No näed, täna tulebki selline saade, kus me räägime, räägime Eesti riigi ees olevatest probleemidest ja. Me räägime e-residentsusest sellepärast, et, et meil mõlemal on tunne, et on vaja selline rahulik nelikümmend viis minutit võtta ja rääkida mingid asjad üle, rääkida mingitest asjadest võib-olla, mida enne ei ole räägitud niimoodi. Ja, ja teha selline korralik nagu photoshoot sellel Eesti e-residentsuse projektil, et mis värk sellega on ja mis seisus ta nüüd ikkagi on?
meelest võiks algusest pihta hakata, et sina, kes vaatas, võib-olla pealtnägi, et seal oli üks lõike e-residentsusest ja siis seal oli minu meelest sinu nii-öelda tiitliks oli pandud mingi e-residentsuse idee autor või midagi sellist, et räägiks selle. Räägiks selle päris alguse niimoodi paari minutiga lahti, mis, mis asi, kust see tuli?
Restart jätkub ja täna siis Taavi Kotka, Henrik Roonemaa kahekesi rääkimas rahulikult, ilma ühtse peale kisamata ja kurja küsimusi esitamata seda e-residentsust lahti. Ja see e-residentsus, miks ma tegelikult niimoodi selle lõigu sisse juhatasin, ta nagu kujunemas selliseks veidraks usu küsimuseks umbes Eestis, noh, et kas sa usud sellesse või sa ei usu, et kas meil on seda vaja või ei ole, et kas sa oled nagu poolt või vastu. Ja mina ei saa täpselt aru, miks, sellepärast et mul on ka väga raske välja tuua nagu argument, et, et noh, et miks. Ma, ma täpselt ei tea, eks ole, et erinevalt sinust, mina nii kirglikult sellesse ei suhtu, ma ei ole ka idee autor ja seal tiimis. Aga mul on ka väga raske tuua välja argumentid, aga miks mitte? Ma ei saa aru nagu sellest täpselt, et, et miks, miks me peaksime arutama selle üle, et noh, et äkki paneks, ma ei tea, et kas meil on vaja või paneks kinni või mida me kulutame sinna nii hirmsalt.
Ja, ja selles mõttes nagu e-residentsused on täiesti geniaalsed, et nad ei tarbi üldse meie ressursse.
Riigi lõiv on ainult alguses, ehk siis siis, kui ta on, teeb selle oma kaaritaotluse, ehk siis selle kulu täna vähem katab ära. Aga vaata, me tahame kokkuvõttes ju enamat saada, et siin on nagu päris palju selliseid legende, e-residentsusekond seotud, see legend, et. Et kui sa kord oled juba e-resident, et siis sa võid rahulikult olla pätt ja kaabaks, on ju, et keegi sind rohkem ei, ei kontrolli. Jah, ma ütlen, et, et kontrolli mehha, mehhanismid ei ole veel päris nagu lõpuni välja arendatud, et noh, samm-sammult nad lähevad, eks. Aga Maksu-Tolliamet, politsei, tegelikult teevad ka järelkontrolli või sihukest jooksvat kontrolli ja see tegelikult ongi tulevikumaailm. Ehk siis, kui me võtame sellise klassikalise KYC või New York customer, mis on nagu pankade suur probleem, on ju. Siis ma ei tea, miks sellest nii vähe räägitakse, aga, aga enamus KYC-d on jätkuvalt meil see, et tooge palun mulle oma elektriarve. Pank küsib jah, et, et siis kui sa seda mulle näitad, et siis ma usun, et sinu äritegevus on nagu siin, see on nagu. Sa oled päris inimene. Sa oled päris õige nagu, nagu, nagu tegija, ehk siis see on niisugune nagu noh, ütleme niisugune Euroopa mõttes või ma ei tea, nagu näiteks UK majandussüsteem töötab niimoodi, kui sa mulle utility bill'e näitad, siis sa oled tegija, siis on, siis on õige, siis sa oled õige inimene. Ja nüüd, kui sa pärast oled sellest nii-öelda kontrollist läbi saanud, olen konto kätte saanud, noh, siis põhimõtteliselt vahepeal, mis seal peal teed, on ju, okei, nad rahapesu vaatavad, on ju, et kui sul. Ma ei tea, rahamassid lähevad rohkem kui sada tuhat eurot ülekandega, et siis me natuke küsime, on ju, aga põhimõtteliselt nagu mingit erilist kontrolli ei toimu, on ju. Meie siin Eestis saame teha hoopis teistmoodi. Ehk siis me saame teha seda nii-öelda ehk siis mõte on nagu selles, et, et kui sa vaatad, et noh, meil Maksu-Toll Ma ei tea, raamatupidajad, pangad, nad kõik näevad seda klienti ühe inimesena, sellepärast, või ettevõtjad ühe, nii-öelda