on tuled, kontroll on reaalajas. Muidugi on GPS-i erinevad väljundid seal.

Et sa vaatad kogu aeg, kus, kus haagist mööda Eestit ringi vurab.

Meie eesmärk kindlasti ei ole seda vaadata, et kus ta kogu aeg vurab ringi, aga selle, läbi selle ta, näiteks kui haagistel on selline omandus, et haagistel keegi ei tea läbisõitu. Ja tavaliselt kõik hooldused on vaja teha läbisõidupõhiselt. Siis see GPS, GPS-i annab meile võimaluse jälgida Haagise läbisõitu ja sealt edasi arvestada ennetavat hooldust, et, et ei peaks tegema asju korda siis, kui nad lähevad juba katki, vaid, vaid juba ennetavalt.

Okei, kuidas see Haagise kättesaamine siis käib, et kas on, tehakse mingi automaatne selline plõksakas, kust ta siis lahti tuleb, kui õige inimene.

Ja, et, et seesama riistvaraline osa ongi, koosneb siis kogu sellest targast moodulist ja lukumoodulist. Et kõigepealt inimene saab endale alla laadida äppi, kas on nii iPhone'i äpp olemas, on Androidi äpp olemas.

Treileri äpp.

Treileri äpp.

Jah.

Ja seal ta näeb kõigi haagiste asukohtasid, mis on siis rendis olemas ja asukohad ja näeb ka hinda. Ja kui ta valib endale sealt, registreerimine toimub väga lihtsalt. Ja kui ta valib endale sealt haagise, mida ta soovib rentida, siis sinna jõudes selle haagise juurde saab ta sealtsamas täppis ka selle haagise lahti teha.

Okei, ja kuidas nad siis, kuidas see, nii-öelda haagise hoidja ja telefon suhtlevad omavahel, käib see mingi SMS-iga, saadetakse see asi või kuidas see tehniliselt on?

See just ongi Telia, läbi Telia suure ja ilusa pilve, et, et

kogu lahendus, jah, kogu lahendus on meil siis meie platvormi peal, ehk kus me seome need erinevad kokku ja ma arvan, üks. Hästi oluline nüanss, ma arvan, ka siin tulevikku vaadates on ka see, ehk et täna üks probleem, mis inimestel on, ehk et ma rendin haagise ja siis on see kohustus, ma pean siinsamasse kohta tagasi viima. Siis noh, tulevik on see, kus see võimaldab seda, ehk et sa viid tagasi sulle lähimasse haagise rendipunkti, ehk et see on see. Kõige keerukam koht, et mul on vaja ühe otsa viia maale kuskile, et kas ma pean nüüd tagasi sõitma tühja käruga, haagisega.

Et ei pea. Just nimelt,

et hetkel küll Tarmo on küll natukene ajast juba ees, aga, aga ütleme nii, et esialgu kindlasti tuleb viia ta ikkagi samasse rendipunkti tagasi. Et Aagist saab aru, millises rendipunktis ta olema peaks ja, ja ta ootab seda ka sinnasamasse kohta tagasi. Et ja ta annab ka lühima tee, annab alati, annab valida käpist lühim tee sinna rendipunkte tagasi.

Okei, aga see, mis Tarmo ütles, et, et see võid mujale jätta, et see on siis plaanis?

See on plaanis tulevikus, kui, kui Eesti turg on piisavalt suureks kasvab, see vajab just selline viis vajab suuremat haaglase turgu.

See ei ole vist praegu veel täna kohe valmis või on või? Kunas see teil laivi läheb?

Veel hetkel käivad viimased katsetused, et me loodame, et algavaks hooajaks siis alates aprillist on, on juba võimalik orientida.

Ja need orientipunktid siis esialgu saavad ikkagi olema tanklates või?

Me esialgu kindlasti proovime seda teha tanklates, Alexela tanklates ja edaspidi siis ka laiendada seda võrgustikku.

Tarmo, see asjade nagu isetegemise mood on eestlastel vist, ütleme selline noh, ilma klienditeenindajata asjade ostmise ja teenuse tarbimise mood on ju suhteliselt hästi levinud või ma vaatasin, et need toidupoodid ja iseteeninduskassad vist mingid numbrid näitavad, et pooled ostud juba tehakse sealt.

Jah, kuigi võiks nagu rohkem olla. Mind

isegi üllatab, kui rääkida ohtudest, siis mind üllatabki tihti see, et kui vaadates poes järjekordades ikkagi, mis on kassades, siis. Et, et miks inimesed ei kasuta veel rohkem iseloomist kassades, sest see on kiirem ja mugavam.

Et ma arvan, trend on jah, sinnapoole, et aga kõiki niukseid asju nagu see poe näide on, et esimene, on vaja teha see esimene julge samm, ehk et see on proovin järgi ja kui see on esimene kogemus on hea, siis hakkadki tarbima, et. Aga reeglina see julgus teha esimene samm on see, mille taha paljud oma otsustes jäävad.

Kas teil oli ka ettevõtte siseselt selline pikk arutelu, et kas me nüüd ikka teeme seda, äkki keegi varastab ära ja?

Ei, kindlasti on, alati on seda äravarastamise põhjused on, on väga paljud toonud ja. Ja, ja kindlasti on, leiab multimiljon põhjust, et miks mitte teha. Aga samas kogu maailm muutub rohkem ja rohkem telefonipõhiseks ja. Ja, ja pigem olla üks samme ees kui kaks sammu taga.

