Mis kasu täpselt e-residentsusest sulle ja mulle siiski on?

oleme rääkinud ikka Eesti riigi IT-probleemidest ja nii edasi.

No näed, täna tulebki selline saade, kus me räägime, räägime Eesti riigi ees olevatest probleemidest ja. Me räägime e-residentsusest sellepärast, et, et meil mõlemal on tunne, et on vaja selline rahulik nelikümmend viis minutit võtta ja rääkida mingid asjad üle, rääkida mingitest asjadest võib-olla, mida enne ei ole räägitud niimoodi. Ja, ja teha selline korralik nagu photoshoot sellel Eesti e-residentsuse projektil, et mis värk sellega on ja mis seisus ta nüüd ikkagi on?

Mina olen mulle viibinud aastaid-aastaid tagasi, niisugusel mõtterünnakkojal, mida riik tegi. Ja see toimus Tõnismäel, seal oli mingisugune värviliste diivanitega, sihukene lounge space'i moodi asi. Ja siis oli, oligi mingisugune lihtsalt vestlusring, inimesed arutasid, noh, mis see e-riigi, kus see võiks areneda ja seal tuli see ka välja. Et noh, keegi ei osanud seda nagu brändida või, või täpsemalt seletada. Aga see küsimus, ma mäletan selgelt, et kerkis õhku, et nagu, aga miks me ei võiks nagu kogu maailmale neid ID-kaarte olnud, nagu nad tahavad, nii et see ilmselt on kuskil, ta on ju ujunud ammu, see.

ka. IT-nime ütleb kaks punkt null null. Et, et mis oli ka oma manifestis esimese punktina, ma nüüd loen siin ette, on ju. Tulevikku vaatavaid otsuseid tehes, tuleb arvestada, et Eesti on seniste trendide jätkumisel veel väiksem ja veel vanem kui täna. Seitsme aasta pärast on meil nelikümmend viis tuhat tööealist inimest vähem. Aastaks kaks tuhat nelikümmend kahaneb Eesti elanike arv saja kahekümne viie tuhande võrra. Ehk siis nagu ütleme, need inimesed, kes Eesti majandusse panustavad, nende inimeste arv on langustrendis. Ja meil on vaja, selleks, kui me tahame majandust suuremaks saada, meil on vaja nagu noh, töötavaid inimesi juurde või ütleme, majanduses panustavaid inimesi juurde. Ja noh, kui ma tulin ka ettevõtlusest või ütleme, et ma ettevõtjana asusin asekantsleriks, on ju, see on nagu lihtne matemaatika, et noh, ettevõtjana ka, kui sa tahad ettevõtte käivet suurendada. Sul on vaja rohkem kliente, sa pead rohkem müüma või siis sa pead paremini müüma, aga ühesõnaga sul on, üldjuhul on vaja rohkem kliente. Riigiga täpselt samamoodi.

