Miks halvad Eesti pangad häid e-residente kiusavad?

Head kuulajad, Restarti saateaeg on taas käes, täna saatejuht Henrik Roonemaa ja stuudios on kolm külalist. Indrek Tibar, Swedbankist, tere. Tere. Andres Kitter, LHV pangast, tere. Tervist. Ja Mattis Müller, Eesti pangast, tere. Tervist. Ja kui meil on kolm finantsinimest stuudios, siis tõenäoliselt nutikam kuulaja juba teab, millest me järgmised kolmveerand tundi kavatseme rääkida. Ehk et Eestis on seoses idufirmade ja, ja tehnoloogiafirmadega üleval täpselt üks suur. Selline finantsteema ja see on, see on küsimus või selline idufirmade ja e-residentsuse tiimi väide, selline isegi ma ütleks hädakisa. Et Eestis panevad pangad mitteresidentide kontosid kinni, sisuliselt mingit mõistlikku kahekümne esimese sajandi äri Eestis enam teha ei saa. Ja keegi kuskil on süüdi ja kui selline olukord lõpeb, siis noh, siis see on Eesti jaoks väga halva, väga kurbade tagajärgedega. Ja meil ei ole siin ühtegi start-upperit just nimelt sellel põhjusel, et, et seletada rahulikult lahti see, see nagu teise poole vaade, et, et mis siis. Mis siis teiselt poolt aeda vaadates nagu päriselt toimub ja, ja et kõik saaksid ilma suurema karjumiseta selle, selle sisse teada, nii et selline kolmveerand tundi tuleb. Hakkame siis peale, kas see. Kas ma, kas meil on mingi probleem, võib-olla ma alustan Eesti pangast, et kas meil on Eestis reaalselt siis toimunud mingi muutus? Pankade suhtumises või eeskirjades, et meil on tekkinud mingi probleem, mida, mida peab lahendama ja peaministri juurde viima?

Nii et mul on nagu jäänud mulje, et, et siin, et siin on kuidagi kaks poolt selles teemas, et. Et üks on need nagu rahapesuvastane võitlus, et me seetõttu pea, peaksime neid mitteresidentide kontosid kas sulgema või mitte avama. Ja teine on minu meelest, mida Andres kusagil Facebookis kirjutas, paranda mind, kui ma eksin, aga et. Et selline noh, mitteresidentide teenindamine ja hoidmine on lihtsalt pangale kallis, et, et Eesti pank või LHV või Swed lihtsalt ei taha teha, et see ei ole äri, mida ta tahaks teha. Et kas, kas see on nagu üks teema või kaks teemat?

Ma arvan, et on kindlasti omavahel seotud tulenevalt sellest, et mitteresidendid, ehk siis kõik meie e-residendid, kes meil Eestis on ju tegelikult panga jaoks faktiliselt mitteresidendid. Omavad natukene teistsugust profiili panga jaoks, nii nende hooldusmeetmete poole pealt. Kui ka tegelikult nende teenuste osas, mida me sellistele klientidele pakume ja paratamatult panna siis nii-öelda raske, rangemad hoolsusmehetmed kokku võib-olla oluliselt kitsendatud võimaliku teenuste valikuga. Saame me kliendigrupi, kelle teenindamine on lihtsalt kallim.

Siinkohal võib isegi öelda, et natukene on probleem selles, et Eesti on väga hea digitaalne e-riik. Kui meil Eesti resident avab pangakonto, siis tema nii-öelda pangakonto avamiseks kontrollid on tegelikult täna kõik digitaalsed. Võib-olla klient seda konto avamisel ei märka, aga meil on väga hea koostöö riigiga, erinevate andmebaasidega, kus siis tegelikult me kontrollime kliendi tausta esitatud andmete korrektsuse. Ja me ei pea sellega väga palju rohkem tegelema. Kui meile tuleb kontot avama, no toome sihukese nagu hea näite, tuleb India tudeng õpib Tallinna Ülikoolis, on meie jaoks nagu väga hea kliendisegment, me väga tahame selliseid kliente endale. Aga me tegelikult peame ikkagi hoolusmeetmed täitma väga korrektselt, veenduma selle nii-öelda toreda potentsiaalse kliendi taustas. Tegema neid päringuid hoopis teistesse baasidesse, küsima võib-olla kliendi käest enda käest lisainformatsiooni. Jah, et kus su raha pärineb, miks sa seda kontot ikkagi tahad, kogu see protsess on keerulisem. Ja, ja nüüd, kui me vaatame sellise kliendi käitumist nagu hilisemas faasis. Siis see hõlmab endas sageli rahvusvahelisi makseid, mis siis erineb võib-olla sellest tavaresidendi profiilist, mis tähendab ka seda, et meie tehnoloogia, kuidas me tagame hilisemad hoolsusmeetmed, on ka juba kallim. Ehk siis me tegelikult rakendame oluliselt rohkem inimtööjõudu selliste klientide teenindamisel ja ka tegelikult natukene tehnoloogiat ja, ja tarkvara.