ühe tervikuna, sellepärast, et meil on kõik need süsteemid kasutavad täpselt sama isikukoodi. Või järireistrikoodi, nagu selle asjast nagu nüüd arusaamiseks. Sellist asja näiteks UK-s ei ole. USA-s ei ole, nad ei saagi teha midagi sellist, ehk siis see, et näiteks ma ei tea, pank küsib raamatu pidamise ettevõtte käest või, või Maksuka käest, et kuulge, et, et. Meil on väike kahtlus selle nii-öelda kliendi suhtes, et kas, kuidas te näete seda asja on ju, et kas teil on ka mingid noh, kuidas ta teile paistab, on ju. Et sellist, sellist ühist teadmust seal, seal ühiskonnal ei saagi tekkida, sellepärast, et nad on alati erinevad inimesed, noh, et sul ei ole ühtset indikaatorit, et noh seda protsessi nagu automatiseerida. Ja kui sa teed seda käsitööna, siis ta on ta kallis ja see on see, millest pangad käisid sul ka saates rääkimas, et see õhusne kontrollimine on ikkagi mega kallis. Ja ta tavamaailmas ongi kallis. Aga nüüd ongi meie võimekus, või no ütleme, Eesti võimalus olekski seda, seda, et me teeme nagu, et see protsess, mis käib nüüd nagu selle, nagu nii-öelda kuus kuusse Et kui sa väidad, et sa näed siin, ma ei tea, Indiast müüd kaupa või teenust, ütleme teenust müüd Prantsusmaale, on ju. No siis me vaatame ka, et noh, et kas su nagu see, mis sa väidad, mis sa väitsid, et mis sa tegema hakkad, on ju, see päriselt ka kehtib niimoodi. Kui sa käisid nüüd nagu, kas sa tegid komandeeringu Prantsusmaale või ei teinud, kui sa tegid komandeeringu ja panid endale nii-öelda lennupiletid kuludesse. Kas sa päevaraad karvutasid endale või mitte, on ju, ehk siis kas su, kas su nii-öelda igapäevane igakuine tegevus, kas see tegelikult Pangavaatest on see kallis, sellepärast et noh, nad ei jõua teha sellist nagu tööd selle kontrolli ja sellepärast nad ütlevadki, et ah, mul on parem nagu panna see konto kinni. Kusjuures noh, jällegi üks huvitav näide, et meil on siin legend, et, et e-residente kontod pannakse kinni. Summa summarumist täna nagu luuakse rohkem kontosid või avatakse rohkem kontosid e-residentele, kui neid kinni pannakse. Ehk siis ka siin suuremad pangad tegelikult öeldavad, nojah, nad panevad kinni küll, aga nad panevad kinni need noh, pigem kümnetes, mitte sadades. Ja ma tootan meelde, et e-residentide ettevõtteid on juba tuhandetes, on ju, et, et need suurusjärkud on nagu täitsa nagu, nagu erinevates, erinevates suurusjärkudes, ehk siis panga jaoks ta ongi kallis. Aga näiteks, ma ei tea, raamatupidamise ettevõtte jaoks, kes võtab kuu tasu, see on tegelikult tema töö, ta niikuinii peab järge. Noh, tema paneb need lennuki piletid endale nagu sinna süsteemi ja, ja kokkuvõttes noh, teeb seda nii-öelda aruandlust ja nii edasi, on ju. Ta oleks mitte mingit probleemi seda nagu, nagu välja anda. Mis tähendab seda, et me peamegi jõudma oma selle süsteemiga sellesse kohta, et, et e-residentsus on algusest, algusest peale disainitud viisil, et me ise valime, kes siia tuleb. Ehk siis täna on seaduses kirjas, suvalisel hetkel, ilma põhjendamata, riik võib tühistada sinu e-residentsuse. E-residentsus ei ole õigus, kodanikul on, sul on õigused, e-residentsus on hüve. Ehk siis ja hüve võib võtta igal hetkel ära ja põhjendamata, seaduses on algusest peale on niimoodi kirjas. Et kui sa oled ikka pätt või meil on kahtlused sa oled pätt või ma ei tea, müüdsin oma mingeid.
saa, sest see ei ole õigus, ta on hüve. Ühesõnaga, sa võtadki selle riski, et, et me nagu enne, kui me sulle pakume seda nagu e-residentsust, me ütleme sulle, et, et näed, et, et, et sihukene risk on olemas, et kui sinu käitumine või sinu tegevus meile ei meeldi. Siis me paneme sulle kinni, mis tähendab seda, et me ei saa omastada sinu pangakontol olevat raha. Sa selle, see on ikka sinu oma, kui sul kontol midagi olid, tuled kohale, füüsiliselt võtad selle raja sealt välja või kannad üle, on ju, lihtsalt sa ei saa ID-kaarti kustada.