Ja, et see ei ole nagu väga suur, suur nagu number, aga ta töötab, et mida rohkem noh, kui sa mõtled, mida rohkem turiste me saame. Kui me teeme sealsama, et iga turist jätab keskmiselt kuuskümmend, siis noh, kui on poole milline see meil miljard. Järelikult võib numbri kahega korrutada, on ju, et, et, et on nagu mitte kolmkümmend miljonit, vaid on kuuskümmend miljonit, mis nad siia Tallinnasse jätavad. Ja see ei tule ju kõik riigile, see kokkuvõttes tuleb kohvikupidajale, see tuleb sellele merevaigu müüjale, see tuleb hotellimüüjale, on ju, et noh, et kõik nad saavad sellest nagu midagi. Ja erilist nendesse projekti nagu mõte, noh, pärast seda oligi, et kuulge teie sõbrad, et unustame ära, et ärme paneme latti nii madalale, et ärme teeme seda ainult selle jaoks, et need juhatuse liikmed saaksid omale ID-kaardi, on ju. Et teeme niimoodi, et, et kui me toomegi siia majanduse külge, et noh, me, me ei saa riigina öelda, et, et oma avalik sektor, me Et kuulge, ma ei tea, toome nagu nendele tüüpi ettevõttele või nendele tüüpi ettevõtetele, toome, et me lihtsalt nagu teeme taustakontrolli, teeme selgeks, et näed, sihukene inimene on olemas ja näed, sellel inimesel on tahe olla meie majandusega seotud. Toome nad nii-öelda turuplatsile kokku ja sealt siis iga ettevõte ise või iga pank või kes iganes teenust pakub, on ju, nemad siis valivad, et kes neile siis sobib, on ju, et noh. Mõni klient annab ühte tüüpi kliente, mõni teist tüüpi kliente, aga noh, ütleme, täpselt samamoodi nagu. Me toome nagu kruiisilaevaga, on ju, noh, kohale siin kolm tuhat inimest korraga, on ju, ühe laevaga. Et me ju ei tea, millisesse poodi nad lähevad, aga noh, kokkuvõttes. Mõni ei lähegi poodi, on ju, mõni käib lihtsalt läbi, ei ostagi mitte midagi, on ju, aga kokkuvõttes on see kasu. Et see oli kogu selle nüüd alguspunkt ja, ja ma ütlengi, et me saime kõik aru, et me nagu seda projekti ise nagu ma noh, põhitöö kõrvalt noh, vedada ei jõua. Ja mis see oligi, ühe nädalavahetusega sai see essee kirjutatud, see kümme tuhat.

Selles mõttes, et see, et riik teeb tööd, peaks ju ideaalis saama lõivudega kaetud, sest riigi lõiv definitsiooni järgi ongi see kulu, mis läheb selle, selle asja teenindamiseks ju.

