Kas ja kunas hakkab mobiiltelefon pangakaarti asendama?

Kui meilid ei liigu või viirusekaitse vajab uuendamist, võib alati võtta appi mõne hea tuttava, kes arvutitest üht-teist jagab ja valmistuda pikemaks õhtupoolikuks kontoris. Aga võid ka kiirema lahenduse valida. Kui vajad IT-alast abi, helista üks seitse kaheksa seitse. Meie IT-spetsialistid aitavad üle terve Eesti. Teliast saab äriklient nii IT kui ka mobiiliteenused mugavalt ühest kohast. Telia. Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot.

Tere, head kuulajad, Restarti saade alustab oma järjekordset saadet ja täna on meil stuudios minu saatejuhi Hans Lõugase kõrval kaks külalist, kaks arendusjuhti. Telia arendusjuht on Kuno Peek ja partnerkaardi arendusjuht Tallinna Kaubamajast on Rene Paats, tere teile. Tervist, ja üks tark kuulaja juba saab aru, et kui meil on külas siis partnerkaardi ja Telia arendusjuht, siis meil kindlasti tuleb juttu sellest, milliseks on muutumas meie rahakotid, mis ei pruugenud olla füüsilised, vaid on muutunud virtuaalseks ja mida me nendega kauplustes teeme. Ehk me räägime sellest projektist, mida siis on tähelepanelik kuulaja juba ammu tähele pannud ja, ja kes on vähem tähelepanelik, see on viimasel ajal märganud, et Telia on valmis saanud uues etapis oma. Mobiilse rahakoti M-tasku ja selle üks olulisim uus funktsioon on see, et toimib siis Tallinna kaubamaja poodides. Räägime kõigepealt kuulajale selgeks selle M-tasku asja, mis asi see on, kui kaua see M-tasku on juba turul saadaval olnud ja mida sellega teha saab?

No EMTask on siis teile poolt koos partneritega välja arendatud mobiilne rahakott, kus siis esialgu liitplaanis panna maksekaardid ja kliendikaardid. Nüüd on natuke skoop laiemaks, sinna tulevad elektroonilised võtmed, kinkekaardid ja rida teenuskaarte.

Mis EMTaskul nüüd sellel kaks tuhat kaheksateist aastal siis uut on?

No uus on see, et jõudsime siis ühe suurkliendiga kommertsi, et kui me tegime esimese kaardimakse ametlikult üksteist november kaks tuhat kuusteist. Siis tänaseks on ta, jaanuarist on ta siis tegelikult kommertsis, kus on taga üks, üks väga suur klient, partner, Kaubamaja Grupp.

Aga mina mäletan seda tõesti, see M-taskut arendatud on väga pikka aega. Kas see on oluline selline, ütleme siis äriliste võimaluste laienemine, et on nüüd uus partner, suur partner, või kas see funktsionaalsus on ka muutunud, mida selle äpiga teha saab?

No äpiga saab täna, tegelikult saab maksta ja automaatselt protsessitakse, maksakse siis partnerkaart. Lisaks saab siis klient sealt infot oma punktide kohta. Aga võib-olla Rene räägib seda nagu natuke lähemalt. Aga ma ütleks, et ütleme, see kaubamaja arenduse mõõde oli selles mõttes oluline, et kui ta kaks tuhat kuusteist töötas nihukeses väikestes kohvikutes, poodides, kus me olime suutselt. Töötlema või käsitlema kuskil seal kuni viiskümmend kassat, siis täna on ta ikka nõusas mõõtma seda ja võtta endal külge suure kaup, kaupluse keti, kus on näiteks tuhat kassat. Ja kogu see, see, kogu see kassade arv siis teenindatakse korrektselt. Et see on üks suurimaid väärtusi täna, et kaubamajaga sai siis tehtud selline. No see

on oluline skaalal hoopis järgmine aasta, aga kas siis kaubamajas on tuhat kassat korraga, mis võtavad vastu inimesi, kes tulevad, lähenevad kassale mobiiltelefon käes? No

valmidus tuhandeks kliendiks korraga kindlasti on olemas. Et kui jutu ots Kuno käest nagu üle võtta, et kindlasti mingisuguseid väikseid pisikesi täiendusi, funktsionaalsusi võib-olla meie liitumisega tuli nagu juurde ja mis selgus siis selle koostöö käigus. Et kui sul on korraga ikkagi väga palju kliente. Kes tahavad, ütleme oma kliendikaardi alt saada ka rohkem infot kui ainult seda, et mis on nende nimi või, või, või nende meiliaadress, on ju. Siis sinna tuli mingisuguseid kihti, kihte peale ehitada, on ju, niikuinii. Aga nagu ajast tagasi kerides, siis. Ega see mõte, et liikuda, liigutada partnerkaarte, maksekaardid mobiili, oli ju meil ka ilmselt aastat kaks tagasi ja, ja dilemma seisneski selles, et kas hakata see tegema täiesti nullist ise. Või siis tegelikult isegi kolm versiooni, et kas, kas hakkada nullist tegema ise, kas leida mingi valmis white label, mille peale see asi üles ehitada, või siis. Võtta, võtta koostööpartner, kellega siis minna koos edasi. Aga, kui sa seda asja nagu ükskord tegema otsast hakkad, siis sa saad aru, et kui keeruline tegelikult see arendus nagu on, et võib-olla tavainimesel mõtleb, mis see aplikatsiooni tegemine siis on. Aga see on ikkagi väga meeletud tunnid tööd, arendamist, mõtlemist ja, ja kuna meil on. Kaubamaja, Selver, kingaketid, ILO, erinevate süsteemidega, kõik see omavahel peab kokku jooksma, et selle jooksutamine on ikkagi väga-väga tükk tegemist, et. Me vist poolteist aastat kindlasti sellest esimesest päevast, kus me nii-öelda laua taha istusime ja muljetasime, et mis see olla võiks, kuni tänase päevani on, on aega voolanud.

