@ RESTART // 2018.04.07
geenius_restart_0783.mp3
KUUPÄEV
2018-04-07
PIKKUS
44m 12s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse idufirmade ja e-residentide raskuste üle pangakontode avamisel Eestis ning pankade range riskipoliitika põhjuste üle. Külalistena osalevad Andres Kitter LHV-st, Indrek Tibar Swedbankist ja Madis Müller Eesti Pangast, kes selgitavad rahapesuvastaste regulatsioonide mõju ja pankade äristrateegiaid.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Idufirmad ja e-residentsuse eestvedajad kurdavad, et Eesti pangad sulgevad välismaalaste kontosid ning uue konto avamine on ülikeeruline. Nad ütlevad, et see võib Eesti kui digiriigi maine kiiresti hävitada ning meie kõigi ühisesse rahakotti suure augu lüüa. Kas see on nii ja miks? Mis on pankadel selle vastu, et mitteresidendid ja e-residendid seal kontosid avavad? Kas süüdi on pankade välismaa omanikud, Euroopa Liit, USA, Eesti ametnike ülipüüdlikkus või veel midagi muud? Stuudios on Andres Kitter LHV pangast, Indrek Tibar Swedbankist ja Madis Müller Eesti Pangast. Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee .
Restart läheb edasi ja me räägime siis Eesti iduettevõtjate või üldse, mulle tundub nimi investorite murest, et pangad ei ole mitte residentidele nõus kontosid avama ja, ja lausa isegi sulgevad neid, mis on juba avatud. Kuidas see on, kui näiteks mina füüsilise isikuna või näiteks oma, oma väikse Eesti OÜ-ga jalutaks näiteks üks päev Barcelonas, ma ei tea, Santanderi sisse ja ütleks, et tehke mulle konto, kas nad teevad või?
Suure tõenäosusega on see päris keeruline pikk protsess. Et ma arvan, et neid negatiivseid kogemusi konto avamisel võivad kirjeldada Eesti ametnikud Brüsselis näiteks. Londonisse liikuvad Eesti õpilased, tehnoloogiaettevõtjad. Meie enda Londoni UK filiaali avamisel oleme käinud erinevaid protsesse Londonis läbi ja, ja see, kuidas sa ennast seal tõestama pead. Olukorras, kus sa oled Euroopa Liidu liikmesriigi pank, väärtpaberi. Või siis nii-öelda börsile listitud pank, FSA, ehk siis kohaliku UK finantsinspektsiooni poolt nii-öelda aktsepteeritud pank. Tundub lihtsalt kosmos meie jaoks, et ma arvan, et me ei ole kindlasti unikaalses olukorras ja, ja ma tegelikult tahaks öelda, et sellise hea ja korraliku taustaga. Mitteresident, e-resident on Eestis kindlasti panganduses priviligeeritum kui kusagil mujal. Et ma, ma arvan, et me natukene liiga üldistame seda, et kontosid ei saa, et kontosid ei avata. Et me oleme kindlasti nagu LHÜ pangas endale võtnud väga selge nagu suuna, et, et me tegeleme väga konkreetselt e-residentidega. Ühelt poolt on see kliendibaas meie jaoks selline, kes tuleb siis läbi Eestis toimetava tehnoloogiaettevõtte, on siis Transferwise, on see Skype, on see Pipedrive, kus tegelikult igapäevaselt juba algatakse väljaspool teist tööjõudu. Kes tulevad siia mitteresidendina, jah, nad saavad elamisloa ja ilmselt väga paljud neist võtavad ka e-residentide kaardi, sellepärast et. Või siis elamislooga kaasneva digitaalse isikutunnistuse, millega lihtsalt on Eestis palju lihtsama asju ajada, et, et need kõik saavad väga kenasti mul kontod avatud. Et siin ei ole mingit vendetat e-residentsuse programmi vastu kindlasti, et on kindlasti kliente, kelle puhul on pankadel keerulisem seda tausta kontrollida, aga, aga. Aga ma arvan, et need kontod ikkagi täna saab lahti ja, ja veel enam, Eestis on tekkinud rida toredaid teenuseettevõtteid, näiteks sleep in, kellega meil näiteks on väga hea koostöö just nimelt e-residente teenindamisel, et. Et see asi ei ole nagu üldsegi mitte nii traagiline, aga ilmselt kohati mõned üksikud nii-öelda sündmused võib-olla võimendavad nii-öelda seda, seda probleemi, aga. Aga
ei. Iseenesest, eks see läbipaistvus ja usaldusväärsus on need märksõnad siin ka, eks ole, ja. Ja, ja ma usun, et läbi selle protsessi, mida me täna siin läbi elame, noh, kui globaalses vaates, vaates, eks ole, võiks öelda. Ühiskond peaks teoreetiliselt vähemalt läbipaistvamaks ja selgemaks muutuma, et. Et see on nagu väga, väga, väga positiivne suund. Aga noh, võib-olla üks kommentaar veel nende välismaiste, välismaiste investorite osas. Täna meil uues seaduses on ka selline mõiste nagu rikkuse allika tuvastamine. Ehk siis teatud juhtudel on pangad siis kohustatud tuvastama isikurikkuse allika. Ehk siis kust, mismoodi ta siis õigupoolest nüüd jõukaks on saanud. Ja, ja, ja no mis on igapäevane probleem, eks ole, et sul on mõni, mõni, mõni, mõni klient kuskilt, mitte resident, kellel on mingid summad. Tal on isegi võib-olla tuludeklaratsioonid olemas, aga oletame, et, et ta on näiteks ida poolt noh, näiteks näiteks Venemaalt ja. Ja siis, kui me loeme neid viimaseid skandaale, mis meil siin on juhtunud, on nad reeglina, on ikkagi seostatud ju miskil moel nagu idarahaga. Mis ei tähenda, et, et see kõik ongi tegelikult päriselt mingisugune must raha olnud, aga. Aga, aga noh, siis ongi valikukoht ja otsustamise koht ja kaalumise koht. Et kas see on piisavalt usaldusväärne, need andmed, mis on esitatud, kas neid on võimalik kontrollida, kas nendele saab tugineda. Et noh, sellised momendid kindlasti, kui keegi tahab investeerida, noh, peab olema valmis vastama.