Riigi lõiv on ainult alguses, ehk siis siis, kui ta on, teeb selle oma kaaritaotluse, ehk siis selle kulu täna vähem katab ära. Aga vaata, me tahame kokkuvõttes ju enamat saada, et siin on nagu päris palju selliseid legende, e-residentsusekond seotud, see legend, et. Et kui sa kord oled juba e-resident, et siis sa võid rahulikult olla pätt ja kaabaks, on ju, et keegi sind rohkem ei, ei kontrolli. Jah, ma ütlen, et, et kontrolli mehha, mehhanismid ei ole veel päris nagu lõpuni välja arendatud, et noh, samm-sammult nad lähevad, eks. Aga Maksu-Tolliamet, politsei, tegelikult teevad ka järelkontrolli või sihukest jooksvat kontrolli ja see tegelikult ongi tulevikumaailm. Ehk siis, kui me võtame sellise klassikalise KYC või New York customer, mis on nagu pankade suur probleem, on ju. Siis ma ei tea, miks sellest nii vähe räägitakse, aga, aga enamus KYC-d on jätkuvalt meil see, et tooge palun mulle oma elektriarve. Pank küsib jah, et, et siis kui sa seda mulle näitad, et siis ma usun, et sinu äritegevus on nagu siin, see on nagu. Sa oled päris inimene. Sa oled päris õige nagu, nagu, nagu tegija, ehk siis see on niisugune nagu noh, ütleme niisugune Euroopa mõttes või ma ei tea, nagu näiteks UK majandussüsteem töötab niimoodi, kui sa mulle utility bill'e näitad, siis sa oled tegija, siis on, siis on õige, siis sa oled õige inimene. Ja nüüd, kui sa pärast oled sellest nii-öelda kontrollist läbi saanud, olen konto kätte saanud, noh, siis põhimõtteliselt vahepeal, mis seal peal teed, on ju, okei, nad rahapesu vaatavad, on ju, et kui sul. Ma ei tea, rahamassid lähevad rohkem kui sada tuhat eurot ülekandega, et siis me natuke küsime, on ju, aga põhimõtteliselt nagu mingit erilist kontrolli ei toimu, on ju. Meie siin Eestis saame teha hoopis teistmoodi. Ehk siis me saame teha seda nii-öelda ehk siis mõte on nagu selles, et, et kui sa vaatad, et noh, meil Maksu-Toll Ma ei tea, raamatupidajad, pangad, nad kõik näevad seda klienti ühe inimesena, sellepärast, või ettevõtjad ühe, nii-öelda ühe tervikuna, sellepärast, et meil on kõik need süsteemid kasutavad täpselt sama isikukoodi. Või järireistrikoodi, nagu selle asjast nagu nüüd arusaamiseks. Sellist asja näiteks UK-s ei ole. USA-s ei ole, nad ei saagi teha midagi sellist, ehk siis see, et näiteks ma ei tea, pank küsib raamatu pidamise ettevõtte käest või, või Maksuka käest, et kuulge, et, et. Meil on väike kahtlus selle nii-öelda kliendi suhtes, et kas, kuidas te näete seda asja on ju, et kas teil on ka mingid noh, kuidas ta teile paistab, on ju. Et sellist, sellist ühist teadmust seal, seal ühiskonnal ei saagi tekkida, sellepärast, et nad on alati erinevad inimesed, noh, et sul ei ole ühtset indikaatorit, et noh seda protsessi nagu automatiseerida. Ja kui sa teed seda käsitööna, siis ta on ta kallis ja see on see, millest pangad käisid sul ka saates rääkimas, et see õhusne kontrollimine on ikkagi mega kallis. Ja ta tavamaailmas ongi kallis. Aga nüüd ongi meie võimekus, või no ütleme, Eesti võimalus olekski seda, seda, et me teeme nagu, et see protsess, mis käib nüüd nagu selle, nagu nii-öelda kuus kuusse Et kui sa väidad, et sa näed siin, ma ei tea, Indiast müüd kaupa või teenust, ütleme teenust müüd Prantsusmaale, on ju. No siis me vaatame ka, et noh, et kas su nagu see, mis sa väidad, mis sa väitsid, et mis sa tegema hakkad, on ju, see päriselt ka kehtib niimoodi. Kui sa käisid nüüd nagu, kas sa tegid komandeeringu Prantsusmaale või ei teinud, kui sa tegid komandeeringu ja panid endale nii-öelda lennupiletid kuludesse. Kas sa päevaraad karvutasid endale või mitte, on ju, ehk siis kas su, kas su nii-öelda igapäevane igakuine tegevus, kas see tegelikult Pangavaatest on see kallis, sellepärast et noh, nad ei jõua teha sellist nagu tööd selle kontrolli ja sellepärast nad ütlevadki, et ah, mul on parem nagu panna see konto kinni. Kusjuures noh, jällegi üks huvitav näide, et meil on siin legend, et, et e-residente kontod pannakse kinni. Summa summarumist täna nagu luuakse rohkem kontosid või avatakse rohkem kontosid e-residentele, kui neid kinni pannakse. Ehk siis ka siin suuremad pangad tegelikult öeldavad, nojah, nad panevad kinni küll, aga nad panevad kinni need noh, pigem kümnetes, mitte sadades. Ja ma tootan meelde, et e-residentide ettevõtteid on juba tuhandetes, on ju, et, et need suurusjärkud on nagu täitsa nagu, nagu erinevates, erinevates suurusjärkudes, ehk siis panga jaoks ta ongi kallis. Aga näiteks, ma ei tea, raamatupidamise ettevõtte jaoks, kes võtab kuu tasu, see on tegelikult tema töö, ta niikuinii peab järge. Noh, tema paneb need lennuki piletid endale nagu sinna süsteemi ja, ja kokkuvõttes noh, teeb seda nii-öelda aruandlust ja nii edasi, on ju. Ta oleks mitte mingit probleemi seda nagu, nagu välja anda. Mis tähendab seda, et me peamegi jõudma oma selle süsteemiga sellesse kohta, et, et e-residentsus on algusest, algusest peale disainitud viisil, et me ise valime, kes siia tuleb. Ehk siis täna on seaduses kirjas, suvalisel hetkel, ilma põhjendamata, riik võib tühistada sinu e-residentsuse. E-residentsus ei ole õigus, kodanikul on, sul on õigused, e-residentsus on hüve. Ehk siis ja hüve võib võtta igal hetkel ära ja põhjendamata, seaduses on algusest peale on niimoodi kirjas. Et kui sa oled ikka pätt või meil on kahtlused sa oled pätt või ma ei tea, müüdsin oma mingeid.

