@ RESTART // 2018.04.07
KUUPÄEV
2018-04-07
PIKKUS
44m 12s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse idufirmade ja e-residentide raskuste üle pangakontode avamisel Eestis ning pankade range riskipoliitika põhjuste üle. Külalistena osalevad Andres Kitter LHV-st, Indrek Tibar Swedbankist ja Madis Müller Eesti Pangast, kes selgitavad rahapesuvastaste regulatsioonide mõju ja pankade äristrateegiaid.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Idufirmad ja e-residentsuse eestvedajad kurdavad, et Eesti pangad sulgevad välismaalaste kontosid ning uue konto avamine on ülikeeruline. Nad ütlevad, et see võib Eesti kui digiriigi maine kiiresti hävitada ning meie kõigi ühisesse rahakotti suure augu lüüa. Kas see on nii ja miks? Mis on pankadel selle vastu, et mitteresidendid ja e-residendid seal kontosid avavad? Kas süüdi on pankade välismaa omanikud, Euroopa Liit, USA, Eesti ametnike ülipüüdlikkus või veel midagi muud? Stuudios on Andres Kitter LHV pangast, Indrek Tibar Swedbankist ja Madis Müller Eesti Pangast. Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee .
Head kuulajad, Restarti saateaeg on taas käes, täna saatejuht Henrik Roonemaa ja stuudios on kolm külalist. Indrek Tibar, Swedbankist, tere. Tere. Andres Kitter, LHV pangast, tere. Tervist. Ja Mattis Müller, Eesti pangast, tere. Tervist. Ja kui meil on kolm finantsinimest stuudios, siis tõenäoliselt nutikam kuulaja juba teab, millest me järgmised kolmveerand tundi kavatseme rääkida. Ehk et Eestis on seoses idufirmade ja, ja tehnoloogiafirmadega üleval täpselt üks suur. Selline finantsteema ja see on, see on küsimus või selline idufirmade ja e-residentsuse tiimi väide, selline isegi ma ütleks hädakisa. Et Eestis panevad pangad mitteresidentide kontosid kinni, sisuliselt mingit mõistlikku kahekümne esimese sajandi äri Eestis enam teha ei saa. Ja keegi kuskil on süüdi ja kui selline olukord lõpeb, siis noh, siis see on Eesti jaoks väga halva, väga kurbade tagajärgedega. Ja meil ei ole siin ühtegi start-upperit just nimelt sellel põhjusel, et, et seletada rahulikult lahti see, see nagu teise poole vaade, et, et mis siis. Mis siis teiselt poolt aeda vaadates nagu päriselt toimub ja, ja et kõik saaksid ilma suurema karjumiseta selle, selle sisse teada, nii et selline kolmveerand tundi tuleb. Hakkame siis peale, kas see. Kas ma, kas meil on mingi probleem, võib-olla ma alustan Eesti pangast, et kas meil on Eestis reaalselt siis toimunud mingi muutus? Pankade suhtumises või eeskirjades, et meil on tekkinud mingi probleem, mida, mida peab lahendama ja peaministri juurde viima?
Suure tõenäosusega on see päris keeruline pikk protsess. Et ma arvan, et neid negatiivseid kogemusi konto avamisel võivad kirjeldada Eesti ametnikud Brüsselis näiteks. Londonisse liikuvad Eesti õpilased, tehnoloogiaettevõtjad. Meie enda Londoni UK filiaali avamisel oleme käinud erinevaid protsesse Londonis läbi ja, ja see, kuidas sa ennast seal tõestama pead. Olukorras, kus sa oled Euroopa Liidu liikmesriigi pank, väärtpaberi. Või siis nii-öelda börsile listitud pank, FSA, ehk siis kohaliku UK finantsinspektsiooni poolt nii-öelda aktsepteeritud pank. Tundub lihtsalt kosmos meie jaoks, et ma arvan, et me ei ole kindlasti unikaalses olukorras ja, ja ma tegelikult tahaks öelda, et sellise hea ja korraliku taustaga. Mitteresident, e-resident on Eestis kindlasti panganduses priviligeeritum kui kusagil mujal. Et ma, ma arvan, et me natukene liiga üldistame seda, et kontosid ei saa, et kontosid ei avata. Et me oleme kindlasti nagu LHÜ pangas endale võtnud väga selge nagu suuna, et, et me tegeleme väga konkreetselt e-residentidega. Ühelt poolt on see kliendibaas meie