Kas teil on mingid numbreid välja käia või suurusjärke, et kui hästi see siis on lõppkliendile peale läinud?

Noh, ta on päris, päris hästi läinud, kui ma tooksin nihukesed võib-olla arvud, et ütleme, kui me startisime või tegime esimese kommertskaardimaksu tehingu. Taskus üksteist november kaks tuhat kuusteist, siis jaanuariks kaks tuhat kaheksateist oli tehtud, ütleme. Käive, mis tehti M-taskuga, oli kolmsada kaheksakümmend tuhat. Euri ja tehingute arv oli lähedale kolmsada tuhat. Noh, seal olid sihukesed väiksed ostud, ütleme hästi palju teel ja kohvikud, siis nihukesed pisiostud. Nüüd, kui see projekt võttis sellise kommertsmõtte koostamine kaubamagrupiga, siis me jõuame vist selles kuus üldse miljon euri EMTasku vahendusel tähtpäevani.

Kas, kas see tähendab, et kas või seda, et enam ei osta sulle ainult ühte kohvitassi kohvikus, vaid juba ostusummad on suuremaks läinud?

Jah, vabandust, et see tähendab tegelikult ju mõlemat, et, et partnerkaardi tehingute keskmine ostumaksumus on ju kindlasti kõrgem kui task-off'i. Ja, ja kui me vaatame nüüd klientide arvu, kes, kes M-task on talle alla laadinud ja ka mõne tehingu teinud. Siis see number ületab täna kümned tuhanded klienti, mis, mis selle lühikese aja. Ja sellise suhteliselt napi teavitustegevuse taustal on meie ootusi ka ikkagi ületanud.

Räägime korra ära erinevate osapoolte nagu huvid ja ootused sellisest mobiilsest rahakotist, noh kliendi jaoks, tema tahab saada mugavalt oma asju teha. Võib-olla ta on õnnelik, kui üks plastikkaart rahakotis on vähem või ta ei pea muretsema, kui rahakott on koju või autosse jäänud. Ta tahab saada mugavalt hakkama, eks. Kõige mugavam kliendi jaoks on, kui ta saab oma ID-kaarti kasutada kliendikaardina, aga no kaupmehele sul ei ole mingit brändi väärtust seal, on ju. Mis kompromiss sealt siis leida, et kuidas te jõudsite selleni, et integreerida partnerkaart hoopis ühte teisema küljusse rahakotti?

Võib-olla siinkohal kasutaks seda võimalust ära, mida meilt ka tihti küsitakse, et noh, miks siis partnerkaart ei ole ID-kaardi peale pandud. Aga põhjus on väga lihtne, et need tehnilised võimalused või funktsionaalsused, mida, mida meie seame täna, ütleme lojaalsprogrammile või tehnilistele lahendustele, ID-kaart lihtsalt ei võimaldanud seda teha. Et kasvõi see, et meil on tootena olemas selline kaart nagu partner pangakaart, koostöös LHV-ga, mis võimaldab ka maksta ja sularaha välja võtta nii Eestis kui välismaal. Siis võta või jäta ID-kaardi peale, seda nagu teha ei saa, teatud mõttes ID-kaart on natukene juba eilne päev. Ja kindlasti see mobiilsed lahendused on tulevik, on ju. Ja, ja kui võtad, mis siis, mis on nagu meie eesmärk või, või, või huvi on see, et, et kindlasti nagu. Nagu, nagu sai mainitud, et üks on see, see kiirus või mugavus, et, et, et, et see kaart on niimoodi üks, üks sul vähem rahakootis, tegelikult kaks vähem, sest sul ei ole nüüd pangakaarti vaja partnerkaarti nagu ennast, on ju. Ja kui me mõtleme seda, et M-task ei ole ju kinnine platvorm, et sinna võib ju koostööpartnerit tulla juurde. Seal täna, Kuno kindlasti ütleb täpsemalt see numbriga, ma arvan, tegemist on vähemalt paarikümne, paarikümne kliendikaardiga, ehk siis tegelikult on sul rahakoti vahel kakskümmend pluss X arv pangakaarte vähem. Ja, ja kindlasti mingisuguse seltskonna jaoks on ka see, see mobiilimaks nagu fun. Et, et ta mõjutab natukene sinu ostukogemust, teeb selle protsessi kiiremaks, mängulisemaks, et, et kindlasti see on ka asi, mida tasub nagu välja tuua.

Selles M-taskus on ju tõesti juba väga palju erinevaid kaarte. Kui olete te klientidega suhelnud Telias, et kas inimesed osaldavad oma rahakoti jätta? Kaju või kuskile mujale, kui poodi lähevad, et, et saavad hakkama sellega, et see piisavalt töö kindel.

No on jah, ma isegi ükskord läksin sööma ja telefoni jäi ülesse. Ja mul oli pangakaart, et küll teises taskus, aga ma palusin, et Jörgen ostaks mulle süüa.

