Arved automaatseks

Kaunist kolmapäeva kõigele restardi kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on eetris järgmise saatega ja selles tunnis, tunnikeses on meil külas ettevõte, millel ei ole käivet. Aga ettevõte on, nimi on, plaanid on ja isegi midagi, mis kaugelt vaadates meenutab toodet, on ka. Ja ettevõte on tõeliselt rahvusvaheline. Üks saates osaleja on Berliinis, teine on Taanis, kolmas tiimiliige on Eestis. Kiirendi on läbitud Berliinis ja kolimas on nad Eestisse, raha on tõstmas jaanuari alguses kust iganes. Kaasamas peab ütlema, tõstmas ei tohi öelda. Igatahes, ettevõte on Kiip, K-E-E-P, nagu Hoia, ma ei tea. Ja selle ettevõtte kaasasutajad Kristjan Maalt ja Rasmus Raspel on meil täna külas, tere, Kristjan.

Tere, Henrik.

Tere, Rasmus.

Tere, Henrik. Tere, Taavi.

Hakkame siis otsast peale, ma vaatasin teie seda tutvustust, mida te enda kohta kirjutasite ja siis mõnes mõttes nagu langeb see kiip selliste start-upide lahtrisse minu jaoks. Kus tulevad inimesed ja mingi suhteliselt segase ideega minu, et noh, ta ei ole nagu väga esmapilgul kohe arusaadav, eks ole, et me teeme sinna sellise, sellise klotsi ja see on üks hea klots ja kõik hakkavad kasutama. Ja siis on äge. Ja kuna ma olen kärsitu inimene, siis mina väga tihti ei, ei viitsi ennast läbi puurida sellistest startupidest, aga kahjuks selgub kuskil aasta või kaks hiljem, et jube hea asi sai ja kõik ütlevad, et see on nagu väga kõva startup. Et see on see, mis mind intrigeeris selle, selle ekipi juures. Aga ma arvan, me peaks hakkama, hakkame siis peale sellest, katsuge siis ära seletada, arvestades ka tavakuulaja tähelepanu ja minu tähelepanuvõime piiratust. Et mis asi on KEEP, mida te teete?

No ma arvan, et esimene asi, mis tuleks mõelda kui töövoo optimiseerimistarkvarast. Ja mida me teeme, on siis me automatiseerime eelraamatu pidamise, mis siis tähendab seda, et me kogume kokku kõik. Business to business sissesaadetud arved, meie tarkvara analüüsib neid, kategoriseerib ilusti ja edastab siis raamatupidamisse, kui arved on makstud. Ja tänu sellele, et me analüüsime neid arveid, me saame luua põhjaliku pildi ettevõtte rahavoost läbi avatud panganduse. See on siis nagu kiire lühikokkuvõte, mida me teeme.

Nii, Taavi, kas sina vähe, kui vähem kärsitu inimene said aru?

No ma selles mõttes olen teemaga kursis, mitte küll ma ei ole investor selles start, start-up'is, aga, aga probleem iseenesest on olemas ja see on see probleem, et kuna e-arved üle maailma. Peale Taani vist ei ole nagu väga kuhugi jõudnud, siis ettevõtetel on tohutu hulk, üks mõtlen nagu. Mitte lisandväärtust andvat tööjõudu, kes tegeleb põhimõtteliselt. Et noh, a la mina saadan oma masinast informatsiooni välja, saadan sinu masinasse, sinu masinast, keegi võtab selle lahti. Loeb sealt pealt informatsiooni ja taob selle informatsiooni siis oma raamatupidamissüsteeme, on ju, noh, mis on nagu noh. Tehnika sajandil täiesti ajuvaba, et noh, et, et miks siis minu süsteem ei suuda kohe saata sinu süsteemi. Asekantslerina omal ajal me proovisime seda probleemi tõstatada, aga kuna ta kukkus rahandusministeeriumi kätte, siis sinna ta põhimõtteliselt jäi. Et e-arved küll toimivad Eesti riigis niimoodi, et riik võtab vast ainult e-arvet, eks, aga, aga ütleme nii, et niisugune mass, kus nagu siin oligi, Kristjan just ütles, et B2B või ärilt ärile. Et see nagu väga ei toimi, ehk siis jätkuvalt on vaja hoida nagu suurt kogust raamatupidajat tegema seda tööd, et tõstad nagu ühest masinast teise informatsiooni. Nii, Krista, ma saan aru, et see on üks probleem, mida te tahate ära lahendada, see on üks?