Noh, ütleme ausalt, sa juba täna ei peaks tegema sedagi, sellepärast et üheksakümmend kuus protsenti kogu tööealist elanikkonnast deklareerib sellisel viisil. Mis tähendab seda, et neil puutub motivatsioon seda süsteemi petta. Siis, kui sa tahad seda süsteemi petta, siis sa peaksid tegelikult tegema niimoodi, et, et ma nagu ei tee seda nüüd automaatikaga, ma lähen ise nagu käsitsi neid numbreid siin sättima ja küll ma siis pärast põhjendan. Eks, et aga üheksakümmend kuus protsenti läheb niipidi, kusjuures üheksakümmend viis protsenti sellest üheksakümne kuuest, noh, ehk siis peaaegu et kõik ei muuda mitte midagi oma deklaratsioonis. Me teame seda, et noh, see, mis riik ütleb või see, mis süsteemidest tuleb, ma olen nõus sellega ja davai, noh, tehke ära, on ju. Ehk siis, et noh, enamik inimesi ikkagi ei ole petised. Kahjuks need, noh, et alati on pettjaid ka, on ju, ja nüüd siseministeerium on öeldud, et e-residentsusega seoses ei ole avaldanud mitte ühtegi uut riski, mida varem ei olnud, et oli enne pettised Eestis majandussüsteemis. On praegu, et midagi juurde nagu tulnud ei ole. Lihtsalt nagu kuidagi nagu me nagu eeldame, et, et noh, ma ei tea, et, et, et e-residentsus nagu peaks olema kuidagi nagu.
Ehk siis, kui palju neist on nüüd aktiivsed, millest sa nüüd küsisid, on ju. Kokkuvõttes, täna on e-residentsusega seotud circa seitse tuhat ettevõtet. Seitse tuhat tundub jälle, noh, mis number see on.
Et seal on, mõtlengi, et noh, seal, sealhulgas on täna ka need ettevõtted, kus e-resident on nagu kaasomanik ja nii edasi, on ju, ja. Ja, ja nad küsivad ka käibemaksu tagasi ja sellepärast on näiteks see, et, et noh, nagu noh, kõikides arvutustes nagu me võtame näiteks käibemaksu tagastusega arvesse, siis e-residentsus ei ole veel nagu väga hea projekti ja nii edasi, on ju. Aga, aga point on see, et nad on olemas ja, ja nad tegutsevad ja nad ei ole muidugi noh, mõtlengi, meie suur väljakutse ongi praegu see, et küll me sellest viiekümnest tuhandest. Saame nagu ikkagi suurema osa nagu, nagu ettevõtlusega tegema, tegelema. Ehk siis ma ainult e-teerisin teda poolt omatud ja asutatud ettevõtted umbes neli tuhat, eks. Ja kuidas me saame selle numbri, kaheksa tuhande peale või kahekümne tuhande peale ja nii edasi. Me, kui me alustasime projektiga, me, noh, me isegi ei uskunud, et nagu ta võiks nii ruttu nagu hakata nagu, nagu nii edukaks minema. Et jah, me panime kõlava eesmärgiga, me ise nagu olime realistid, on ju, et noh, et, et, et. Et nii hästi tõenäoliselt ei tule, on ju, aga, aga, aga, aga mõtlengi, et me nagu näeme seda, et vajadus on olemas, huvi on olemas. Ja kui me suudame nagu õigesti neid teenuseid positsioneerida, siis need kokkuvõttes jätavad ka Eestisse raha, noh, ma ütlen siin Deloitte hindas ära, et neliteist miljonit on juba teenitud.
Restarti viimane kolmandik, me räägime e-residentsusest ja, ja me jäime pooleli selle koha peale, kus me küsime, et mis nendest e-residentidest Eesti majandusele ikkagi reaalset kasu on või Eesti inimestele ja. Oli, see oli kuu aega tagasi või kuna me olime kahekesi, meie olime ühed siis külalistest seal suht puhtaks saates, on ju. Kus, kus see küsimus oli järjepidevalt üleval, mida Eesti noh, et me saame aru, et nad on olemas, me saame aru, et need e-residentide huvi eestipäevast too on, nad teevad selle kaardi endale, kõik on, kõik on tore, eks ole. Mis siis, et mis on see koht, kuidas me nende käest seda raha ikkagi nüüd siia Eestisse kätte saame? Ja see on see, millele mulle tundub, et ei ole head vastust, kas üldse olemaski või kui on olemas, siis kindlasti see e-residentsuse tiim ei ole suutnud seda arusaadavalt välja tuua.