Nüüd on telefon

see. Tegelikult see on päris lõpplugu, oleks võinud sõita kaksteist korrust ülespoole ja, ja võta telefone. Aga väga paljud meie töötajad räägivad, et käivad õhtul jooksmas ja lähevad siis Selverist läbi ja nii lahe autod siis ostad süüa ja mobla pealt vaatad siis, mitu sammu sa käisid. Ennem poodi ja mitu pärast poodi. Nii et, et ma arvan, et see on, inimesed usaldavad. Nüüd, kui ma korraks viskaks pilgu tagasi sinna pangapilooti kaks tuhat neliteist.

Telia tegi ju juba ammu, neli aastat nüüd olete tagasi juba, alustasite selle ideega, et pangakaart kaoks ära, füüsiline kaart,

jah. Tegime siis nelja pangaga, see oli Swedbank, SEB pank, Nordea, Danske, tegime siis seda ükste. Pangakaarti mobiilis, ta oli küll piiratud ringis, aga tegelikult seal osales siis meil avaliku partner Kaubamaja. Et sai Kaubamajas, toidupoes, sai Järve Selveris ja Pirita Selveris siis teha ostusid. Ja seal me siis treenisime kõigepealt seda. Seda oskust, et, et kuidas siis müüjad koolitada, sest et neil läks alguses päris ju juhe kokku, et nüüd, nüüd hakkavad vilgutama seal telefoni selle makseterminali juures. Ja pankade kartus kõige suurem oli sel ajal, et nad saavad negatiivse meedia, et inimesed ei usalda mobiilset rahakotti. Aga ma vaatasin hiljaaegu neid kõiki pressilugusid, tegelikult mitte üht korda ei seatud kahtluse alla, et see rahakott on mitteturvaline. Jah, kui EMT oleks üksinda teinud rahakoti, siis ma arvan, oleks kriitikat hästi palju olnud, aga kui oli neli suurimat panka ja mobiilioperaator ja kaubamaja, siis kuidagi nagu tundus hästi turvaline ja sel teemal ei olnud ühtegi kommentaari.

No siia võib-olla vahemarkusena võiks veel selle öelda, et ega see ajastamine ei ole väga küps, sest taksofirmad. Ja, ja siin mingid piletilevid ja, ja kinofirmad, kes on oma aplikatsioone ka välja tulnud, kellel on maksed sees. Inimestel on juba selline kaks aastat, noh, kui me järgame Eesti kontekstis, on ju, kogemus olemas, usaldus olemas. Petuskeeme, Frode, noh, pole nagu kuulnud või, või, või need ei ole no nii marginaalsed, on ju. Et see ka kindlasti aitas nagu meid kaasa, et see usaldus on olemas ja meie, M-tasku puhul, kui me räägime nüüd maksetest, siis sa pead selle kahekümne viie eurost kõrgema ostukorral ka pindi panema. Et, et see turvalisus on ikkagi viidud noh, nii maksimumini kui meil antud lahendusvõimaldus on. Ja suuremate summade peal küsitakse ka siis nüüd PIN ühte või siis 3D Secure, et, et. Et turvalisuse osas küll ei tasuks kahelda.

Aga vahepealse ajaga, kui ma mõtlen selle Telia esimest pilootil, et nelja aastaga on oluline muutus olnud selles osas, et pangad on võtnud jalad kõhu alt välja ja umbes viimase kaheteist kuuga turu täitnud siis viipemaksetega, eks. Ma ütlen, eelmise aasta alguses sisuliselt ei olnud veel, nüüd on. Mis tähendab, et noh, see, see pangakaart, mis on viipemaksjaga, on juba ka päris mugav. Mis veel neli aastat tagasi või, või isegi kaks või üks aasta tagasi tähendas, et ma, mul on nagu rohkem põhjust eelistada mobiilsest rahakotti, aga nüüd on see pangakaardi väärtuspakkumine nagu ka tubli sammu ju edasi astunud.

Jah, kindlasti.

Mis, mis on jällegi väike nagu konkurentsi teravnemine.

Ega, ega tegelikult, kui üldse konkurentsist rääkida, siis noh, meie oleme kaugel arvamusest, et M-task on ainuke rahakott, mis siin päikse all tehakse. Aga tegelikult vaataksime ikkagi teda väärtuspõhiselt, et kui mul on vaja seal mingi kiire makse teha, siis ma võin teda selle pangakaardiga, õipekaardiga teha. Kui ma nüüd tahaksin saada kviitungit ja ka seotud garantiidalongi, elektroonilist ja kasutusjuhendit, siis pangakaart jääb natukene vaeseks selle kohalt. Kui ma tahaksin sinna sisse protsessida elektroonilist kinkikaarti, mis meil ka ka lähiajal tulemas on. Või siis veel mingisugused teenused, ütleme, ütleme mobiilne meedia, mida me ka siin oleme võtnud ülesse kaubamajaga, et teeme selle meediaserveriga üks päev valmis, lähiajal. Siis avaneb ju täiesti uus mõõde, ütleme see suhtluses kaupmees kliendikaart, makse kviitung, kokku selles ahelas.

Me räägime kohe mobiilse rahakoti eelistest lähemalt ja teeme siia enne väikse pausi. Ja restart läheb edasi, me räägime, milline on olevik aastal kaks tuhat kaheksateist mobiilses rahakotis, noh. Korraks ma tulen tagasi ja teeme veel kuulatuseks selle, et kuidas see maksmine toimub selles kassas, kaubamajas või, või Selveris, kus on võimalus telefoniga viibutada. Kas siin on oluline see, et, et tegu on viipemaksja, NFT võimalusega või on see teine lahendus, et ma teen siis QR-koodiga selle makse?