Jah, ilmselt on siin mitu tahku sellel küsimusel ja. Kui üldse vaadata kogu seda arengut, mis on toimunud rahapesu tõkestamise valdkonnas. Siis on ta ju järjest ja järjest läinud nagu rangemaks. See, mis oli viis aastat tagasi okei, seda enam täna ei ole. Ja, ja, ja sellepärast me siin täna ka ümberlooga istume. Ega klienditundmise nõue iseenesest ei ole ju midagi uut. Et sisuliselt me juba räägime üheksakümnendate algusest, kaheksakümnendate lõpust, kui kaas oli komitee vastava soovituse välja andis. Ja mis puudutas, puudutas kliendi tundmise nõudeid. Ja, ja nüüd on lihtsalt nende, selle mõiste sisustamine on muutunud järjest no kuidas nüüd öelda, sügavamaks, põhjalikumaks. Üha rohkem peab olema valmis aru saama, mida nagu klient päriselt teeb. Märkama tema käitumises toimuvaid muudatusi. Ja, ja noh, nii nagu siin eelkõnelejad juba ütlesid, et, et tõepoolest, et kui nüüd ikkagi. Jutt on üks, aga teod on teine. Et tullakse, vahet ei olegi, kas on e-residendiga tegemist mitteresidendiga või residendiga. Tullakse avama kontot mõttega, et või jutuga, et me alustame põllumajandustegevust, aga tegelikult hakkavad laekut, laekuma maksed või toimuma maksed. Näiteks naftaäri valdkonnas, et noh, see, see ei lähe mitte. Ja, ja, ja, ja tõepoolest, et. Selline taustauuringu tegemine on kallis lõbu küll, jah. Kas see nüüd matemaatiliselt kuskil keegi on arvutanud, ma ei oska seda öelda, aga, aga, aga kindlasti on sellist kliente kallis pidada.

Aga ma võin tuua ühe näite Facebookist, et kirjutab üks teie, ma ei teagi, kas see praegune või praeguseks juba eksklient. Et ma olen, et ma võtsin Swedbankiga ise ühendust ja seletasin talle, et minu firmal on AA krediidireiting ja see on Eesti üks suuremaid telekomme, ma olen e-resident, ma olen Rootsi kodanik, ma olen seal Swedbanki klient olnud aastast kaks tuhat üksteist. Ja, ja, ja me tahtsime ainult Swedbanki Eesti kontot selleks, et meie siinsad kliendid saaksid, eks ole, Eestisse siis nagu raja kanda või noh, Eesti, Läti, Leedu. Ja, ja Swedbank vastas, et meie otsust teha konto sulgeda on lõplik, et see ei tundu olevalt hirmus kallis nagu kontrollida oma tuntud kliendi tausta.

No Eesti start-upperite seas levib selline väide, et seoses nende rahapesuskandaalidega Lätis ja noh, ka Eestis pandi võiks pank kinni. Et seoses sellega on siis välismaa omanikud andnud Eesti suurtele pankadele sõna otseses mõttes konkreetse käsu kõik mitteresidentide kontod kinni panna. Kas, kas see on nii või ei ole?

Ei, minu teada sellist sõnumit küll ei ole keegi andnud. Pigem on jutt olnud sellest, et, et kõik pangad, kes pangandusturul tegutsevad, peavad oma riske teadma ja suutma neid maandada. Ja, ja kui me nüüd räägime, ütleme, mitteresidendist, kliendist. Siis noh, loomulikult tema teadmine on, temast teadmine ja tema teadmine ja tundmine on oluliselt keerukam protsess, kui. Kui nüüd mõne kohaliku, ütleme kliendi tundmine.

Madis, kas see, kas Eesti olukord on kuidagi unikaalne näiteks Euroopas või maailmas või ütleme see, et, et me, meil on tekkinud e-mitteresidentidel siis laiemalt on tekkinud probleeme kontodega, kas see on mingi Eesti asi või see on ülevalmne asi?