Mis see äriline loogika seal taga on, et kas teil tõesti oli selline. Noh, reaalne nagu probleem või et, et inimesed tahavad öösel rentida või et on pikad järjekorrad, et, et te näete, et kui te teete selle lahenduse ära, mis kindlasti maksab teil üks eurot, on ju, et siis te saate selle rahaga tagasi kuskilt.

Kindlasti, et, et samamoodi nagu on inimesele problemaatiline, et kui ta läheb näiteks tanklasse võtma haagist. Ta peab seal järjekorras seisma siia ja koos tanklatöötajaga välja tulemused lahti lukustama. Et see kõik on aeg ka tanklatöötele, et tanklatööta, tanklatöötaja võiks selle asemel pakkuda head teenust teistele klientidele. Ning muidugi on, alati on meil nagu Eestis tavaks, on maailmavallutamisplaan, et kuna Tiki enamus oma maagilised ekspordib, siis on meil plaan ka antud lahendusega kindlasti ka välisturule minna.

Ja ma oma lisaks juurde selle oma kogemuse, ehk et tõesti tipphooajal, kui palju loenutatakse, ehk et siis sa tead, et lähimas tanklas on haagised. Minnes kohale on. Kõik läbi, eks ole. Kõik on läbi, tühi plats ja hakkad mõtlema, kus on järgmine tankla, kus neid võiks olla.

Tanklast rääkides. Paljud eestlased käivad ju kogu aeg tankimas, eks ole, ja, ja tõesti on need makseautomaate nüüd väga paljudes kohtades ja siis mul ju tuli just pähe, et kui ma seda Telia M-taskut kasutasin Selveris. Ja sa ei saa aru, aga see on nii väike asi, eks ole, ühest küljest ja teisest küljest see on nii suur asi. Et sa ei pea, ma ei tea, kas noh, pangakaarti välja võtma või seda otsima partnerkaarti kuskilt taskust ja sinna piksutama. Et see, see võib-olla ei hoia nagu sul kokku otseselt noh, mõõdetavalt nüüd hirmsasti aega, et tund aega päevas. Aga see on selline pisike mugavus, ilma milleta on edaspidi väga keeruline, et ma ei tahaks mingil juhul seda käest ära, ära anda. Et kas teil põhimõtteliselt oleks võimalik ka tanklas maksmine teha läbi EM-tasku? Kuid teate, kui palju see oleks kiirem?

Jah, ütleme täna jah, kaubamajaga me tulime turule, kuna see on koos kaubamaja ka arendatud, kuid. Kuid selgelt on vabad käed meil ja, ja soov maailma vallutada, et ka ülejäänud erinevad teenindus ja, ja siis kaubandusasutused tuleks sinna taha, ehk et täna juba läbirääkimised käivad, et tõesti. Ainult ühe kaubandusketi põhiselt ei ole mõtet sellist nagu lahendust teha, et see peab ikkagi olema see, kus on nagu mitmes kohas ja hetkel nagu läbirääkimised käivad.

Jah, et näiteks ma võiks ka võtta selle, need samad tankla järjekord, et selle õnnetu kohvi, lähen sinna tanklasse, vajutan kohvinuppu, maksan ära läbi telefoni, ühe sekundiga lähen välja, et noh. Mina hakkaks tõenäoliselt otsustama selle järgi onju, et kus ma käin, et kas seal saab või ei saa. Aga hea küll, teeme siia pausi ja siis räägime ühest teisest teemast edasi. Restart jätkub, me räägime Tarmo Kärsna ja Kaupo Sisaskiga sellest, kuidas IT asju tänapäeval aetakse ja, ja haagistest me juba rääkisime. Aga selle kõrval on teil toimunud Alexelas ka üks suurem muutus, et IT osakond kui selline on nüüd siis, ei ole enam majas, osakonda ei ole enam.

Tegelikult ütleme niimoodi, et meil oli ka ennem, meil ei olnud tsentraliseeritud, kuna Alexela koosneb väga paljudest erinevatest ettevõtetest. Olid lokaalsed sellised mini-IT osakonnad ja, ja kuna ettevõtteid oli palju, siis ka ettevõtete suunad, siis IT arenes oli väga erinevad ja ka IT, siis teadlikkuse tase oli väga erinev. Et mida me oleme püüdnudki teha, on siis võtta kõik ettevõtted kokku, püüda leida selline partner, kes on võimeline kõiki ettevõtteid ka teenindama ja tehes seda juures, seda mõistliku hinnaga. Ja, ja endalegi üllatavalt oli selleks osutustel jah.

Kuidas see nüüd siis käib, teil enne olid, teil on grupis, eks ole, terve hulk ettevõtteid? Mis teil on seal, Alexela oil ja seesama Dikion ja gaas, gaasi teete?

Just, et meil on meil on, võime suurelt jagada kolmeks, et on energiaga tegelevad ettevõtted, kes on tegelevad, meil on Alexela oil, kes on last kõige rohkem tuntud tanklatega, siis on meil Alexela energia, kes on elektri müüa ja gaasi müüa. Siis muidugi on Kivili keemiatööstus, üks suuremaid. Ja siis teine väga suur osa on metallitööstus, kus on siis Tiki Treiler ja Paldeski Tsingi Pada ning on ka veel kinnisvaraettevõtted.