Kui me räägime Android telefonidest, siis me saame kasutada nii-öelda kliendi identifitseerimiseks ja makse tegemiseks ka NFC-d. Aga see NFC side või sessioon nii-öelda siis ei toimu selle pangaterminali kaudu. Et kui klient on täna harjunud oma pangakaarti panema vastu PINPAD-i, siis nüüd telefoni PINPAD-i vastu panna ei saa, et kogu protsess toimub siis seal M-tasku märgisel ehk kleebisel. Mis on siis krediitkaardi või pangakaardi suurune, sellel ühel pool on siis QR-koodis. Teisel pool on siis nii-öelda NFC kiip ja NFC selline märgis, et klient peab selle siis nii-öelda üles leidma, reeglina, noh, see leidmine on nagu vale sõna, et, et nad on. Kassades kõikjal kenasti leitavad ja silmaga nähtavad ja kui tal on nüüd Android telefon, see on tema valik, kas ta täpib oma telefoni vastast NFC kiipi. Või ta siis pildistab QR-koodi, pildistamine on ka vale sõna, sest tegelikult. Aplikatsiooni avades seal on nupp, et ava kaamera, et ei pea kuhugile pildirežiimi selle jaoks nagu minema. Et siin võib-olla kasutaks seda võimalust nagu ära, et need kliendid, kellel on telefonidel mingid paksemad nahkümbrised. Ja, ja tahavad NFT kiipi kasutada, siis, siis võiks selle ümbrise sealt eemaldada või siis nagu veenduda, et kas ta loeb läbi selle kiibi või nagu mitte, et ta on üsna tundlik.

See on seesama turvalisuse asi, et see väga kaugelt ei, ei tohigi võtta seda NFT makset. No küsimus teile nüüd see, et no ma kirjeldan kuulajatele ka seda, et mul on üks selline näidis käes, mis ilmselt siis on ka Selveri Kaubamaja kassadel, selline väike. Noh, krediitkaari suurune märk on ju, kus on peal siis QR-kood ja see NFC ikoon.

Ma siin täpsustaks, et mitte ainult, et see on nii-öelda selline standardkleeps, et kõikides kohtades, kus täna M-taskuga tasuda saab. On see identne kleebised, klient, kes leiab selle kleebise kaubamajast, leiab täpselt samasuguse kleebisega ükskõik millise teise M-taskuga koostööpartneri juurest.

Ja seda vaadates, sihuke küsimus, mis juhtub, kui see mobiilimaksete asi läheb tõesti käima ja teile tuleb konkurente juurde? Noh, mõni aeg tagasi vist juba Tele2 kellegiga võttis partnerluse ja tegid oma QR-koodi põhilise kleepsu mingites söögikohtades. Kas meil on olukord ühel hetkel, kus kassad on täis, sul on hunnik kleepse ja siis klient peab õige valima.

Ma arvan, et sinnapoole ta võib liikuda, sest kui vaadata Ameerikas ringi, siis see, see ei ole kuidagi nagu. Võõras, et sa näed mitut erinevat pinpad'i ühes kassas ja põhjus ongi see, et erinevad. Nii-öelda maksalaanduse pakkujad on ja neid ei suudeta kuidagi ühte pinpad'i kokku panna. Et mina isiklikult ei näe siin mingit vastuolu, et, et miks ei võiks ühest kassast nüüd kaks või kolm neid olla ja, ja. Ja, ja seega me sellele nii-öelda liikumisele või protsessile vastu hakata niikuinii saad, ega any way tulevad siia. Siia teised makselahenduse pakkujad, kui neid on seal kümneid, on ju, noh, siis asi näeb naljakas ja veider nagu välja, aga.

Ega, ega see, me ei pea ka seda väga suureks probleemiks, et täna on üks kleeps, võib-olla tuleb üks veel juurde, aga tegelikult me praegu testime lahendust, kus me ikkagi saame. Telefoni esitada juba makseterminalile. Et kui mul on kliendikaardid NFC-ga seal telefoni siis turvaruumis, ütleme, siis ma saan esitada makseterminalile. Müüja lavaneb ekraanil minu arve alus, minu soodustusega, noh, et see on siis Kunoja, tal on viis või kümme prossa. Ja järgmisena on siis küsimus, et kuidas ma makset teen, kas ma makse jaoks esitan samamoodi makseterminalile? On lahendusi, kus kassa makseterminali peal kuvatakse QR-kood. Ja saab selle mitte kleebiselt võtta, vaid korralikult ekraani pealt maha lugeda, nii et tegelikult ma arvan, et selline kleebis on sihukene. Võib-olla vahepealne ajajärk ja võib jääda lõpuks, ütleme, nihukeste automaatide peale, kus ma tahan, ütleme, vendingmasinast või müügiautomaadist midagi osta, kus. Ei ole mõtet üldse keerulist kassaaparaati panna, vaid selle märgisega audentin ja teenus läheb e-poodi, vaatab, kas selles kapis on seda asja ja avab ukse. Et ma ise usun, et need märgised jäävad siis võib-olla kuskil klubide ukste peale, et saan sisse, kus ei ole kallid lukke vaja panna ühekordsed, võib-olla mingisugused muud kapid, seadmed. Et aga täna ta tõesti on, hetkel on ta niimoodi.

Noh, et täna Apple hoiab oma NFC nii-öelda ligipääsu kiivalt kinni, et, et, et kui seal osas mingit muutust ei, ei toimu, et siis me peame selle kleebisuse juurde nii kauaks ikkagi nagu jääma, vähemalt Apple'i puhul.