See selgelt ei ole ainult Eesti asi, Eestis on unikaalne, on see, et meil on e-residendid, keda, keda mujal ei ole, aga. Aga nagu siin juba enne sai öeldud, et tegelikult, eks e-resident on sisuliselt panga jaoks kliendina lihtsalt üks mitteresident ehk välismaalasest klient. Ja see rahvusvaheline kontekst on tõesti viimasel ajal muutunud, ühelt poolt võib-olla regulatsioonid karm, karmimaks läinud, aga võib-olla teine. Vast isegi mingil hetkel olulisem mõju on sealt, et, et neid olemasolevaid põhimõtteid ja, ja reegleid, mis tegelikult on ju ammu olemas olnud, et tuleb oma kliente tunda, saada aru, kus, kus on tema raha pärit, millega ta tegeleb. Et neid on lihtsalt niivõrd. Täpsemalt ja rohkem põhjalikumalt hakatud rakendama. Ja selle taust on, on kindlasti siis see, et just siin suuremates riikides suured rahvusvahelised pangad on saanud ka väga suuri trahve viimasel ajal. No siin näiteks, ma olen praktilise näitena võib-olla huvitav teada, et, et Deutsche pank, kes. Ei ole ka saladus, et eelmise aasta suvel ütles, et, et tema enam Eesti kommertspankadele dollari maksete jaoks korrespondentpanga teenust ei taha osutada just nende riskide tõttu. Siis noh, tema Deutsche pank oli saanud eelmise aasta alguses näiteks üle kuuesaja miljoni dollari trahvi. Kuna ei olnud suudetud siis, siis regulaar, regulaatorite hinnangul. Piisavalt rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise vastaseid nõudeid täita ja sealt tuleb siis ka see, see rahvusvaheliste pankade selline nii-öelda riskiisu vähenemine, vähenemine, mis noh, mulle tundub, et paratamatult lainena mõjutab siis ka. Ka kõigis riikides nende kohalikke partnereid, teisi kui märtspanku, kes siis, kes siis peavad rahvusvaheliste maksete teostamiseks nende suurte pankadega koostööd tegema.

Ühesõnaga, regulatsioon on läinud karmimaks, need on, on näha olnud, et esimesed suured trahvid on nagu ära tehtud ja pangad seetõttu peaksid väga täpselt teadma, et kust see raha tuleb. Ja, ja nad lihtsalt ei viitsi uurida, nende jaoks ei ole rahaliselt mõttekas hakata uurima iga väikest e-residendikest. Lihtsam on öelda, et me ei tegele sellega.

Ma ütleks, et mitte võib-olla, et ei viitsi või et on lihtsam, aga lõpuks, iga kommertspank peab lihtsalt äriliselt hindama, et, et millise kliendiga on. On siis rahaliselt mõistlik ja kasumlik tegeleda, et kui, kui sul on klient, mingi väike äriühing, kuhu omanikud on välismaalased, olnud e-residenteid või mitte. Tegeleb piiriüleselt näiteks mingi suure kaubandusäriga, mis Eestisse otseselt ei puutugi, lihtsalt ettevõtete Eestisse registreeritud. Ma saan hästi aru, et sellise kliendi hindamine võib olla väga keeruline saama aru, saada ja saada aru, mis. Suured summad sealt kliendikontot läbi, et, et noh, eks ta arusaadavalt on ühe Eesti kommertspanga jaoks lihtsalt väga suur risk, kui sellest hiljem mingid probleemid tekivad ja see mõjutab võib-olla harreldamist kõigi teiste selle panga klientide jaoks.

Restart läheb edasi ja me räägime siis Eesti iduettevõtjate või üldse, mulle tundub nimi investorite murest, et pangad ei ole mitte residentidele nõus kontosid avama ja, ja lausa isegi sulgevad neid, mis on juba avatud. Kuidas see on, kui näiteks mina füüsilise isikuna või näiteks oma, oma väikse Eesti OÜ-ga jalutaks näiteks üks päev Barcelonas, ma ei tea, Santanderi sisse ja ütleks, et tehke mulle konto, kas nad teevad või?