Ja et kõik olid siis, need on ühes grupis, igal, igal pool oli siis oma, oma selline IT-inimene. Ja,

et, et igal ühes oli oma IT-nägemus ja oli siis kas eraldi partner väljast, oli oma IT-inimene, täiesti erinevad lahendused.

Aga neid töökohti ju kogu selle grupi peale ilmselt on teil päris palju, kas on sadades või tuhandetes?

On ikkagi sadades, meid kogu grupi peale on kuskil tuhat inimest, aga, aga jah, arvut töökohti on kuskil sadades. Ja lahendused on seinast seina, et selles ongi võib-olla meie kõige suurem probleem, et meil on tootmisettevõtteid, meil on väga keerukaid tehnilisettevõtteid. Et, et see kõigile leida selline ühine ja hea partner on suhteliselt keerukas.

Mis see probleem siis sellisel puhul oli, et noh, kui, kui teil IT-inimesi oli tööl, teenused toimisid? Midagi hullu nagu ei olnud enne?

See kõige suuremaks probleemiks on, tegelikult on, on siis ühtne arusaam. Mis on siis see vajalik standard, et tagada ettevõttes IT turvalisus, on esimene asi, sest me kõik oleme kuulnud siin erinevatest viirusrünnakutest ja need ei ole enam väga kaugel, need on täiesti reaalsed. Kas teil juhtus ka midagi? Meil on olnud selliseid, just metalli poole peal on olnud sihukeseid, ütleme, mis on, ei ole, ei ole suurlevikult, aga on olnud selliseid väiksemaid probleeme, on olnud. Ja kindlasti sellistel ettevõtetes, kus on teenindusettevõtted, seal ei saa selliseid asju juhtuda. Ja, ja et tõsta see sellisele ühtsele heale standarditele vastavatele lahendustele, selleks peabki olema keegi väga hea partner, kes oskab ka selles kohas väga head nõuded anda. Aga miks ei olnud näiteks varianti võtta tööle terve grupi peale üks hea IT juht, kes oleks siis need rakukesed seal kokku koondunud ja öelnud, et olgu tehtud nii, sest meie grupp teeb nüüd nii asju? Tegelikult meil on, grupi peal on olemas IT juht. Et, aga pigem on mure ka selles, et keegi, ma arvan, ei ole sellest, olemas ühtset, ühte inimest, kes teab kõiki neid paremaid lahendusi. Et seda me näeme ka Telias ja see ongi just see võib-olla Telia suur edu teiste ees, on see, et Telias on palju häid eksperte. Ja kui me vajame teadmisi kindlasti ühest, ühest alast, tuleb selle ala ekspert ka laua taha. Et, et see võib-olla ongi see, mis on, toob selle edu.

Aga IT juht ja need IT rakukesed on nüüd alles või nendega on kõik?

Põhimõtteliselt meil on IT juht alles, aga enam ei ole erinevaid teenusepartnereid, meil ei ole ka, ka sellist IT nõndanimetatud mehi, kes igapäevaselt tegelevad ainult IT lahendustega. IT juhi töö on põhimõtteliselt koordineerida tegevusi. Ja siis koos Telia abiga luua siis sobivaid lahendusi.

Et jah, IT juht on Telia jaoks selline kontaktpersoon, kes siis. Kes saab aru,

millest teie räägite.

Kes saab aru, millest meie räägime ja kes suudab tõlkida siis Alexela spetsiimilise äri vajaduse meie keelde jällegi, et kuna me. Alexela äriga lähedalt ju igapäevast seota ei ole, siis on vaja ikka kontaktisikut, kes oskab tõlkida vajadusi nagu meie jaoks.

Seda tõlkimise juttu ma olen viimasel ajal ka hästi palju kuulnud, et see tundub olevat sellise praeguse aja IT-juhi üks peamisi töid. Et talle tuleb noh, kas raamatupidamisest või tootmisest või kuskilt tuleb mingi selline inimkeeles sõnastatud mure. On ju, ja, ja tema peab siis noh, kas leidma mingi partneri, kes selle ära teeb või siis, kui on partner olemas, siis vähemasti seletama IT-inimestele, et mida vaja teha on.

Just, et ka need ründed on läinud nii palju keerulisemaks näiteks, et, et seesama IT-juht tõenäoliselt ei ole ka enam heas mõttes ta ei ole kompetentne, et seda vajab erinevaid, see kompetentsus ei saa olla enam väga selline lai, vaid inimesed on. Suht kitsa suunitlusega ja teavad suht hästi seda ala, et, et, et, et sellepärast ongi vaja sellist suht suurt ja head partnerit.

Kuidas te organisatsiooni sisse ära mahutate selleni, ilma portfellita, ilma osakonnata IT-juhi, et. Kust ta nagu, ma ei tea, kelle alluvuses ta töötab või milles tema igapäevatöö koosneb, võtab kõnesid vastu ja ütleb, et saab.

Põhimõtteliselt, jah, see IT-juhi töö kindlasti ei ole lihtne selles suhtes, et nagu. Et, et tihtipeale, kui keegi, kui kõik asi on korras, siis ega keegi teda patsutama ei lähe, et, et ikka, kui midagi juhtub, et siis on IT-juhil on käed ja tihtipeale on tema süüdi, et miks see nii juhtus. Et, et aga tegelikult see ongi nii, et ta tegeleb igapäevaste probleemide vahendamiste suurtega. Kuid osaliselt on antud ka see üle Teliale, et iga töötaja võib ka helistada Teliale ja sealt otse abi saada.

