@ RESTART // 2018.05.05
KUUPÄEV
2018-05-05
PIKKUS
44m 28s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saatejuhid Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa analüüsivad Eesti e-residentsuse programmi tagamaid ja selle majanduslikku mõju. Arutelu käigus vaadatakse tagasi programmi tekkeloole ning lükatakse ümber levinud väärarusaamu, hinnates projekti kasu Eesti riigile ja ühiskonnale.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardi stuudios on täna Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekesi, kas mõlemad saatejuhtidena või mõlemad külalistena, kuidas ise soovite sellele asjale vaadata. Me kasutame oma 45 minutit, et rahulikult rääkida üle Eesti viimase aja üks suuremaid ja samas avalikkuses vastuolulisemaid e-ideid ehk e-residentsus. Miks ta ikkagi olemas on ja, mis veel olulisem, milline ikkagi on see täpne kasu Eesti riigile ja igale Eesti kodanikule, mida see Eestile tuua võib? Kuidas e-residentide miljonid Eestisse voolama hakkavad?
Ja, et see ei ole nagu väga suur, suur nagu number, aga ta töötab, et mida rohkem noh, kui sa mõtled, mida rohkem turiste me saame. Kui me teeme sealsama, et iga turist jätab keskmiselt kuuskümmend, siis noh, kui on poole milline see meil miljard. Järelikult võib numbri kahega korrutada, on ju, et, et, et on nagu mitte kolmkümmend miljonit, vaid on kuuskümmend miljonit, mis nad siia Tallinnasse jätavad. Ja see ei tule ju kõik riigile, see kokkuvõttes tuleb kohvikupidajale, see tuleb sellele merevaigu müüjale, see tuleb hotellimüüjale, on ju, et noh, et kõik nad saavad sellest nagu midagi. Ja erilist nendesse projekti nagu mõte, noh, pärast seda oligi, et kuulge teie sõbrad, et unustame ära, et ärme paneme latti nii madalale, et ärme teeme seda ainult selle jaoks, et need juhatuse liikmed saaksid omale ID-kaardi, on ju. Et teeme niimoodi, et, et kui me toomegi siia majanduse külge, et noh, me, me ei saa riigina öelda, et, et oma avalik sektor, me Et kuulge, ma ei tea, toome nagu nendele tüüpi ettevõttele või nendele tüüpi ettevõtetele, toome, et me lihtsalt nagu teeme taustakontrolli, teeme selgeks, et näed, sihukene inimene on olemas ja näed, sellel inimesel on tahe olla meie majandusega seotud. Toome nad nii-öelda turuplatsile kokku ja sealt siis iga ettevõte ise või iga pank või kes iganes teenust pakub, on ju, nemad siis valivad, et kes neile siis sobib, on ju, et noh. Mõni klient annab ühte tüüpi kliente, mõni teist tüüpi kliente, aga noh, ütleme, täpselt samamoodi nagu. Me toome nagu kruiisilaevaga, on ju, noh, kohale siin kolm tuhat inimest korraga, on ju, ühe laevaga. Et me ju ei tea, millisesse poodi nad lähevad, aga noh, kokkuvõttes. Mõni ei lähegi poodi, on ju, mõni käib lihtsalt läbi, ei ostagi mitte midagi, on ju, aga kokkuvõttes on see kasu. Et see oli kogu selle nüüd alguspunkt ja, ja ma ütlengi, et me saime kõik aru, et me nagu seda projekti ise nagu ma noh, põhitöö kõrvalt noh, vedada ei jõua. Ja mis see oligi, ühe nädalavahetusega sai see essee kirjutatud, see kümme tuhat.