Suure tõenäosusega on see päris keeruline pikk protsess. Et ma arvan, et neid negatiivseid kogemusi konto avamisel võivad kirjeldada Eesti ametnikud Brüsselis näiteks. Londonisse liikuvad Eesti õpilased, tehnoloogiaettevõtjad. Meie enda Londoni UK filiaali avamisel oleme käinud erinevaid protsesse Londonis läbi ja, ja see, kuidas sa ennast seal tõestama pead. Olukorras, kus sa oled Euroopa Liidu liikmesriigi pank, väärtpaberi. Või siis nii-öelda börsile listitud pank, FSA, ehk siis kohaliku UK finantsinspektsiooni poolt nii-öelda aktsepteeritud pank. Tundub lihtsalt kosmos meie jaoks, et ma arvan, et me ei ole kindlasti unikaalses olukorras ja, ja ma tegelikult tahaks öelda, et sellise hea ja korraliku taustaga. Mitteresident, e-resident on Eestis kindlasti panganduses priviligeeritum kui kusagil mujal. Et ma, ma arvan, et me natukene liiga üldistame seda, et kontosid ei saa, et kontosid ei avata. Et me oleme kindlasti nagu LHÜ pangas endale võtnud väga selge nagu suuna, et, et me tegeleme väga konkreetselt e-residentidega. Ühelt poolt on see kliendibaas meie jaoks selline, kes tuleb siis läbi Eestis toimetava tehnoloogiaettevõtte, on siis Transferwise, on see Skype, on see Pipedrive, kus tegelikult igapäevaselt juba algatakse väljaspool teist tööjõudu. Kes tulevad siia mitteresidendina, jah, nad saavad elamisloa ja ilmselt väga paljud neist võtavad ka e-residentide kaardi, sellepärast et. Või siis elamislooga kaasneva digitaalse isikutunnistuse, millega lihtsalt on Eestis palju lihtsama asju ajada, et, et need kõik saavad väga kenasti mul kontod avatud. Et siin ei ole mingit vendetat e-residentsuse programmi vastu kindlasti, et on kindlasti kliente, kelle puhul on pankadel keerulisem seda tausta kontrollida, aga, aga. Aga ma arvan, et need kontod ikkagi täna saab lahti ja, ja veel enam, Eestis on tekkinud rida toredaid teenuseettevõtteid, näiteks sleep in, kellega meil näiteks on väga hea koostöö just nimelt e-residente teenindamisel, et. Et see asi ei ole nagu üldsegi mitte nii traagiline, aga ilmselt kohati mõned üksikud nii-öelda sündmused võib-olla võimendavad nii-öelda seda, seda probleemi, aga. Aga

Kindlasti, kindlasti on, et täpselt nii nagu siin on juba öeldud ka, et ega nüüd mingisugust või mingit printsiipi sellist pole, et. Et e-residendid on pahad-pahad, kaugel sellest. No teatud mõttes on mängureeglid on loomulikult ühtsed, et see, mis seadusest tuleneb, on ju kõikidel pankadel ühine ja. Ja, ja, ja ka no maailma praktika suunab selles mõttes üsna selgelt kogu seda rahapesu tõkestamise maailma ja ka terrorismi rahastamise tõkestamise maailma. Ärgem unustagem, et kuigi need on kaks erinevat asja, siis päris palju neid käsitletakse ikkagi koos. Ja, ja mis on võib-olla hästi oluline kliendi puhul on tema tegevused peab olema võimalik aru saada. Et meil on lisaks sellele, et me peame ka kliendist, klienti tuvastama, me peame tema noh, nii-öelda ärist aru saama, eks ole, aga, aga see võib, peab põhimõtteliselt olema ka kontrollitav. Soovitavalt kuskilt soliitsetest allikatest, eks ole. Ja, ja, ja, ja noh, kui sellised läbipaistvad. Arusaadavad äriplaanid ilmuvad, noh, ma ei usu, et reaalselt oleks mingit väga suurt probleemi. Aga, aga noh, nagu öeldud, no toome näite tegelikult meie enda uuest seadusest, meie värske rahapesuseadus on möödunud aasta novembrist kehtiv, vabandust, vastu võetud, kehtimaks natuke hiljem. Ja, ja tegelikult seaduse alguses kohe ütleb, et mis on siis selle seaduse eesmärk ja, ja tegelikult noh, seal võib vaielda, kumb on eesmärk, kumb on ütleme siis vahend selleks, aga. Aga läbi, läbipaistvus ja usaldusväärsuse suurendamise tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Et siis see läbipaistvus ja usaldusväärsus on nagu märksõnad tegelikult.

Madis, kas Eesti pangal on mingisugust, kuidas teie seda näete, et kas sulle tundub, et on põhimõtteline otsus vastu võetud, et seda nii-öelda riski, mitteresidentide riskiportfellist tuleb vähendada. Ja, ja noh, kui vaja, et siis lendame peale, ütleme näiteks nelikümmend kaks protsenti lihtsalt maha. Neid, vähemaks neid, paneme neist kinni ja kõik ei küsi.