Jah, absoluutselt.

Nii, ja selles mõttes. Kuidas ma siis ütlen, et kas see on nagu ainult nii-öelda, nii-öelda PDF arvete puhul, ehk siis need, mis tulevad sulle emaili sabas, et attachment'ina, kas need on ainult need arve või te teete midagi laiemalt?

No esialgu, kui me võtame arvesse seda, et me oleme ikka kaunis alguses oma teekonnas, siis tänasel päeval me kogume kokku kõik e-mailil tulevad arved. Aga suures pildis, kui me räägime nagu megatrendidest, siis e-invoising või siis e-arved, nagu sa ütlesid. Ühel hetkel Euroopa Liit muudab need kohustuslikuks, ehk siis see on midagi, millest sa ei saa, sa ei saa mööda minna. Ja, ja kui me nagu arendame enda toodet edasi, siis ühel hetkel me saame kokku koguda need e-arved erinevatest teenustest, mitte ainult e-mailist.

Ja aga mõtlengi, et kui Euroopal selle kohustuslikkust teeb, siis milleks ikkagi seda teid sinna vahele vaja on, et siis ma saan ikkagi saata ju selle oma raamatu peamissüsteemist näiteks Hendriku raamatu peamissüsteemist.

Sa arvad, et komisjon ise võtab mõned arendajad tööle ja

teeb. Ei, ei, mitte seda, see on, ei noh, selles mõttes, et see käibki täpselt sama, kui me Eestis tegime. Et sa teed, mitte niikuinii, eks, aga, aga ütleme, sa teed nagu käsulaua. Täna ju Eestis on käsulaud, täna sa Eesti riigile ei saa saata PDF-i. Jah

No siin on, siin on paar asju sellega seoses. No kui me oleme näiteks näinud Itaalias, kus see on juba suures osas muudetud kohustuslikuks. Siis terve see turg, mis toetab e-arvete saatmist, on kasvanud meeletult. Ehk siis see turg on piisavalt suur, et erinevad ettevõtted saaksid toetada kogu selle ökosüsteemi kasvu.

Ja, aga miks seda siis teisena vahel on, sest kui ma juba saata saan, siis ju vastuvõtmine ei ole üldse nii keeruline.

Ei ole, Taavi, niimoodi, ma ei tea, me võime siin nüüd hakata arutama, et, et meil on siin erinevaid ettevõtteid, mina olen oma koeraga ja sina oma mitme lapsega võib-olla ettevõttes kuskil, eks, et. Et noh, kellel, kes, mis äripartneri on leidnud, aga ettevõte on selline väikene, põhimõtteliselt enda oma. Ja mina kasutan juba aastaid ühte arvete saatmise teenust, kuhu juba päris ammu tekkis nupp Saade ja arve. Ja ma siis aeg-ajalt vajutan seda nuppu ja siis öeldakse, et läks. Ja raha on ka siiamaani vastu tulnud, eks. Aga seda, kuidas me nüüd ise saaks siin hakata e-arveid vastu võtma või, või, või üldse, kuidas oma seda arvemajandust kuidagi optimeerida, mis mul sisse tuleb. See on megaprobleem minu jaoks, isegi Eesti-siseselt väga-väga suur probleem.