No üks maailma vist, kas kõige suuremaid, kõige suuremaid, üks kõige suuremaid mobiilmakse lahendusi Hiinast, VP, WeChat'is ja maksumist, on ka läbivalt QR-koodidega läbi kogu suure riigi. Apple'ist, juba mainisid, Apple Payd, kui, kuidas see võiks mõjuda, kui üks selline suur tegija tuleb Eesti turule, avab Eesti, siis võtab Eestis olevad pangakaardid selle liikmeks, sest et. Juba praegu on Eestis võimalikku maksta, kui sul on näiteks Soome telefon, Soome pangakaart, mis on selle Apple Pay süsteemis. Kui Eestisse tuleb see ka, Apple Pay, noh. On, on nendel seda kohalikku ökosüsteemi nagu mingit tuge vaja üldse, et nad siin edukas oleks või nad lihtsalt oma suurusega tulevad ja on, on tugevad,

mis te arvate? Ütleme niimoodi, et kui tuleb siia, ütleme kas siis Google Play või siis ütleme, Apple Pay, siis. Ei ole vaja suurt infrat üle, ümber ehitada, sest et tegelikult see nende pangakaart põhineb siis samasugusel nagu on plastik viipekaart, ainult ta on mobiilipõhine. Et ta läheb käima, küll pankadega, pankadel on vaja teha leping, et ütleme, need, nad protsessivad seda. Väga vähe on vaja infras, praktiliselt ei ole vaja infras, midagi ümber teha. Nüüd, kui sinna sisse tuua, ütleme, Apple Pay'sse kliendikaardid või mingisugused kinkekaardid. No siis täna see rahakott kannatab, ka Google'i rahakott kannataks võtta, ütleme siis lihtsalt mingi QR koodi lennupileti, ma panen sisse nagu, nagu foto kujul. Nad ei võimalda elektroonilist töötamist sellisel kujul. Et siin on, lõpuks jääb kliendil valida, et kas tal on siis ütleme, ta ise laeb sinna, sellesse Apple'i rahakotti, siis oma lennupileti, mingi bussipileti ja näitab neid. Tegelikult noh, minu arvamus see on, et see on sihukene mitte kõige parem lahendus, sest ta on staatiline. Nüüd, kui telefonis õnnestub teha näiteks seal dünaamilised läbipääsusüsteemid või, või Oslan ja mulle tuleb ta kohe õigesse kohta. Majutab sinna rahakoti ära selle, selle siis selle kas pileti või mingi muu asi. Et see on, see on nagu palju mugavam, eks ja eks see, eks need lahendused jäävadki lõpuks, kliendid viivad ta ellu. Kui ta on käepärane, kõik rahuldatud, siis võivad väga suured tegijad siin võimelda. Ja, ja kindlasti suurtel turgudel, kus on see, ütleme see lahendus on suhtel, kliendid on nõus sellise primitiivsusega. Nad, nad on ju pannud ikka kõva, kõva tulemuse maha, midagi öelda.

Reen Paats, me juba alguses rääkisime, mis olid kaubamaja eesvalikud, kui te mõtlesite, et seda kaart, partnerkaart viia mobiili. No mõnel turul on väga tugeva brändiga ettevõtted, mingib kahe päev, Starbucks tuleb meelde, aga noh, kui sa oled väga tuntud omal turul, siis on ju väga loogiline, sa teed ikka oma, oma äppi. Klient vaatab telefonist seda sinu brändiga ikooni, vajutab sinna peale, see kaubamaja äpp tuleks lahti ja kõik on seal sees. Kas see osutus siis ikkagi vähem mõistlikuks valikuks, kui et minna teise rahaküte sisse?

Noh, selles mõttes on see ju hea küsimus, et, et, et. M-tasku, ütleme sattus ka meie juurde ikkagi nagu nii õigel ajal. Et kui me oleksime hakanud ise oma, oma rakendust tegema ja tegema nüüd ütleme kõikide nende funktsionaalsustega, mida me olime enda jaoks valmis mõõma, kliendid ootaksid. Siis meil oleks läinud kindlasti rohkem aega. Et M-tasku puhul oli see pluss, et me saime tänud Eliale siis kätte sellise noh, minimaalse ja hädavajaliku noh, funktsionaalsused on ju, et klient saaks makstud, partnerkada esitatud ja see oli kohe nagu olemas. Et see, kas, kas me kunagi hakkame partnerkaardi oma äppi tegema, eks, eks see aeg nagu näitab ja, ja kindlasti näitab ka see, et, et kuhu see turg nagu tüürima hakkab ja meil on kliendil nagu ootused. Et kas kliente tõesti täna rahuldab see. Noh, kui me nimitame selleks hästi lihtsaks võimaluseks, sa saad makseid teha, sa saad partnerit registreerida, sa lähed oma boonuspunktide saldosid, seda tulevad veel personaalset pakkumist ka sinna. No äkki ei olegi sinna rohkem nagu vaja, on ju, et vaatame aasta lõpus. Loodame, et selleks ajaks on kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat aktiivset kasutajat. Ja korjame siis seda tagasiside kokku, et mida nad, mida nad näha tahavad ja mida nad ootavad. Ja kindlasti vaatame ka seda, mis turg nagu üleüldiselt teeb, et kes siia pressimas on.

Kliendi jaoks on kindlasti ka see selline. Võrgustiku efekt ju oluline ja muna-kana probleem ühe, ühe rahakoti äpiga. Kui seal ei ole ühtegi suurt ketti, mis seda rahakoti toetaks, siis mind väga ei huvita selle kasutamine, kui nüüd tuleb, siis ma tahan seda rahakoti kasutada ja siis on ka suurel brändil. On rohkem mõtet seal sees olla, kuna seal rohkem kasutajaid, et see on selline lumepalli efekt või? Või ei?