Ma ei usu, et keegi on endale päris selliseid protsentuaalseid eesmärke seadnud, küll me, küll me tajume ka Eesti pangast, et, et see. Ka rahapesualaste riskide juhtimise teema on muutunud aktuaalsemaks viimastel aastatel ja näha on, et pangad käituvad erinevalt. Aga see, et kas üks konkreetne pank ühes, vabandust, üks konkreetne klienti ühes pangas saab teenindatud ja teises mitte. Et see võib täiesti objektiivsel põhjustel ka nii olla, kuna võib-olla üks pank otsustab, et tema jaoks selline ärinišš on suurem prioriteete, ongi valmis rohkem investeerima sinna, et. Ja kui on valmis oma sisemisi protseduure üks pank üles ehitama, nii et need võimaldavad rohkem riske võtta, siis ei saa öelda, et tema käitub kuidagi valesti või, või teine siis vastupidi, peaks kuidagi teisiti käituma, et. Noh, lõpuks ma arvan, et sellest me ei saa üle, et, et ikka ühe panga jaoks, nii nagu iga teise ettevõtte jaoks. Peab säilima õigust siis otsustada, et mis äris ta on, milliste klientidega ta tahab koostööd teha. Ja, ja me ei saa ka päriselt eeldada, et me igale välismaalasele, sealhulgas igale e-residentile auto, automaatselt konto avame mõnes Eesti pangas. Et küll võiks mõelda, et kas, kas ka riigi poolt, kui nüüd seda, nüüd seda probleemina tajutakse, et kas on mingi võimalus toetada näiteks neid e-residente või toetada siis panku selleks, et. Et see riskide hindamine kuidagi oleks lihtsam, et võib-olla, võib-olla seal on mingeid võimalusi, ma tean, pangaliit on ka maininud, et. Et nad võiksid ettepanekuid siis, siis valitsusele selles osas teha. Et, et seal vastu on midagi ka, mida saab parandada.

Kuidas, kuidas saaks näiteks teha riik teie jaoks, Andres, lihtsamaks seda, et, et neid noh, kas e-residente või lihtsalt mitteresidente, kes siin on Eestis võib-olla viisteist aastat ära ajanud. Ja järsku pannakse konto kinni, et kuidas saab lihtsamaks teha tema taust, noh, peaks suhteliselt lihtne olema ju.

Täna, kui ettevõtet registreerida, korjatakse ju ettevõtte käest hunnik igasuguseid andmeid, mida tegelikult saaks kasutada ja, ja, ja lõplikute kasusaajate informatsioon tegelikult on väga tugevalt diskussiooni objektiline laual. Noh, mis iganes, need registrid võib-olla on, on tegelikult riigi poolt ka päris oluline. Või tegelikult ma ütleks siis nii, et lõppkokkuvõttes on iga kommertsettevõtte enda asi, kuidas ta asju ajab, et ega riigipajal ei saa ju jääda selles mõttes ka nagu ootama, et, et mingisuguseid probleeme keegi meie eest ära lahendab, et see võib olla tugi, see võib olla mingisugune lobi, heasõna nii-öelda mainimine. Võib-olla see on terviklik e-residentide, e-residentsuse programmi. Sihuke turundamine ka sellest aspektist, et teised turutegijad, kes on ka nii-öelda panganduses, kommertspangad, saaks aru, et see on üks äge asi. Eesti riik teeb väga palju head taustauuringut, et kõik e-resident, kes endale siis nii-öelda selle staatuse saavad, on, on kontrollitud taustaga. Ja, ja, ja nii-öelda turundama seda mõtet ka väljapoole, et, et seenikunii me turundame seda mõtet nii-öelda endale, nendele ettevõtjatele, kes tahavad e-residentide programmi väga headest omadustest nii-öelda kasu saada. On üks pool, aga tegelikult see teine maailm, kes täna tundub, et justkui natukene seda nagu konflikti tekitab, ehk siis kommerts, korrespondent, pangandus. Võib-olla regulatiivne pool just rahapesu osas on tegelikult noh, näeb seda maailma natukene teistsugusena kui meie siin, et.

Nii et need suured välismaa pangad just ei usu, et meil on sellised toredad särasilmsed e-residendid, kellest ei ole mingit ohtu. Nad ei saa aru, mis, mis asi see e-resident üldse on selline.