Aga ma ütlen, et ärme vaidle, et sul Kristjan või Rasmus, kindlasti on olemas mingi statistika, et, et noh, et kui me räägime, et see on suur, suur probleem, et kui suur see probleem siis on, on ju, et kas see on. Noh, ma ei tea, keskmine ettevõte noh, meil ka siin ju Eestis või ütleme, igas majanduses on umbes nii, et kuskil viis protsenti ettevõtetest tegelikult vastutavad umbes üheksakümmend protsenti majanduse eest, on ju. Ja ülejäänud niisuguse pisi, et kedagi on palju, aga kelle nagu ütleme, arvete hulk ja, ja tegevuste hulk on tegelikult noh, suhteliselt nagu tarashoidlik, et noh, ongi a la. Kolm, neli arvet läheb välja ja, ja noh, a la eri, erinevad nagu mingid üüri ja, ja mobiili muud arvet tulevad sisse, on ju, et. Et mis see teie numbriline pilt nagu veel, uuring on näidanud, et, et kui suurt probleemi te siis lahendate ikkagi numbriliselt?

Enne, enne kui, kui, kui Kristjan sulle need, need numbrid ette viskab, siis võib-olla väike, väike samm tagasi võtta sellest, et e-arvetest, et tegelikult me räägime. Digi, digitaliseeritud arvetest, sest et väga suur hulk Euroopa Liidus liikuvatest arvetest on ikka veel paberkujul. Et enne kui sa teed selle hüppe selle e-arvetele, mis siis loob selle end to end nii-öelda nagu protsessi, kus sa saadad ühest tarkvarast teise tarkvarasse. See on, see on nii-öelda päris, see on päris suur hüpe, sul on enne vaja leida lahendus, kus kõik arved on võimalik üldsegi digitaalsed edastada ja saata. Nii et see on see, see on see koht, kus me praegu oleme, et see vahelüli on vaja ära, ära lahendada.

See on see, ma siin praegu ütlesid, see on see paber tuleb sisse, et ma saan posti teel, saan arve. Sul on, jah,

sa saad, kui sa saad paberi peal arve, siis see tähendab seda, et potentsiaalselt see digitaalne versioon peab kuskil olemas olema. Aga ettevõtetel lihtsalt puudub, puuduvad need lahendused, võib-olla nad on liiga kinni oma vanades töövoogudes, et nad ei saada neid, neid, neid digiarveid välja lihtsalt nagu.

Okei, mul oleks natuke segasemaks nüüd veel, aga ma kohe, Kristjan, annan sulle sõna, et mis sa nüüd numbritest ütleb meile?

Jah, no kui me vaatame suurest pildis, siis Euroopa ettevõtted kaotavad kuskil nelikümmend miljardit aastas. Ja puhtalt tänu sellele, et neil on manuaalne e-arvet või manuaalne arvete protsessimine. Ja, ja nüüd, kui me vaatame ajaliselt, siis sada, sada, saja arve analüüsimine võtab keskelt läbi üheksa koma viis tundi ettevõtelt ära.

Mis, mis aja jooksul, nädalas, päevas, kuus?

See on ühe kuu jooksul. Et seal on hästi palju manuaalsed tööd, nagu ka Rasmus mainis, et see on, tihtipeale tuleb paberkujul. Sul tuleb erinevatest allikatest, sa pead selle üles laadima, siis kuskile endale selle panema, edasi saatma. Võib-olla töö, töö juures keegi küsib veel arvet, sa pead selle arve jälle üles otsima, edastama sellele inimesele. Et siin on hästi palju optimiseerimisvõimalust. Ja see ajaline faktor on meie jaoks hästi oluline, sellepärast et kuna me, kuna me tahame enda teenust pakkuda alustavatele ettevõtetele ja väiksematele ettevõtetele, kus ajaressurss ja raharessurss on väga oluline. Siis, aidata neil säästa kuus juba peaaegu kümme tundi on, on meie silmis väga suur võit, mitte ainult nendele ettevõtetele. Vaid ka kogu sellele kogukonnale ja sellele nii-öelda kasvavale ettevõtluse nii-öelda ökosüsteemile.