Kaart läheb kinni jah, Tule füüsilalt kohale, kõik asjad, näitad ennast, selgitad, miks näiteks sul oli see viiekümne tuhandene eurone ülekanne siin vaja teha ja nii edasi. Kõik on olemas, ehk siis me saame ise valida, kes siia tuleb, see on meie õigus. Ja me saame öelda ka seda, et näed, et kuule, et me võtame sind enda nagu, nagu süsteemi liikmeks ainult juhul, kui sa aktsepteerid ka meie ärikultuuri. Maa-ala näiteks, sa oled täiesti läbipaistev oma raamatupidamises Maksuameti ees või noh, pangaias on ju, et ja kui sulle see ei meeldi, siis meie sulle ei sobi, et selleks on olemas mingid teised riigid, teised kohad, kus sa saad, noh, ma ei tea. Siin on tuntud riik ja Šveits, Luksemburg, Panama noh, noh, kus ka meie enda ärimehed nagu tegutsevad, on ju, et, et noh, palun, need on need kohad. Ehk siis, ja, ja kui sa vaatad nagu seda. Klientide hulka enamusik inimesi tegelikult ei taha olla petised. Üks paremaid näiteid selleks on meie enda Eesti elanikkonna näide. Meil on tuludeklareerimine automatiseeritud. Tead, sa pead pangale ütlema, et jaga mu infot EMTA-ga ja siis sa lähed teed iga veebruar või märts lähed teed mõned klikid ja.

Okei, aga võtame siis, võtame sellesama ettevõtja näite. Ehk siis nagu need, kes on e-resentide nii-öelda fännid, need väga suur osu, mingi, ma ei tea, kakskümmend protsenti, on märkinud taotlusse, et nad on fännid, sellepärast võttisid e-residentsuse. Nendest me tõesti, noh, suuremat kasu ei saa. Teine suur hulk on need, kes on Eestiga mingil moel nagu füüsiliselt seotud, neil on mingi kinnisvara siin, neil on siin mingi, ma ei tea, nad õpivad siin, ühesõnaga kasu vaja selleks, et nagu noh, nii-öelda mugavamalt riigiga suhelda. Ja seal tuleb see kasu sellepärast, et nad teevad ise asjad ära, nad ei pea, nad, nad ei koorma meie nagu nii-öelda haldussüsteemi. Nii, kolmas suur kasugrupp on need, kes on siis needsamad juhatuse liikmed, kes niikuinii on juba Eestisse investeerinud ja niikuinii juba siin tegutsesid. Nüüd nad tegustavad väga rohkem, sellepärast et see on neile hästi, hästi lihtsaks. Nüüd neljas grupp, nüüd on see täitsa uus mass, on siis need, kes on siis kasutavad Eesti majandus, et kui noh, majanduskeskkonda, et siitkaud nagu äri ajada. Need on

kõik, kõik muudasid sinna peale, ehitati terve majandus sinna, ehk et ma, mulle tundub, et selle e-residentsusega võib-olla on samamoodi, et. Et ega me ei saa olla nagu mingisugune Kagu-Eesti rahvatantsurühm, eks ole, siin istuda, vaadata riigi poole ja öelda, et riik, mis teenuseid sa teed neile, vaid, et aga mis teenuseid me ise saaks neile teha, et nad on ju olemas, riik on nad siia toonud, kaardid on kätte antud. Allkirjaõigused on, asjaajamisvõimekus on, aga mida siis ettevõtjad pakuks neile?