Nende jaoks seda tegelikult, e-residentsus sellisel kujul ei eksisteeri, nende jaoks eksisteerib formaat. Nii-öelda hulk mitteresidente, kes saavad endale digitaalsed. token'i riigi käest, millega saab teha üksikuid riigi, riigi või mõningaid riigi, kasutada mingeid riigi teenuseid ja, ja, ja kasutada autentimiseks näiteks pangas, ehk. Nende jaoks ei ole oluline, päriselt, et nende jaoks on oluline see, et kas konkreetne riik, konkreetsed pangad on rahapesu mõistes kõrge riskiga või mitte kõrge riskiga. Ja, ja ma arvan, väga sageli see taandub ka see diskussioon sellele, et, et me natuke räägime erinevatest asjadest. Ja veelkord, et, et ma arvan, see kogu e-residentsuse probleem on uskumatult äge asi, see on, see on hea supertiim, kes seda nagu edasi veab. Ja, ja veel kord, et me kindlasti teeme omalt poolt väga, väga hea meelega koostööd nende e-residentidega, kellest me nagu aru saame. Aga, kui me ka suhtleme korrespondentpankadega väljaspool Eestit, kes, kes võiks või-või peaks nagu siin teenust osutama, siis nende jaoks on see täiesti tavaline interresidentide grupp.

Võib-olla lisaks, olles nõus kõigega, mida Andres ütles, et, et esiteks seal turundamise, e-residentide turundamise teemal ja teisaks ka, et. Et kuidas need suured rahvusvahelised pangad. Võivad meie seda mitteresidentide ja e-residentide äri näha, siis mina olen küll tegelikult kuulnud, et, et seda on küsitud ja, ja nähtud tähendava riskiga, et riskina, et. Et e-residentide programm, noh, seda me oleme lihtsalt otsustanud turundada moel, et me tahame võimalikult palju e-residente, et see on suhteliselt lihtne, tulge. Tulge Eestisse, me pakume teile erinevaid mugavaid teenuseid, mis on kõik väga hea. Aga noh, see eemalt välja, eemalt vaadates kuidagi rõhutada nii selgelt just seda, et see, et seal on ka väga tugev taustakontroll. Mitte igaüks ei ole meil siin võib-olla teretulnud e-resisent, mida võib-olla peaks pisut rohkem.

Just, aga ma ei ole täna kindel, et, et kas see on piisavalt kõlama jäänud, ma tean, et tegelikult uuritakse. No nähtavasti, kui mõni kommertspank pärast sellele e-residendile kontot ei taha avada, siis võib-olla need standardid on erinevad, et võib-olla riik siis järgult uurib vähem, kui. Kui ühe panga jaoks mõistlik on, et noh, ilmselt siin on ka võimalik siis arutleda, et kas me näiteks võtame selle arvulise e-residentide. Eesmärgi, keda, keda me näha tahame väiksemaks ja pigem rõhutamegi siis just seda, et me, et me tõeliselt. Kontrollime ja ainult, ainult siis selle sõela läbinud välismaalased saavad selle, selle nii-öelda tunnistuse või dokumendi, et see on arutamisruumi.

Ma lisaksin võib-olla juurde omalt poolt veel, et, et üks asi on nagu eelkontroll, aga teine asi, mida kindlasti annab tõhustada, on ka selline järelkontroll, et. Et mida siis need residendid noh, punkt üks on teinud, punkt kaks seal, et on nad ikkagi jätkuvalt head ja tublid. Et see on ka küll kindlasti see, mida nagu riik saab omalt poolt teha ja, ja, ja võib-olla siia juurde veel. Selline märge lihtsalt, et ega e-resident ja juriidiline isik ei ole ju üks ja sama, et. Kontrollitakse tõesti e-residendi tausta, hea küll, ta on ilus ja tore, aga. Mis OÜ ta sinna nüüd siis teeb, eks ole, seda me ju ei tea. Ja, ja, ja loomulikult ei tea ka noh, riik niimoodi by default.

Restart läheb edasi ja me räägime siis mitteresidentide probleemidest Eesti paganduses, mis. Start-upper'eid ja, ja muidu investoreid kõvasti peaks nagu ähvardama. Meil see jutt läheb kogu aeg e-residentide poole ära, aga, aga enne saadet, kui ma rääkisin selle valdkonna inimestega, siis. Siis ma sain tagasisidet, et ei, et e-residentidega on fine, et noh, lähevad, teevad oma Transferwise'i konto, eks ole, ja saab raha kanda küll. Aga et meil on üldse, probleem on ettevõtetega, et kes tahab tuua mingite. Investorit siiamaale, eks ole, investor ei, ei võta Eesti kodakondsust selle peale. Või et kes lausa on juba Eestis kümme, ma ei tea, viis, viisteist aastat oma äri ajanud ja, ja järsku talle, eks ole, pank teatab, et meie enam teid ei taha. Et see, see on ju ikkagi teine pool sellest, sellest suurest küsimustest.