Okei, aga võtame siis, võtame sellesama ettevõtja näite. Ehk siis nagu need, kes on e-resentide nii-öelda fännid, need väga suur osu, mingi, ma ei tea, kakskümmend protsenti, on märkinud taotlusse, et nad on fännid, sellepärast võttisid e-residentsuse. Nendest me tõesti, noh, suuremat kasu ei saa. Teine suur hulk on need, kes on Eestiga mingil moel nagu füüsiliselt seotud, neil on mingi kinnisvara siin, neil on siin mingi, ma ei tea, nad õpivad siin, ühesõnaga kasu vaja selleks, et nagu noh, nii-öelda mugavamalt riigiga suhelda. Ja seal tuleb see kasu sellepärast, et nad teevad ise asjad ära, nad ei pea, nad, nad ei koorma meie nagu nii-öelda haldussüsteemi. Nii, kolmas suur kasugrupp on need, kes on siis needsamad juhatuse liikmed, kes niikuinii on juba Eestisse investeerinud ja niikuinii juba siin tegutsesid. Nüüd nad tegustavad väga rohkem, sellepärast et see on neile hästi, hästi lihtsaks. Nüüd neljas grupp, nüüd on see täitsa uus mass, on siis need, kes on siis kasutavad Eesti majandus, et kui noh, majanduskeskkonda, et siitkaud nagu äri ajada. Need on
vajavad pangamontosid. Ja nii naljaks kui see ei ole, et me oleme harjunud siin, et pangkonto ei maksa midagi, on ju, et eesti, ma ei tea, Swedbank küsiks mu käest raha sellest, kui ma raha olen nende käes, on ju. Päris nagu, no ma läheks, võtaks ikka tigedaks küll, on ju. Et need inimesed on nõus oma pangkonto eest maksma raha. Sellepärast, et nad üldjuhul on hakanud e-residentsuse noh, nii-öelda kliendiks, et neil on endal mingi probleem. No siin on meil on näiteid, et alati Türgi pani Paypal'i kinni, nüüd mul on vaja nagu asenduskontot kuskil, kus ma Paypal'i saaks kasutada, on ju, et. Et sõbrad, et ma olen isegi nõus maksma selle eest, et ma, et mul see nagu, mul raha vood ikka edasi jookseks, on ju, et palju tahate. Noh, soomlased, Holvi ütles kolmkümmend viis eurot kuus. Noh, kuna meil Eestis ühtegi sellist teenusepakkujat nagu head ei olnud, on ju, et siis Holvi sai väga suur osa klientidest, on ju. Ka neil on sadades, me siis juba üle tuhande kliendi, on ju, et kusjuures Holvi nüüd alandas hinda ja tegi veel oma paketid veel nagu mõnusamaks. See head,
aga mulle tundub, et selle e-residentsusega, mina mäletan seda hoopis ka teisest valdkonnast, et kui hakkas see 3G mobiiliühendus tulema. Mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, siis noh, kõik käisid ringi ja rääkisid, otsisid mingit killer äppi. Noh, et mis on see üks asi, mida me saame selle Aga mis on see üks asi, mida kõik kasutama hakkavad ja keegi ei teadnud seda ja lõpuni keegi ei saanudki teada, sinna peale prooviti ehitada küll MMS-e ja kõik, mida telkot proovisid, suurem osa noh, kukkus läbi, aga siis tuli Facebook. Ja siis tuli Youtube ja siis tuli Twitter ja
kõik, kõik muudasid sinna peale, ehitati terve majandus sinna, ehk et ma, mulle tundub, et selle e-residentsusega võib-olla on samamoodi, et. Et ega me ei saa olla nagu mingisugune Kagu-Eesti rahvatantsurühm, eks ole, siin istuda, vaadata riigi poole ja öelda, et riik, mis teenuseid sa teed neile, vaid, et aga mis teenuseid me ise saaks neile teha, et nad on ju olemas, riik on nad siia toonud, kaardid on kätte antud. Allkirjaõigused on, asjaajamisvõimekus on, aga mida siis ettevõtjad pakuks neile?
Nad jätavad siia raha, nad jätavad siia ka praegu maksuraha, noh dividenditulu peamiselt, on ju, ehk siis need numbrid. Ma ütlen, meie või e-residentsuse meeskond ei ole tellinud Deloitte'i käest seda majanduslikku uuringut, Deloitte numbrid ütlevad, et. Neliteist miljoni on juba jäetud, see aasta peaks juba suurusjärk, mida nagu e-residentsid jätavad või ühesõnaga, ettevõtted nagu j Tsiteerin, kolmkümmend miljonit. Aastaks
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]