No sealt ei tule nii palju mahtu, et õigustad nagu start-upiks olemist, et siis pigem võib-olla avaline, et nagu teenusettevõte, et kokkuvõttes tuleb jõuda ikkagi selleni, et sa ikkagi teenindad neid. Noh, sadu tuhandeid ettevõtteid ära kokkuvõttes, et, et sealt nagu hakkab start-up paistma sellisel juhul. Aga selles mõttes, et kas teil ei ole mingi isiklik kogemus sellega või kust te nagu jõudsite selle ideeni üldse, et, et see, see just see on see probleem, mis maailmas nagu vahendamist vajab, sest noh, ütleme ausalt, nagu sa ka ise mainisid, et. E-arveldamise ja sellesama nagu arvete saatmise vastuvõtu automatiseerimisega nagu tundub, et maailm on juba päris tükaga tegelenud.

Nii, nii võib tunduda küll, tegelikult see, see kogemus minul on, on väga-väga pikalt olnud. Ma olen Eestis elades veel, mul on väga pikk nii-öelda nagu jae, jaemüügi töökogemus, siis lisaks veel. Olin algusaastatel I Land Sound Festivali korraldusmeeskonnas baarijuhataja, kus käis tohutult arveid läbi kogu aeg ja siis. Taani kolides, ühesõnaga ma tulin siia magistratuuri tegema ja siis tuli nagu esipildile see digitaalsed kultuurid, digitaalsete teenuste juhtimised ja, ja kõik muu ja siis ma. Alustasin siin Taanis ka ühte toidu, toitlustusettevõtet ja selle nii-öelda nagu majandamine oli, oli suuresti minu kanda. Ja siis

sul on probleem, et arved tulevad sisse, sa pead selle asemel, et inimestel omleti teha, pead mingisuguse PDF-i ümber lappama käsitsi.

See, see ei ole isegi selles tegelikult, see, see on selles, et sul tulevad arved sisse, jah. Nad tulevad eri, eri allikatest, tulevad sul emaili pealt, nad tuleb sulle mingi link, kuhu sa pead panema mingi PIN koodi ja siis sa saad selle PDF-i kätte. Siis sa saad teate, et sul on, et sul on tulnud arve, siis sa pead kuskile sisse logima, selle alla laadima. Ja siis uuesti üles laadima, võib-olla kuskile PDF-i tegema mingi märke, mis kuupäeval sa või maksta on. Kõik sihukesed nagu väik, väiksed nüansid, on ju, et kui sul on nädala alguses. On sul mingisugune viisteist maksmata arvet, siis on vaja võtta, kas see tabel lahti, vaadata kokku. Millal sa midagi maksma pead, kui palju sul raha välja minema saan, ühesõnaga sa pead hakkama nagu arvutama ja mingisugused sihukesed suured. Suurettevõtte lahendused, need on liiga kallid ja seal on need, need, need feature'id. Aidake meid eestikeelse vastaga. Võimalused. Jah, need, need, need, need võimalused, need on, need on, need jah, neid funktsioone lihtsalt nagu liiga palju, eks, eks ole, ehk siis tänapäeval, kui sa vaatad. Ettevõtjaid, siis sul ei ole mingisugused tüübid, kes on äri, ärikooli läbi käinud ja nad teavad täpselt kõiki neid terminoloogiaid ja kuidas mingid protsessid käivad. Iga vend, kes tuleb sulle tänapäeval vastu, võib-olla, võib-olla ettevõtja. Ja, ja kuna me oleme ise olnud selles, selles positsioonis, siis me tahame tegelikult teha selle kasutamismugavuse. Võimalikult lihtsaks, et neid funktsioone oleks täpselt nii palju, kui vaja on. Et sa saaksid lihtsalt oma arved edastada, et sa saaksid kätte sealt, palju sul raha sisse tulemas on välja minemas. Ja et sa saaksid ka teavitusi selle kohta, millal sul midagi erilist vaja maksta on.

Okei, üks start-up'i aluspõhimõte on meil olemas, et founder tunneb probleemi olemust detailideni, omal nahal, see on väga hea, nii, aga teeme siit oma esimese pausi ja siis tuleme juba tagasi.

Restart jätkub ning meil on külas äsja oma, praegu oma esimesi samme tegev idufirma Kiip, mis tahab arve majandust väikeettevõtjatele lihtsustada, kui ma nüüd õigesti aru sain, ja Kristjan Maalt ning Rasmus Raspel, kaasasutajad, meie külalised.