Kui ma nüüd ei eksi, siis selle konkreetse muudatuse ettepanekuga juba tegeletakse. Ja, ja tulevikus saab kindlasti see olema nagu oluliselt parem, ehk ei, ei ole eelduseks pangakonto omamine, aga võib-olla. Ma ei ole päris nüüd nagu lõpuni nõus sellega, et, et välisinvesteeringud ja, ja kogu see temaatika pangakontodega ja mitteresidente teenindamisega pannakse päris ühte potti. Et kindlasti on olukordi, kus on investoril olnud keeruline pangakonto avamine ja. Ja ma arvan, et see ei erine väga palju pangakonto avamisest mujal, jah. Ka erinevates Facebooki thread'ides on toodud hea näitena Silicon Valley panka ja ma olengi nõus, nüüd ongi väga äge. Pank, kes toimetab väga tublisti just nimelt selles sektoris, mis puudutab riskikapitali. Investoreid, start-upe ja, ja on selles väga, väga tugevad, siis, siiski ma ütlen, et Ameerika. Nii silmakirjalikku, kui see ei ole, kohalik onboarding on oluliselt lihtsam. Kui näiteks needsamad Ameerika pangad teostavad onboardingut siis nii-öelda näiteks mõnele pangale väljaspool Ameerikat, et seal on väike vahe ikkagi sees, millest me räägime. Ja, ja ma olen ka välja tulnud selle asja arvata, et. Minu meelest on hea, kui just nimelt see start-up ja tegelikult ka riskikapitali kogukond omaks nagu pankadega head suhet ja. Ja kui on teada, et tuleb nagu suurem investeering, kui on teada, et, et see investeering tuleb näiteks fondist, mille struktuur võib. olla off-shore, mis on väga tavapärane riskikapitali investorite puhul, ehk siis erinevaid fonde hoitakse erinevates jurisdiktsioonides ja väga sageli need jurisdiktsioonid võivad olla off-shore formaadis, sellepärast et on lihtsam, lihtsalt fondi teha. Ja kui tuleb üks nii-öelda off-shore ettevõte Eesti Panku kontot avama, siis see tegelikult on täna päris keeruline. Ja ma olen ka öelnud seda, et, et tõenäoliselt. Nii-öelda paberi peal, see võibki tunduda väga kahtlane, aga selleks ongi oluline see, et, et oleks rohkem informatsiooni, oleks keegi, kes nii-öelda annaks seda taustinformatsiooni. Ja nii-öelda vautšiks, et, et see on hea asi, see selle tehingu tagajärg on see, et Eesti start-up saab olulise rahasüsti. Ja ma usun, et, et selles olukorras ei tohiks üheski pangas olla ühtegi probleemi selle konto avamisel. Jah, see protsess võib-olla ei ole nii kiiret, et saab nagu selle kohe haavatud, aga ma olen kindel, et, et see nii-öelda taotlus saab külge väga olulise prioriteedi ja, ja see konto saab haavatud.

Aga siis kõik need jutud sellest, et e-residentidele, et meil on põhimõtteliselt, ma saan aru, võimekus avada neile ju üle telesilla mingisuguseid kontosid, eks ole. Et see, see kõik on siis, see ei kehti?

Me teeme praegu residentidele ja, ja teeme seda teadlikult selle valikuga, et natuke paremini ise õppida ja aru saada, kuidas see toimib. Ja kas me näeme seal võimalikke kuritarvitamisi, mida me näeme, mis on väga põnev, need on kõik väga huvitavad, kahjuks ma ei sellest rääkinud. Aga, aga kui me avame selle nii-öelda e-residentidele, siis me peame olema väga kindlad. Et, et see süsteem on nii-öelda bulletproof.

Ma arvan, et sellisel juhul teid ka ei teenindataks sellest bensiinijaamas. Aga ma ise, ise küll näen, et. Et seda probleemi on teadvustatud ja mis puudutab neid, näiteks väärtpaberitehingute lihtsustamist, need ettepanekud on tegelikult töös, ka, ka niimoodi riigi poolt astutatakse samme, et. Et teha lihtsamaks teatud tegevusi ja pangad ka, et no siin oli juttu, et näiteks seda videosilladel tuvastamist esialgu kasutatakse residentide puhul. Et ju need on, need on protseduurid, mis, mis ka arenevad, võib-olla keegi on valmis investeerima rohkem sellesse segmenti ja, ja on valmis. Ja saab selle kindlustunde, et jah, et ma nüüd suudan neid taust, kellegi tausta piisavalt kontrollida. Et tahaks loota, et ikkagi see või noh, see kõik dünaamiline protsess, mis läheb nagu õiges suunas.