Näiteks, et mul printer ei tööta.

Et nüüd on, selles suhtes on, on need võimalusi on mitu, keerulist on poole, keeruliste probleemide puhul kindlasti ka IT juht sekkub sinna, et, et leida siis selline lahendus, mis oleks püsiv.

No Eesti ettevõtete üks suuri, ütleme, mitte IT-ettevõtete üks suuri probleeme on olnud ju aastaid see, et, et nad ei oska ju suuda seda IT-d rakendada või. Nad ei oska näha oma äris neid kohti, kus tuleks keegi ütleks, no kuulge, et noh, teeme siia väikse asja, et teeb kümme korda kiiremaks, on ju. Et iseenesest teoreetiliselt, kui noh, kui IT juht vabastada nende katkinenud printerite korda tegemist, siis see peaks talle andma ju võimaluse nagu näha seda suuremat pilti ja, ja, ja otsida ise neid kohti ettevõttes, et näete, me saaks siin

Kindlasti, et kuid ütleme niimoodi, et on ka väga palju tööd, on just, ma toon alati selle turvakaalutuse, et see turvakaalutus on selline, ma arvan, et see on siin viimaste aastate jooksul on see läinud selliseks. Kaugel olevaks teemast on tulnud see väga lähedasele, et, et see on tulnud kõikidele, kõik on seda näinud ja kõik on seda tundnud. Et, et turvakaalutused on olulised ja sellepärast on hästi oluline, et. Et turva, turvateemad on esmajärjekorras ja peale seda kindlasti ka just nimelt, et IT juht ei peaks tegelema kaablite paigaldamisega, vaid leidma lahendusi, kuidas teha siis töötajate. Elu mugavamaks ja töö produktiivsemaks.

Jah, ehk et siin töö spetsiifika on muutunud, kui enne me arvasime, teadsime, et IT-juht on hästi teadlik riistvarast, arvutitest, printeritest. Serveritest ja, ja, ja internetiühendustest, siis täna on pigem on see ootuslik, et IT-juht on hästi lähedal. Ärile, saab äriprotsessist aru ja äri nendest, sama nagu kaupa ütleski, on turvareeglitest, ehk et mis on see kriitiline ja ta oskab seda siis tõlkida nagu ootusena siis teenusepakkujaga, kes siis juba. Tulevad oma kompetentsiga vastu, kes teavad siis täpselt nii riistvara kui võimalikke tarkvarasid maailmas, mida kasutada.

Tarmo, kuidas see Telia poolt on see, see, see pilt ja see protsess, et kui te lähete, lähete sellisesse ettevõttesse sisse, kus on X100 töökohta, eks ole, kus tõenäoliselt on olnud väga erinevaid standardeid kõiki kasutusel. Millest te alustate või kuidas see käib, kas kõik arvutid vahetatakse üle-öö välja ja, ja öeldakse, et nüüd on kõik Telia kleepsuga ja hakkame pihta?

Ei, kindlasti ei vaheta, küll on, kaardistame ära, et mis pilt üldse ettevõttes vastu vaatab, ehk et mis on need täna käibel olevad standardid, inimeste harjumused. Ja, ja proovime sinna vastu siis peegeldada, ehk et mis on täna, tänapäevased võimalused, ehk et tõesti on printerite vaatest, et kas sul on igal juhul oma personaalne printer või on üks võrguprinter, kogu kõik, et. Ja see hakkab nagu pigem nagu kaardistusest, siis ootustest. Et millega on harjutud, ehk et kas IT-inimene või siis abi on kakskümmend neli seitse kättesaadaval, on see oluline, et ta on kohapeal. Millised spetsiifilised programmid on või, või siis ka mõned väga spetsiifilised arvutid kasutuses. Et pigem on kaardistus ja siis selle pealt pakume välja oma lahenduse, et mis on kõige optimaalsem viis seda üle anda siis Teliale.

Ega teie poolt vaadates on okei, et kui kõik need nii-öelda IT-inimesed, kõik need, kes aitasid nende printeritega, et neid ei ole enam, et see, see ongi sada protsenti teie peal ja te ei ole seal ettevõttes kohapeal.

Me ei ole kohapeal täna, meie port, ütleme kliendibaasi, kellele me pakkunud seda teenust siis. Kuskil seitsekümmend protsenti, siis kasutaja probleem, siis me lahendame, lahendame tegelikult ära juba kaugelt, ehk et remotely, võtame siis arvuti pildi üle. Aitame, aitame lausa ka selles kohas, kes, kus on Exceli nupp, mida, mis peaks mingi funktsiooni tekitama, on ju, ka sellised küsimused tulevad meile. Aga, et seitsekümmend protsenti me lahendame ära telefoni teel kliendi muresid ja siis see kolmkümmend protsenti on siis see, kus tõesti meie inimene peab tulema siis kohapeal, sest et tegemist on mingi riistvaralise probleemiga.

Aga kui kiiresti ta tuleb, IT-inimene tuli, noh, sõltuvalt sellest, vaid tal tegemist oli, aga võis tulla väga ka, võis tulla kohe.