No on tegelikult, et kui nüüd Rene jutult veel tagasi, tagasi korraks minna, siis eks me oleme analüüsinud ka, Teljal on ka, ütleme seal üle kümne äpi omal halduses. Ja kui me vaatame seda kulukust, kui muutuvad telefonid, tarkvarad, nõuded, turvanõuded, siis see on ikka totaalne, kahju ma nimetaksin. Et lihtsam on hoida üleval nihukest ühte. Raamäppi, kus on kõik hästi läbimõeldud ja partnerid teevad oma sisuteenust parimal kujul. Ja teile pakub siis sellise kihi alla, mis on püsti, tagab siis protsessimise ja kannatab ka võrdlemisi suurt koormusvoogu peal. Et, et ma arvan, et see on üks võib-olla tuleviku mõte ka, et see mobiilimaailm muutub nii palju. Kas on mõtet iga asi jaoks äppida? Jah, kui ma teen seal ütleme mingisuguse infoäpi ja loen alla mõnda teavet. Okei, seda pole mõtet taskusse toppida. Aga kui mul on ikkagi turvalised maksed, turvalised läbipääsud, kinkekaardid dünaamilised, mida ma saan jagada. Siis kui iga kauplus hakkab tegema seda äppi, see on tohutu, ütleme, raha mõttetu raiskamine. Ja teda ajas värskena hoidma. Eks see, kui me tagasi võtame, siis selle kolme viimase aasta jooksul me tegime ju platvormi valmis, siis tagusime oma rinnale, mõtlesime, et sellega, siis teame turgu. Täna on tegelikult neljas versioon all ja oleme sunnitud võib-olla natuke kohendama, aga ütleme selle globaalse andmekaitse võtmes. Et see ei ole nii väga lihtne, et teed ühe valmis ja siis kõigile sobib. Me oleme väga palju sammu tagasi astuda, et ütleme, see äpp. Adapteerisuks, siis ma kutsun tihti seda, Electronical Society, elektroonilise ühiskonnaga, sest seal on tänaseid asju, kümne aasta vanused ja mõned uued asjad on tulemas, nii et see on päris keeruline probleem üldse.

Me saamegi kohe rääkida edasi lähemalt andmetest, nende kaitsest ja, ja võib-olla ka sellest, kuhu üldse selline jaekaubandus liigub. Aga teeme siis enne väikse pausi.

Restart läheb edasi, me räägime siin mobiilsetest rajakottidest, mida poes mobiiliga teha saab. Meil ongi saatest ainult viimane kolmandik veel jäänud, kuigi nii palju on veel rääkida. Aga me jõudsime juba ühe teemani ja selleks on see, et andmed, mida igasuguse elektroonilise tehinguga tekib ja mille üle nüüd Euroopas valvatakse üha rangemalt. Meil jõustub nüüd täies mahus kaks tuhat kaheksateist aastal Euroopa andmekaitse üldregulatsioon. Mis muudab, nii mulle on öeldud, ka igasuguse sellise andmetega ja andmete pealt siis uue teadmise otsimise palju keerulisemaks, sest need, seda on rangemad reeglid. Ka siin M-tasku taoline äpp, kus sees näiteks klient läheb ühe teise ettevõtte juurde, kaubamaja juurde, ostab sealt midagi. See loogiline on, et seal tekib ju päris palju andmeid erinevate osapoolte juurde, kas nüüd seda hakkab ka siis uus andmekaitse reeglistik kuidagi piirama või seda, teeb seda protsessi keerulisemaks.

No ütleme, see andmekaitse uus määrus või see reeglistik ta veel rohkem piirab ja seda isikuandmed, personaalsed andmed. Et muud andmed tuleb ikkagi leppida partnerite vahel kokku. Aga ma pean ütlema, et noh, me oleme selles mõttes oleme nagu õigel teel olnud, et, et ega me nii natuke laisad ka olnud, sest alguses. Kui selle rahakoti mõte tekkis, siis mõtles, et mõtlesime, et võib-olla tuleks tuua mõned partnerteenused sinna sisse ja. Põhiteenustest nagu minikoopia elektrooniline, kui vanasti tehti, siis veebisaitist mobiilisait. Aga siis jõudsime ükskõige aru, arusaamisele, et, et me ei too mitte ühtegi teenust. Et see on, see on värav. Ja siis, siis iga teenusepakkuja saab esitada oma kasutamistingimused, kui klient on aktsepteerinud, läheb sinna ja Telia neid ja ütleme, kasutamistingimusi ei redigeeri. Me tõsi, täna vaatame, ütleme natukene võib-olla graafilist disaini, et seal ei oleks mingit vägivalda peal ja nihukest võib-olla labast, ütleme sellist disaini. Aga, aga kindlasti me ei redigeeri siis kasutajatingimust konkreetsel teenusele. Nii et selles suhtes oleme me väga rahul, et. Võib-olla sellisest laiskusest, et mitte midagi järel teha, on sündinud selline rahakott, kus, kus iga teenusepakkuja tegelikult saab omas dimensioonis toimetada, nii andmekaitse, nii kasutajatingimuste ja ka tehnoloogia võtmes.

See on teie jaoks heakaumaja jaoks, selles mõttes, et lihtne füüsiline partnerkaart tähendab ju väga lihtsat suhet teie ja selle kliendi vahel. Teie ütlete kliendile, mis andmetega tehakse, klient on nõus, siis on kõik, aga nüüd tekib siia siis ring osapooli juurde.