Minu arvates, ja see oli mu ka eelmise kommentaari Ei peaks üldse, üldse eeldama, et, et see, et see isik, olgu ta siis e-resident või mitte, või tema ettevõte. Kui ta Eestiga nii tihedalt võib-olla siin Eestis ka äri ei tee, et võib-olla tal ei olegi tõesti vaja seda Eesti kontot ja me peaksime. Peaksime tegemagi lihtsaks selle, et on võimalik asju ajada ka mõne teise Euroopa riigi pangakontoga, kust, kust see inimene siis tuleb. Võib-olla see on keerulisem klientide puhul, kes siis tulevad väljastpoolt Euroopat, aga, aga noh, siiski me peaksime. Peaksime leidma minu arust võimalusi, mitte eeldada, et, et Eestis äritegemiseks, Eestis elamiseks, ka Eestis, ka Eestisse investeerimiseks üleüldse on vaja ilmtingimata kontot mõnes Eesti pangad.

jah. Et eks ta ilmselt kipub nii olema, aga ma olen väga Madisega nõus, et Euroopa Liidu sees liikumisel, eriti juba alguses, kus sepa maksusüsteem areneb väga kiiresti edasi. Me räägime ikkagi selle aasta lõpus reaalajas maksjatest, ei ole otseselt väga oluline selle pangakonto omamine Eestis, aga kindlasti ma saan väga selgelt aru. Väljas, Euroopa Liitu saabuvate e-residentide soovituse pangakonto teha, et, et see on väga loogiline. Et siinkohal ma ei, kindlasti ei, ei kuidagi ei, ei arva, et seal väga nagu alternatiive, alternatiive saaks olla. Ja, ja eks siin siis nüüd ongi, et iga pank areneb, muutub efektiivsemaks oma onboardingus. Ja riskihilsus, et, et ma ka igal juhul ei näe siin seda kuidagi väga mustades toonides, et ma arvan, et on oluline teadvustada mõningaid probleeme. Vaadata, mida koostöös valdkond, pangaliit, Eesti riik saab ära teha, koos tegelikult nii start-up community'ga kui ka siis. Ma ei tea, startup Estonia, Finance Estoniaga, et kõiki neid mõtteid kokku korjates seda programmi ikkagi paremaks teha.

ei. Iseenesest, eks see läbipaistvus ja usaldusväärsus on need märksõnad siin ka, eks ole, ja. Ja, ja ma usun, et läbi selle protsessi, mida me täna siin läbi elame, noh, kui globaalses vaates, vaates, eks ole, võiks öelda. Ühiskond peaks teoreetiliselt vähemalt läbipaistvamaks ja selgemaks muutuma, et. Et see on nagu väga, väga, väga positiivne suund. Aga noh, võib-olla üks kommentaar veel nende välismaiste, välismaiste investorite osas. Täna meil uues seaduses on ka selline mõiste nagu rikkuse allika tuvastamine. Ehk siis teatud juhtudel on pangad siis kohustatud tuvastama isikurikkuse allika. Ehk siis kust, mismoodi ta siis õigupoolest nüüd jõukaks on saanud. Ja, ja, ja no mis on igapäevane probleem, eks ole, et sul on mõni, mõni, mõni, mõni klient kuskilt, mitte resident, kellel on mingid summad. Tal on isegi võib-olla tuludeklaratsioonid olemas, aga oletame, et, et ta on näiteks ida poolt noh, näiteks näiteks Venemaalt ja. Ja siis, kui me loeme neid viimaseid skandaale, mis meil siin on juhtunud, on nad reeglina, on ikkagi seostatud ju miskil moel nagu idarahaga. Mis ei tähenda, et, et see kõik ongi tegelikult päriselt mingisugune must raha olnud, aga. Aga, aga noh, siis ongi valikukoht ja otsustamise koht ja kaalumise koht. Et kas see on piisavalt usaldusväärne, need andmed, mis on esitatud, kas neid on võimalik kontrollida, kas nendele saab tugineda. Et noh, sellised momendid kindlasti, kui keegi tahab investeerida, noh, peab olema valmis vastama.