Et see sõltub täiesti ka sellest kokkuleppest, mis on tehtud, on ajakriitilisi töökohtasid, on vähem ajakriitilisi töökohtasid, et, et. Et selles suhtes, eks see ole sõltuvuses ka siis teenuse hinnaga, et, et osad, osad kohad vajavad väga ajakriitilist sekkumist, osad mitte, et. Et see on, ma arvan, kliendiga enda valik koos siis, milline teenust tellida. Ja me oleme ka väga detailselt ära jaganud erinevad, erinevad sektsioonid, et, et. Et kontori puhul, kus on mitte väga kriitiline. Meil on vist küll, lepingus on vist, on kui mõjutamata on kakskümmend neli tundi, aga, aga no reeglina alati. Ütleme nüüd, hakatakse tegelema kohe, et, et, et kaugelt juba aidatakse ja, ja ka inimene tihtipeale jõuab ikkagi varem, et, et see ei lähe üle. Aga, aga on ka väga ajakriitilisi teemasid, et seal on kindlasti see reguleerimise aeg väga, väga kiire ja, ja meil on olnud. Näiteks kui on tootmistarkvara probleemid, siis ka, siis neid on väga õigustad lahendada, et, et. Et ka seal on Telia spetsialistid, on koju seal valmistuses.

No suhteliselt palju on, eks ole, ettevõtetes ju endiselt kindlasti säilinud selliseid oma ülesehitatud asju, mis on aastatega. Lipp-lipi peal, lapp-lapi peal, aga töötavad ja, ja on üks inimene ettevõttes, kes teab, kuidas see töötab, mis te sellisel puhul teete?

Ütleme jah, see on tüüpiline ikka, et kui telekomi teenust on harjutatud kogu aeg oskuses, et kunagi keegi ise telekomi teenust ei tee, et siis, siis see, mida, mis Eesti turul vastu vaatab, siis tõesti IT on ehitatud tuttava-tuttava-tuttava nagu teadmisega, et. Et, et algul tõesti võib öelda niimoodi maakeeli, ehk et nihuke. Kaupoilikult lähme peale, ehk et natukene ka, et saab, proovime aru saada, mis seal on ja, ja lõppkokkuvõttes ikkagi hakkame otsast vaikselt seda kõike korrastama, et aga kliendiga kokku, lepimegi enne kokku, niisugused reeglid. Et mida me teeme, mis, mis on need siis kvaliteedinõuded, reageerimisnõuded ja, ja vastavalt sellele hakkame siis pakkuma nagu lahendusi, et aga, aga ütleme, et ka Alexel, aga ega see. Esimeses kohtumises kuni selleni, kui me enamus nagu teenusena, juba teenuse pakkusime, see oli ikka vist aastal, aastane protsess koos nagu käisime läbi, et niimoodi. Esimeses päevas kohe üle võtta, no meie ei julge ja ma arvan, mitte ükski Eesti ettevõte ei julge anda kaasa, sest ehk et see võib väga-väga-väga katki minna, ehk et pigem on see koostöö, et kuhu me tahame jõuda ja kuidas me sinna jõuame.

Aga neil võib ju olla, eks ole, et seal kiviõli keemiatööstuses on mingi noh, kaheksakümne üheksandast aastast pärit saksakäeline tarkvara, mis teeb ühte asja, aga teeb seda väga hästi. Ja kus on kolm tädi, kes on noh, seda kolmkümmend aastat kasutanud. See on midagi sellist, võib ju olla, et mis siis saab, ega te ei hakka ometi oma inimesi seal Telias välja koolitama selle mingi oskuurse tarkvara jaoks.

Telia plussiks tuleb öelda, et, et kindlasti ütleme, Telias on tarku inimesi on piisavalt palju, kes on võimeline. Selle tarkvaraga siis töötama või pakkuma välja midagi uut lahendust sinna, et, et see on üks oluline asi, et, et kindlasti ka see ei ole jätkusuutlik, et kui see, kui on ka. Kui on see teadmine olemas kuskil kellelgi väga kaugel, siis ega varem või hiljem tekib sellega probleem, mida vaja lahendada, et selles suhtes, et. Et pigem vaadata oma eoses, kus sellised asukohad on ja, ja sinna ka midagi tänapäevast välja mõelda.

Ja need on kokkulepped omavahel, et kus, kus me oleme väga ausad, ütleme ehk, et mida me oskame, mida me ei oska ja mis tüüpi riskid on, ehk tõesti, kui tarkvara, millel puudub igasugune tugi tänapäeval juba, ehk et väga paljudes Eesti edustel. Kasutatakse väga vanu Windowsi versioone, siis on see koht, kus me ütleme, mis on see risk ja, ja et me suudame seda allata, ilmselt, meil on inimesed olemas. Aga, kui see tarkvara muidugi juhtub, siis sellega, tarkvarast tingitud riskidest me ei vastuta ja samamoodi ka turvalisuse asjad, et, et need on need kohad, kus on vaja alguses hästi selgeks rääkida, et mida. Aga, kes,

no mis siis saab, kes siis vastutab, tuleb ikka leida mingisugune mees kuskil.

Ei noh, see on see koht, kus on kokkuleppena, et tõesti, Windows XP-d me ei kasuta, me lähme üle uuematele versioonidele. Kui klient nõuab ja, ja ütleb äkki, et see peab olema, siis ütleme äkki, et kõik, mis turvaintsidente on tingitud sellest, et XP-d enam Windows-i Microsoft ei toeta ja seal on turvaaugud, siis sealt tulnud rünnete eest me aitame loomulikult. Aga me ei saa võtta nagu vastutust, ehk et me igal juhul ütleme äkki, et me garanteerime midagi juhtuna. Ehk see on hästi aus nagu omavaheline läbisaamine peale.