Noh, me ikkagi neid sensitiivseid andmeid ju kellelegi ju välja ei jaga ja, ja, ja nad jagamisele ka ei lähe, on ju. Ja võib-olla meil, mis, mis partnerkaadi kliendi jaoks on, oli nagu äratuntav ja võtab sellist hirmuga maha, et me olime esimees, kes tegime viis aastat tagasi e-check'i keskkonna. Ehk siis kõik partnerkaardi tehingud, mida klient partnerkaardiga Tallinna Kaubamaja grupiettevõtetes teeb. Need tšekid salvestatakse siis partnerlada isidendiskeskkonda, et ta ei pea oma tšekki alles nagu hoidma. Kui ta läheb seda vaja, siis ta läheb isidendiskeskkonda sisse ja leiab need tšekid alati üles ja näeb ka siis oma tehingut, kui palju ja kuhu ta siis raha kulutanud on. Ja seesama asi täna on leitav ka EMTaskus, et partnerlada kliendi jaoks on see keskkond ja need funktsionaalsed ja võimalused tuttavad.

Ja minu jaoks tundub see ikkagi väga suur eelis ka, kui ma siin enne viitasin, et pangakaarid on järgi tulnud oma viipe maksega, siis seal tuleb ikka paberist, kui ma maksan selle viipekaardiga, siis ikkagi tuleb teadmine ennast välja pabertšekk ja, ja noh, kõik muu on ikka veel see vana, analoog. Aga M taskus, siis on see ümbritsev osa, on ka digitaalseks tehtud.

Jah, no nüüd küll ütleme, kui tavakasas, tavakassas klient maksab, siis täna veel talle pabertšekk tuleb. Aga ta tuleb ka siis nii-öelda nii mobiili kui, kui sinna partnerkond iseenesest keskkonda digitaalne tšekk. Kui klient maksab nüüd Selveri või Kaubamaja iseteenduskassades, siis seal ta saab panna linnukaseta tšekke ei soovi. Ja siis seda tšekki ei tule, jääb nii-öelda ainult digitaalne, et, et eks see aeg liigub ka sinna suunas, et ka tavakassadest klient saab ise valida. Kas see check välja prinditakse või, või mitte, teatud põhjustel täna me ei saa ka seda teha, et, et näiteks kaubamajas trükitakse sinna check'i alla selline triipkood. Mis siis võimaldab kliendil oma parkimise tasuta lunastada, on ju, ja et kui ta seda check'i ei võta. Siis ta peaks hakkama parkimisest maksma, et siin on teatud põhjuse, miks meil ühes või teises ettevõttes need pabercheck'id ka veel alles on.

Meil on,

nagu ongi, murekoheks on täna see, et kui ma keelan selle tšeki ära mobiilist, siis tihti, tihti müüja imestab, et printer ei trüki välja. Aga tegelikult oleks vaja teha kassa ekraanil üks täiendus lihtsalt, et näha, näidata, et klient ei soovi pabertšekki. Et üks niisugune lisaaken tuleks teha, see, see sää, välistaks need lõpmatud küsimused, kas te tšeki soovite, kas te tšeki soovite? Et see on teinekord, peab mind täitsa närvi.

Tead, see on täitsa ajastu märku, et kui me ka iseenesest kassas saaksime teha juba linnukese, ma soovin tšeki ja vaikimisi ei tuleks. Kas see on ka selline kliendi harjumuste küsimus, et millal inimesed ju peavad normaalseks ühe, ühe või teise siis funktsionaalsuse? No

seaduse järgi me tegelikult peame vastupidi küsima, et, et ma ei soovi tšeki ja siis, et me ei saa ette linnutada.

Täpselt olukord, kus ma ütlen siin otse raadios välja, aeg seadust muuta, et muidu asjad edasi ei lähe, on ju. Kuidas jaekaubandus üldse muutub? Ma vaatan maailmas ringi, Põhja-Ameerikas oli väga kõva selline uudis, selline pool turundustrükk, aga mida tegi Amazon oma poega, kus ei ole kassasid enam. Inimene läheb sisse ja ostab, võtab asja, paneb taskusse ja läheb ära, noh, ta peab olema Amazoni äpp siis taskus. Kas see, mingil moel ka on Eestist näha, et, et see jaekaubandus muutub nagu noh veel rohkem mobiilis, et ma saan asjad aetud kõik selle telefoniga.

No see sõltub tegelikult kahest asjast, ütleme kui paljud tellivad üldse kaupa koju, mul ju omad töökaaslasedki, et käib ja tellib kaupa koju, et ei käigi poes. Teine asi, kui ma tahan ikkagi minna ja mõnda asja seal vaadata ja katsuda ja ütleme, tööriista võtan kätte, vaatan, et võib-olla ma joogi ja need lasen kodu tuua, aga. Võib-olla mõne harva tööriistaga, aga enamus ikka, kui käid tööriistapool, siis nad tõstavad, vaatavad, uurivad, uurivad. Mõni luubiga vaatab seal terasid, et, et see on nagu omaette noh, ka niisugune tore protsess, see ostuprotsess. Nii et jube raske öelda, aga, aga eks see kaubamaja mugav Selvekspress näitab, et, et väga paljud müüjajad teevad ise seal oma tehingud kõik ära.