Ei, ma ütlen, et noh, kui me kokkuvõttes vaatame seda suures pildis ja me ei lähe praegu sinna, ma ei tea, laevaregistrite nende valdkonda, et jääme sellesama nagu raamatupidamise selle juurde. Siis tegelikult ettevõtte käivitamine, ettevõtte haldamine on üks algkond maailmas, mis on katki. Ühesõnaga, vaata, me armastame rääkida, et Uber tuli ja, ja tegi katkise taksonduse nagu paremaks. Eesti häkib täna, noh, nii-öelda heas mõttes häkib sedasama nagu ettevõtte asutamise ja noh, easy of doing business'i nagu nii-öelda valdkonda. Ehk siis me proovime seda teha teistmoodi ja me tahame seda teha ja see on kogu aeg olnud niimoodi, et me ei taha olla maksuparadis. Ehk siis siin on ka noh, sõpru, kes ütlevad, et oi-oi, me genereerisime järjekord see Malta, ma tahaks neile vastu öelda, et kuulge sõbrad. E-resident töötab täis digitaalselt, ta tahab teha oma asju ainult nagu distantsilt, sest noh, me järgime sellest massist, see mass töötab distantsilt, nad ei ela siin. Mis on seda, et igast tegevusest on jälg. Eesti äriseadustik, Eesti äriregister, Eesti pangandus, kõik nõuavad läbipaistvust. Kui sulle ei meeldi, ära ole meie klient. Kuidas sa läbipaistvast keskkonnas, pesed raha, kuidas sa läbipaistvast keskkonnas nagu, nagu hoidud maksudest, see ei ole üldse nii lihtne. Aga kokkuvõttes, mida me tahaksime saada, või mida teie kliendite kokkuvõttes vajavad, on ikkagi see, et. Et lahenda, kui ma olen nagu, kui ma olen nagu väikeettevõtja, lahendage palunud see probleem mulle ära, et see oleks automaatne, oleks soodne ja niimoodi, et ma ei pea selle peale mõtlema. Ja kui ma olen Saksa riigi kodanik või ma olen Inderiigi kodanik, siis palun tehke niimoodi, et maksustes ka makstud. Et ma oleks nagu, nagu aus ka nagu oma riigi ees ja nii edasi. See on see lõpptulemus, kuhu me peame välja jõudma, me ei ole seal.

Aga seal vahepeal on palju punkte, no eks kui sa räägid ettevõtlustest, vana hea küsimus, kus, kus ma arveid teen? Mis on see arvete genereerimise keskkond? Palju see maksab mulle, viiskümmend eurot kuus, sada eurot kuus, palju ma olen, palju ma olen nõus maksma, tõenäoliselt neid teenuseid, mida me ei pea küsima riigilt ja või sinult või Siim Sikutilt või ma ei tea, Kersti Kaljulaidilt, on ju. Et neid on hästi palju, mida erasektor ise saaks nagu istuda ja mõelda välja, et, et aga mida sellel seltskonnal siis vaja oleks. Ja mingit ühte suurt asja ei tule mitte kunagi, mina ei usu, ma ei tea, tuleb palju väikseid asju ja siis see summa tiksub kokku.

sulle tuua nüüd võrdluseks, et riigieelarves on maakonnaliinides tasuta bussisõidu piletite hüvitamiseks, ettenähtud, tead kui palju raha? Ei tea. Seitse miljonit.

Aga see on suhteliselt väike, sellepärast et kogu transpordi dotatsioon aastas üldse kõikide noh, ma ei tea, nende parvlaevade ja kõikide dotatsioonid kokku aastas on, on, on seitsekümmend viis miljonit, ehk siis me niikuinii maksame igasugust selle ühistranspordi, me maksame Eesti riigina niikuinii seitsekümmend viis miljonit iga aasta peale.