Aa, sa tahad endale saada, okei, siis me räägime ja vot selle, vot jah, okei, organite kasvatamine siis organismiväliselt. Jah, seda, see on bioprintimine, on täitsa sihuke erinev tehnoloogia, osad üritavad ka. Liha printida sellesama tehnoloogiaga, et see on minu hinnangul, ta ei ole nii skaleeritav, et toitu sellega toota. Lihtsalt sellepärast, et see printimise aeg on nii aeglane, et kui seal kaks-kolm tundi läheb ikka stake'i printimiseks, siis see on, seda on liiga palju versus see, et kui. Sobilik kogus nii-öelda raku kasvu substraati meie tehnoloogiaga tuleb nagu minutitega täna, sekunditega tulevikus, eks ole. Et seal ei ole üldse nagu võrdlusmomenti minu hinnangul, bioprintimine, mis tähendab siis rakkude printimist õigesse struktuuri. Minu meelest see on väga äge tehnoloogia just meditsiinis, et kui sul ongi vaja organeid printida, selleks on mitmeid start-up. Mida ma võin sulle pärast öelda, kes sellega tegelevad organi printimistega. Et meditsiinis minu meelest see tasub ära just rahaliselt, see on need prinditud organid on kallid ja see on okei. Meditsiinis ütleme, keegi ei taha omale kahe tuhande eurost nagu stake'i söömiseks printida.
See ei ole, see on, see, see on meil lahendatud tegelikult, et meie see noh, juba varasemast ajast see on skaleeritav nanofiibrite tootmistehnoloogia, see on meil. Välja töötatud, patenteeritud, meil on seade valmis, mis suudab seda materjali juba suurtes kogustes toota. Ja, ja nüüd ongi jah, tegelikult käib selline katsetamine nihuke teadustöö põhimõtteliselt selle kallal, et jah, täpselt, mis on need õiged lähteained, mis me siis masinasse sisse söödame. Ja mis seal nanofiibrite sees nagu lõpetavad, eks ole, ehk siis jah, sihuke retsepti optimeerimine käib praegu.
see on üks, ma pean ütlema ka kahjuks, see numbrite maailm on hästi keeruline selles valdkonnas, sellepärast et kuna nagu, nagu ma siin saate alguses ütlesin ka, et see on väga, ütleme noor. Tööstus ja selle tõttu siin noh, mis siin juhtuda saab, on igasuguseid uuringuid olemas. Nüüd esimene burger, mis tehti, kui ma õigesti mäletan, kaks tuhat kolmteist aastal või kaks tuhat kaksteist aastal maks kakssada tuhat eurot. Eks ole, noh, see oli siis, see andis nagu hea sellise stardikoha, et okei, me peame nagu noh, see ei ole normaalne, hinda tuleb nagu kõvasti alla tuua. Nüüd täna kõige ja, ja, ja seal ongi põhimõtteliselt kaks või ütleme kolm olulist komponenti, mis siis seda hinda määravad, üks on seesama raku kasvu substraat, mille hinna meie oleme rohkem kui üheksakümmend protsenti alla toonud, võrreldes eksisteerivate tehnoloogiatega. Teine on see raku toit, mis on juba mõned ettevõtted väidavad, et nad on suutnud selle kuskilt viiesajalt eurolt kahe euro peale tuua. Ja kolmas komponent on bioreaktorid, mida, mille tegelikult hind tuleb alla skaleerides suurest, suurel skaalal, eks ole. Nüüd, kui me toodame siin võib-olla, ma ei tea, kakskümmend kilo nädalas näiteks või sada kilo nädalas, siis tegelikult see hinnaga hõikumine nii suur või no hinnaalandus nii suur ei ole. Tõeline, minu hinnangul on see noh, ja need numbrid on täiesti spekulatiivsed, aga minu hinnang on see, et kui me juba suudame kuskil mingi kaks kuni viis protsenti. Loomsest lihast vahetada lab-grown meat'i vastu, siis tegelikult see hind on juba konkurentsivõimeline loomse lihaga. Kui see, kui see kogus, see osakaal läheb juba üle kümne protsendi, üle kahekümne protsendi. Siis tegelikult ta läheb juba, see laboriliha läheb odavamaks kui loomne liha. Ja tegelikult on täpselt sama kvaliteediga kui isegi parem, aga noh, meil ei ole antibiootikume seal näiteks sees. Et see, kui hästi laboriliha lendab, sõltub väga suuresti, mis skaalal me seda toodame. Nii meie kui ka tegelikult need laboriliha ettevõtted, eks ole. Ja kui kiiresti turg selle toote omaks võtab.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]