Just, et kellelgi ei peaks olema illusioon, et hästi paljud Eesti ettevõtted lähevad selle peale välja, et ehk minuga ei juhtu ja ehk on. Pole ju kunagi juhtunud. Pole ju kunagi juhtunud ja nii edasi, et. Et, et noh, siin aeg-ajalt seda on läbi läinud, et need Eesti ettevõtted on saanud pihta nende suurte rünnakutega piisavalt, et ma arvan, neid väiksemaid rünnakuid on tulnud kõigi pihta.

Jah, me teeme siia oma teise pausi ja siis meil on aeg edasi minna.

Jätkame

Restartiga ja räägime siis sellest, kas ja kuidas on mõistlik oma, oma ettevõtte IT välja anda. Kas, kui, kui kaua Alexela ja Telia on teinud seda asja nüüd koos?

Nüüd juba läheb siis, me oleme üle aasta, kindlasti seda juba koos teinud ja nagu Tarmo ütleski, et. Et esialgsest kohtumisest kuni lepinguni võttis üle poole aasta ja sealt edasi, ütleme niimoodi, et kogu asjade üleandmine on nüüd kuskil aasta, aasta võtnud ja, ja me liigume. Alati on selline tahtmine, et kui vaadata seda tulevikupilti ja seda hetkeolukorda, siis on tahtmine alati teha kõiki asju hästi kiiresti korraga. Aga tuleb nagu reaalsustaju, tuleb kiiresti tagasi, et, et, et neid asju on vaja võtta suht samm-sammult ja hästi läbimõeldutele, et, et. Ja ütleme niimoodi, et me oleme jõudnumas sellisesse faasi, kus kohas meil on. Erinevad ettevõtted, siis nende IT-lahendused hakkavad ühtemoodi välja paistma. Me oleme läinud sellisele kaasaegsele, kaasaegsetele lahendustele üle, aga kindlasti on veel kohti, kus kohas me sammume veel, ma arvan, veel pool aastat kindlasti, kui mitte kauem.

Mis see kogemus on olnud ettevõttes, kas, kas on tekkinud mingeid suuri jamasid sellest?

Kindlasti inimesi, kui mingisugune muutus tekib, et kindlasti see tekitab inimestes mitte just kõige positiivsemaid emotsioone. Et, et on olnud ka neid, kes on väga positiivselt nagu suhtunud sellesse, kes, kes mõistavad seda, miks seda. Miks on vaja teha asju teistmoodi, palju asju on läinud ka mugavamaks inimeste jaoks ja. Ja, ja ka see on üks oluline aspekt asjuures. Aga kindlasti on, nagu alati on inimesi, kes ütlevad, et see asi töötas ennem nii hästi, mis sest, et see võib-olla tehti sellise põlve otsas, lahenduse otsas. Aga, aga, aga lihtsalt, kui vaadata kogu ettevõtte suurust, siis meil on oluline see, et, et meil oleks efektiivne lahendus, meil oleks turvaline lahendus.

Kuidas kuludega on, kas te maksate praegu rohkem IT-st või vähem kui, kui enne seda?

Tegelikult meie eesmärk ja mida me oleme ka suutnud täita, on see, et me IT-kulud ei, ei tõuseks. Küll me selle sama kuluga peaksime saama parema teenuse. Ja sellega me oleme, oleme enam-vähem oleme eesmärgid.

Milline see pilt on, Tarmo, sellises tavalises Eesti ettevõttes, et kas, kas ongi Windows XP-d ja põlveotsas tehtud tarkarad või kui moodne või mittemoodne see on?

Sõltub tõesti nagu väga palju ettevõtetest, et reeglina siis töötajate kasutuselevad arvutid, siis sülearvutid ja nii edasi, need on ikkagi juba täna, tänapäevaselt, Windows-t, et need on uuemad. Aga kui me lähme nihukese serveri tasemele, siis on tõesti kuskil kontoris laua all, on need vanad XP serverid, XP peal töötavad serverid ja nii edasi, et. Et väga vanad lahendused, ehk et ja, ja tõesti, suhtumine on tihti, et kui töötaja võrra puutu. Et puutud läheb äkki katki ja, ja. Aga

mis seal nende XP serverite peal jookseb, siis veel üldse? Raamatupidamine, või noh, mina ei tea, ma olen ehitanud kaks aastat oma ettevõtet, meil ei ole mõttes ka olnud kellelgi, et peaks siia serveri panema, serveri ruum on muide, aga seal hoitakse, ma ei tea, mida, põrandapesu asju.

Noh, ütleme väiksem ettevõte, et Alexela ei ole hea näiteks, et Alexela oli IT-juhid või erinevaid teenusepakkujad olemas. Aga ehk, et kui on väiksem ettevõte, siis keegi tuttav kunagi on teinud, ettevõttes endas puudub IT juht või IT kompetents ja, ja kõik teavad ehk, et kuhu nupule peab midagi vajutada, midagi juhtuks. Aga, et kuidas see päriselt toimub, sellest tegelikult kellegi aimudust ei ole.

Aga seal jooksjad siis mõistused, meilid?