jaoks selline, kes tuleb siis läbi Eestis toimetava tehnoloogiaettevõtte, on siis Transferwise, on see Skype, on see Pipedrive, kus tegelikult igapäevaselt juba algatakse väljaspool teist tööjõudu. Kes tulevad siia mitteresidendina, jah, nad saavad elamisloa ja ilmselt väga paljud neist võtavad ka e-residentide kaardi, sellepärast et. Või siis elamislooga kaasneva digitaalse isikutunnistuse, millega lihtsalt on Eestis palju lihtsama asju ajada, et, et need kõik saavad väga kenasti mul kontod avatud. Et siin ei ole mingit vendetat e-residentsuse programmi vastu kindlasti, et on kindlasti kliente, kelle puhul on pankadel keerulisem seda tausta kontrollida, aga, aga. Aga ma arvan, et need kontod ikkagi täna saab lahti ja, ja veel enam, Eestis on tekkinud rida toredaid teenuseettevõtteid, näiteks sleep in, kellega meil näiteks on väga hea koostöö just nimelt e-residente teenindamisel, et. Et see asi ei ole nagu üldsegi mitte nii traagiline, aga ilmselt kohati mõned üksikud nii-öelda sündmused võib-olla võimendavad nii-öelda seda, seda probleemi, aga. Aga
Täna, kui ettevõtet registreerida, korjatakse ju ettevõtte käest hunnik igasuguseid andmeid, mida tegelikult saaks kasutada ja, ja, ja lõplikute kasusaajate informatsioon tegelikult on väga tugevalt diskussiooni objektiline laual. Noh, mis iganes, need registrid võib-olla on, on tegelikult riigi poolt ka päris oluline. Või tegelikult ma ütleks siis nii, et lõppkokkuvõttes on iga kommertsettevõtte enda asi, kuidas ta asju ajab, et ega riigipajal ei saa ju jääda selles mõttes ka nagu ootama, et, et mingisuguseid probleeme keegi meie eest ära lahendab, et see võib olla tugi, see võib olla mingisugune lobi, heasõna nii-öelda mainimine. Võib-olla see on terviklik e-residentide, e-residentsuse programmi. Sihuke turundamine ka sellest aspektist, et teised turutegijad, kes on ka nii-öelda panganduses, kommertspangad, saaks aru, et see on üks äge asi. Eesti riik teeb väga palju head taustauuringut, et kõik e-resident, kes endale siis nii-öelda selle staatuse saavad, on, on kontrollitud taustaga. Ja, ja, ja nii-öelda turundama seda mõtet ka väljapoole, et, et seenikunii me turundame seda mõtet nii-öelda endale, nendele ettevõtjatele, kes tahavad e-residentide programmi väga headest omadustest nii-öelda kasu saada. On üks pool, aga tegelikult see teine maailm, kes täna tundub, et justkui natukene seda nagu konflikti tekitab, ehk siis kommerts, korrespondent, pangandus. Võib-olla regulatiivne pool just rahapesu osas on tegelikult noh, näeb seda maailma natukene teistsugusena kui meie siin, et.
Nende jaoks seda tegelikult, e-residentsus sellisel kujul ei eksisteeri, nende jaoks eksisteerib formaat. Nii-öelda hulk mitteresidente, kes saavad endale digitaalsed. token'i riigi käest, millega saab teha üksikuid riigi, riigi või mõningaid riigi, kasutada mingeid riigi teenuseid ja, ja, ja kasutada autentimiseks näiteks pangas, ehk. Nende jaoks ei ole oluline, päriselt, et nende jaoks on oluline see, et kas konkreetne riik, konkreetsed pangad on rahapesu mõistes kõrge riskiga või mitte kõrge riskiga. Ja, ja ma arvan, väga sageli see taandub ka see diskussioon sellele, et, et me natuke räägime erinevatest asjadest. Ja veelkord, et, et ma arvan, see kogu e-residentsuse probleem on uskumatult äge asi, see on, see on hea supertiim, kes seda nagu edasi veab. Ja, ja veel kord, et me kindlasti teeme omalt poolt väga, väga hea meelega koostööd nende e-residentidega, kellest me nagu aru saame. Aga, kui me ka suhtleme korrespondentpankadega väljaspool Eestit, kes, kes võiks või-või peaks nagu siin teenust osutama, siis nende jaoks on see täiesti tavaline interresidentide grupp.