Ja vot turg on pooleks Eestis selle ise, iseeenduse koha pealt ja on, on kaubamaja, kus sa teed siis ise selle skaneerimise ostusaalis ja teised on siis, kus sa skaneerid kassas, end läbi. Ma kuulsin, kui see M-tasku kaubamaja koostöö hakkas, inimestelt kohe mõtet, et kas ma ei saaks siis mu mobiiliga ka skaneerida need ostud seal saalis ära.

Kui me oma nüüd aplikatsiooni mõtlesime, et hakkame ise seda arendama, siis, siis see funktsionaalsus oli tegelikult laual. Aga nüüd M-taskus täna tehniliselt seda võimalik nagu viia ei ole ja seal on ka teatud agad, et. Et kui, kui telefon täna täidaks ka juba skaaneri funktsiooni, on ju, siis tähendab seda, et tal peab olema kogu aeg kaamera lahti. Aga noh, vahest tekib see vajadus, et tuleb kõne sisse või on vaja ära panna kaalutusele ühte-teist asja, et, et kui hakata nüüd seda. Reaalselt läbi proovima, et hetkel on veel natukene toores teda sinna mobiili panna, aga kui nüüd nagu küsida seda, et, et kuhu siis nagu jaekaubandus nagu tüürib, Kuno juba ütles. Et teatud mõttes ju täna kauplusi enam ei olegi, et noh, e-poot on ju ehe näide, kus inimene saabki toimetada, otsustab punise. Ja kui vaadata nüüd iseteenindusest, iseteeninduskassad nüüd Selveris või Kaubamajas, siis see on ka teatud mõttes ju ikkagi teenind, klienditeenindaja vaba, et sa toimetad ise, jah, seal kõrvalkassades veel inimesed on. Ja, ja kui, kui vaadata ka konkurente meid endid, et, et ega ju see iseteeninduskassade tsoonide. Nii-öelda nagu mõõtmed või, või, või suurused lähevad järjest suuremaksid, järjest rohkem, kui näiteks on ehitatud kassasid välja. Ja, ja iseteenistuskassasid tuleb järjest rohkem juurde, kui sa nagu küsiksid siin, et millal see aeg on. Kus enam üldse inimesi poes ei ole, õigemini kassapidajad ei ole, noh, kaupad täna tuleb veel käsitsi välja panna, ilmselt kunagi panevad nagu robotid. Et see on küll vastus, mida, mida nüüd puusalt tulistades ei saa, ei, ei saa öelda, aga. Aga kindlasti see aeg ei ole, ei ole üldse kaugel ja võib-olla veel ohtlikumalt lähemal, kui, kui me nagu näeme, et mina. Mäletan IBM-i sellist esimest lahendust, nägin vist viis aastat tagasi, kui mitte kuus aastat tagasi, kus oligi töötatud välja selline võimalus, on ju. Et, et ei olegi enam inimest vaja, et nüüd, kui võtta nüüd seda Amazoni näidet, siis läks viis aastat aega, et see reaalselt nagu ka ära teha.

Meil on saate lõpuni tegelikult paar minutit ainult aega, ma küsiks veel Kuno, selle kohta, et no selle mobiilse rahakoti jaoks, M-tasku jaoks oli ikkagi päris suur hüpe, et on nüüd üks väga suur kett, Eesti jaekett, kus seda kasutada saab juurde. Mis M-taskust nüüd kaks tuhat kaheksateist edasi saab?

No nüüd võtaks kliente juurde ja teeks mõned atraktiivsed teenused veel sinna juurde, et.

Ma saan aru, et M-tasku ei ole kaugeltki mitte ainult selleks, et ma kohvikus ja poes maksan asjadest,

jah. No seal võiks, meil on, ütleme, kui me vaatame neid sahtleid, siis seal on ju täna mõeldud piletite sahtel, siis on liikme kaartide sahtel, siis on läbipääsud. Töötõendeid pildiga, fotoga, et tegelikult kogu rahakott, mis mul täna ongi, need ütleme, kaardid on ta siis suuremal või väiksemal kuul, või raamitud või mitte raamitud, ütleme plastikuga. Kõik saaks sinna sisse tuua. Ja mida me kindlasti tahaksime teha, et oleks interaktiivne, et kui mul on mingi seal ütleme, kas klubikaart või siis ütleme, partnerkaart, mul on vaja mingi suhestust teha, siis ma saan sealt pealt saata mingeid teavitusi. Läbipääsusüsteemid ütlevad, millal mul aeg hakkab läbi saama. Ma saan pikendada mõnda asja, ma saan midagi osta sealt automaadist, nii et tegelikult seal neid võimalusi on hästi palju.

Ja kaubamaja jaoks, teie jaoks on see partnerkaart seal sees ja teie kutsute üha rohkem inimesi siis oma füüsilise kaardi kas puruks

lõikma. Kindlasti jääb täna neid inimesi jääb päris pikalt, kes ikkagi reaalselt seda plastikkaarti jäävad edasi kandma ja kes kannavad ka paralleelselt nii, nii M-taskut kui, kui, kui ka seda, aga. Aga meie koostöö kindlasti Terjaga ei piirdu selle funktsionaalsusega, mis me nagu tegime, et meil üks huvitav projekt on. On, loodan maikuus realiseeruma, või realiseeruma seal, me realiseerime selle ja kindlasti me töötame sinna kihte üheskoos veel peale, et võib öelda, et kuulatamist veel.

Väga hea, kindlasti kuulete ja meie omas saates hoiame silma peal ja, ja kõrva lahti kõikidele uudistele, aga aitäh teile kuulamast. Täna on Restarti saade, ongi läbi järgmise nädalani.