Meilid, failid, reeglina raamatu programm, laoprogramm, et need on nihukesed. Põhilised asjad, mida nagu sõltub ettevõtte, ettevõtluskeskkonnast kassasüsteem ja nii edasi, et. Et see on keskne asi, seal ta on aegade hämarust on töötanud. Kunagi on midagi ostetud, litsentsikulu ei ole ja see on see petlik efekt, mis tekib, et, et mul ju kulu ei ole.

Et IT on tasuta, et, et tegelikult see ongi võib-olla selline. Just, mida Tarmo ütles, et see, see on selline petlik arusaam, et, et. Et pigem on, just teataksegi, Eestis tihtipeale jätakse uuendamata oma tarkvarad. Et see on lisakulu, aga, aga see lisakulu võib hiljem, hiljem olla hoopis suurem kulu kui, kui, kui, kui see väike litsentsikulu.

Eks teil oligi nii nagu Tarmo kirjeldas, et kuskil on server, see on aastast ma ei tea mis, eks ole, kaks tuhat kaks, seal jookseb mingisugune asi.

Ja kindlasti, ja kindlasti ilmme ilustamata, et, et selles suhtes, et kindlasti kas või võtame sama Stiki Treileri näite, et, et. Et esiteks neid servereid oli mitu, neid on ajapikku, oli pandud järjest juurde ja juurde. Sest keegi ei julgenud samamoodi nagu midagi teha selle vana, et äkki seal peal midagi, äkki seal midagi on ja kindlasti seal oli ka midagi. Et, et ja noh, serverite puhul ongi vist kõige keerulisem see, et, et neid on uuendada väga keeruline, sest nende. Nad ei tohi seisma panna keegi, nende, siis ei tea, kui vanade serveritega uuesti, kas ta uuesti tööle hakkab ja nii edasi, et, et. Aga need kõik annab tegelikult, mida ma olen näinud nüüd koos seda protsessi läbi käies, et kõik need annab viia tänapäevaste lahenduste peale üle. Mõned on küll, tekitavad küll ehmatusi ja probleeme esialgu. Aga, aga kindlasti on, nüüd on palju turvalisem tunne ja inimestele on lihtsam ka töökindlam töökeskkond.

See asi tähendab pilve, Tarmo, või? Vanad, XP-d pannakse kõik.

Ta tähendab mõlemat, ütleme, et jah, eelistatum, mis puutub ka siis kontoripoolset tegevust, et need on pilves. Kuid tootmisettevõtetes on tihti see, et need tootmisseaded, seadmed nõuavad, et see arvuti on lähedal, ehk et ühendusarvutiga andmete edastustöötlemine toimuks selles samas koha peal, siis need ikkagi serverid jäävad sinna koha peale, et mida päris kõike, ütleme. Just me kohtame seda tootmisettevõttesse, et tootmistarkvarad pilves täna reeglina ei toota, ei tööta, et seal on ikka oma server, on seal masina kõrval tihti, noh.

No mis te sellisega teha saate, panete sellest uuema serveri või no äkki ei ole vaja?

Jah, ütleme, vaatame üle. Kui on piisavalt uus, ei ole vaja uuendada, siis ei puutu, kuid, kuid kui on vaja ikkagi tark, on võimalik tarkvara uuendada, siis me uuendame tarkvara ära ja vajadusel ikkagi vahetame ümber ka ja noh, ütleme, et seal on need kõige keerukamad kohad just, et kas siis. Seadme oma tarkvara hakkab siis uuemate serve peal tööle või ei hakka, või kas need on. Et nihukesed, tugi on tootjavalt olemas ei ole, et need on need kohad, kus miks, miks see võib-olla projekt lähebki pikaks, sest et nihukseid samme ei saa teha nagu kiirustades, sest et kui ikkagi tootmis. Tootmine seisma jääb, on ju ühe tarkvaraprobleemi tõttu ja sa saad seda käima uuesti ei saa, et siis on nagu ettevõtte jaoks nagu väga-väga suur kahju, et see, see on koht, kus. Seitse korda enne mõõda, ehk et mis sa tegema pead?

No ma kujutan ette, et ongi olemas, eks ole, kindlasti mingid, sul on mingi tööpink, mille sa oled ostnud üheksakümnendate teises pooles, see oli väga kallis, see on sinu jaoks olnud pikk investeering. Mingi tarkvara tuli sellega kaasa, eks ole, aga kas see töötas XP peal ja nüüd, kui sa paned sinna näiteks Windows kümne või mingi asja, siis sa iial ei tea, kas see vana tarkvara läheb seal tööle või ei lähe?

Just, et isegi ei pea olema see üldse seade ostetud üheksakümnendate keskel või? Vaid tihtipeale ongi, et tootmisseadmetes on kasutusel suhteliselt vana tarkvara. Et, et need tootmispingid on arendatud kaua ja, ja võib täiesti vabalt olla nii, et kahe tuhande kümnendal aastal ostetud pingil on veel peal. Täiesti vana Windowsi versioon, mida peaaegu ju, mis ei ole enam turvaline, et, et aga, aga siis ongi probleem, on, peab koos pingitegijaga leidma mingeid lahendusi sellele.

Kõlab päris keerulisem.

On, on kogu maailmas üks suurim, üks problemaatilisemad, ehk et needsamad tootmispingid, mis on ära automatiseeritud, no ajaloosest ehitatudki ju suhteliselt mitte, mõtlemata turvalisuse peale, sest ehk et need ei ole kunagi olnud ühenduses internetiga. Kuid tänapäeval on seesama pingikirjal olev server väga lihtne ühendada internetiga, aga järgmine samm on see ehk, et kõik need andurid, sensorid, kõik on tegelikult turvamata samal hetkel nagu, et. Miks, mis on selline väljakutse, et kuidas sa tagad ikkagi turvalisuse ka sel hetkel, kui sa selle pingi, ka loodus, nihuke ühenduse läbi internetti, et keegi sinna ligi ei saaks,

noh. Kui, kui mõttekas teil ikkagi Telias on, on sellist kompetentsi endale välja ehitada, nagu ühe kliendi mingisuguse tohutult vana pingi pärast, sa pead mitu inimest välja koolitama?

Ma arvan, meil, me selles mõttes me pingitarkvara nagu tuge ei paku, et pigem see väljakutse, millest me rääkisime, oligi, et kuidas siis, kui nüüd pingitarkvarad töötab vanematel, vanematel reeglina Windows tarkvaradel, ehk et kuidas leida see lahendus koos pingitootjaga, et viia uuemale Windows operatsioonisüsteemile. Ja edasi me haldame ikkagi selgelt seda serverit füüsilise riistvarana ja siis Windowsi platvormi. Aga see pingitarkvara on ikkagi pingitootja vastutuses, ehk et neid, neid nagu kompetentse me omal loomulikul

ei ole. Ma ütlen, et sa pead lõpuks hakkama seal andureid vahetama, et seda te ei tee

ju. Ei, seda me ei

tee. Selge, kui väiksel või suurel ettevõttel teie mõlema arvates oleks, oleks mõtet selline IT endale teha? Välja, välja antud IT. Ma arvan, et, ma

arvan, et seal väga nagu piire nagu tõmmata on keeruline, et, et ma arvan, et väikeettevõttel kindlasti tasub vaadata noh, palju, on väga palju valmisi lahendusi. Ja, ja seesama Telia kindlasti on samamoodi võimeline ka väikeettevõtteid toetama sama hästi. Kindlasti suuremate ettevõtete puhul on, ma arvan, seal võib-olla rohkem võita, et, et just see mõte maailmast lasta natukene lahte, et, et peab olema kindlasti kõik endal. Endal sees olemas kõigi kahaks juhuks, sest enam tarkvara ja üldse IT-ala nii kiiresti arenemas, et. Et need inimesed, see üks inimene või kaks inimest või kolm inimest ei jõua ennast selle kurssi viia, mis maailmas on juhtumisi muutumas.

Et pigem ma arvan, sõltub tegevusvaldkonnast, kes, mis tasub anda või mitte, et. Üheks näiteks on noh, erinevad siis videotöötlusega tegelevad ettevõtted või siis kujundus, kujundusega tegelevad reklaamibürood. Kuidas kasutad väga-väga spetsiifilisi rakendusi ja, ja kus selle töötluse jaoks on kriitiline, et server ja ühendus serveriga oleks hästi lähestikku, ütleme, et siis töökoht ja server. Et seal on pigem on see küsimus, et, et mida see pilve viimine aitab, ei aita, ehk et suurt efekti ei tule. Ja ütleme, reeglina on nihuke, Telia tüüpiline või klassikaline teenusepakk, ei oska seal Tuge pakkuda, sest nad on nagu väga spetsiifilised rakendused, mida nad kasutavad seal, et. Pigem on tõesti vaadata, et mis on valdkonnad, ettevõtte tegutsevad ja kui kriitiliselt need siis IT-seadmed ja tegevusala kokku peavad käima, ehk et kui lähedal nad olema peaksid.

Jah, sest oma kogemust, ma ütlen, et me ei ole siin ka nagu väga kaugel, oleme geenuse, geenuseportaalides sellest, et me oleksime IT-inimesed. Et meie elame suuremalt jaolt Google'i teenuste peal ja kõik on väga hästi, on ju, aga, aga selle klausliga, et keegi peab ikkagi nii palju seda asja jagama, et aeg-ajalt logib sinna sisse, vaatab, kas on mingisugust noh, mingeid teateid, kuidas turvalisusega asjad on. Keegi tahab mingisse meili listi, keegi tahab sealt ära, et mingisuguseid nagu asju on, aga meie suuruses, meie spetsiifikaga ettevõte saab väga hästi Aga, aga jah, ma kujutan ette, et kui ma ei tahaks noh, seda IT-küsimust üldse, kui ma oleks juhatuse liige, pagan jälle mingi IT, jälle mingi IT, et siis noh, seda välja andes sa ikkagi võidad eelkõige aega tõenäoliselt väga palju juurde. Ma ei tea, kuidas teil on, teil on ettevõttes üks koosolek vähem nädalas.

Ei, kindlasti seda hetkel mitte, et me nagu, sest ega me arutame ikka IT-alaseid küsimusi, aga võib-olla teise nurga alt, et me enam ei, me oleme väga palju probleeme ära lahendanud, mis meile võib-olla ennem pidevalt ja pidevalt uuesti tekkisid. Et, aga nüüd me vaatame pigem, mida me saame midagi uut teha, et, et pigem on selle jaoks, on aega. Kindlasti, võib-olla lihtsalt on, suund on muutunud.

Selge, aitäh kõigile kuulajatele, Restarti saade on selleks nädalaks läbi ja kohtume nädal aega eest.