Ma nüüd sain vist aru, Henrik, miks sa Kiipi kutsusid, et see on sellepärast, et me alles siin paar nädalat tagasi vaidlesime ministriga teemal nullbürokraatia. Ja, ja, ja meil oli see teema, et noh, et, et Eesti on ta püüelnud selle poole, et, et kas saaks kuidagi ära automatiseerida kõik need tegevused, mis tegelikult ettevõtluses ei lisa, ei ole lisandväärtust noh, näiteks. Sama riigile maksuaruannete tegemine või, või statistikaaruannete tegemine, et noh, et see kuidagi nagu ei aita mu business'it, on ju.

Teine põhjus on muide see, et, et ma korra siin enne mainisin, aga tõepoolest oli siin kuu keskpaik, on ju, mitte väga ammu ja minu jaoks on see selline aeg, kus ma korjan need arved kokku, mis minu ettevõttele tulevad. Ja see on selline vastik asi, mida ma ei taha teha. Noh, ta ei ole tootev töö iseenesest eks, et ma võiksin selle asemel teha mingit järvist saadet või midagi ja see oli kohutavalt tüütu, ma ei ole kindel, et seda saab lahendada startupiga ja ma ei ole kindel, et see on kiip, onju, aga kes on kindel, aga minu jaoks see. Mingi tund aega oli tõeline piin, täpselt nagu Rasmus siin ütles, et tulevad erinevatesse kohtadesse nüüd arved. Mingi asi on ühes mailbox'is, mingi on teises, mingi on kellegi mingi, ma ei tea, mobiiloperaatori iseteeninduskeskkonnas, eks. Iga jumala kord, kus maksma lähed, siis lähed sinna pangalingiga, iga jumala kord ma pean ennast eraldi autentima. Sest et on see noh, pangalingi makse ja nii edasi, nii edasi ja lõpuks ma pean kõik kuidagi kokku korjama ja, ja siis ma pean jälgima käsitsi, et mingist pagana viitenumbrid ja summad ja noh, mõne inimese jaoks kõlab see nagu unistuste töö, aga mina tõesti nagu mõtlesin, et kas siis tõesti ei saa kahekümne esimesel sajandil normaalsemalt seda teha. Et see oli minu isiklik valu, on siin olemas küll.

Ja see ongi õigus, sa, sa teed seda sellepärast, et vaja kahekümnendal ju teha kahekümnendate infmaksu tuli ametile on ju. Aitäh selle eest, Taavi. Nii, aga ma tuleks tagasi selle juurde, et, et see on nagu ma korra filosoofeerin selle, selle suurel teemal, et. Et iseenesest ongi jah, nagu naljakas, et ta tegelikult ei ole ju midagi keerukat, paned nagu põhimõtteliselt standard paika ja, ja kihtestada seadusega ära ja, ja, ja küll inimesed nagu, nagu leiavad selle viisi, kuidas digiteerida, on ju. Et need, kellel on rohkem arv, et need niikuinii peavad omama mingit vahendit selleks või raamatomistarkvara ja kellel on vähem, et see suudab neid käsitsi teha, eks. Aga et noh, minu unistus oleks ka näiteks see, et ma sõna otses mõttes noh, login panganeti sisse ja põhimõtteliselt on selle nimekirja ees ja siis ma lihtsalt linnutan, on ju, et või ma ütlen nagu. Või siis,

kui ma

olen mingi funktsioon peal, et noh, kõik, mis sisse tuleb, läheb kohe on ju maksmisele, kui ei ole summa üle mingi iksi, on ju.

Aga vot see oleks hea funktsioon, Taavi, ma saadaks sulle öösiti mõningad arved.

Aga selles mõttes, et me seda isegi proovisime push'ida omal ajal, et seal oli see teema, et näiteks sul on kaks dekoratsiooni vaja teha maksuametil, et üks on ka see, mis sa teed kümnendal, on see töötajate ja tööjõudeklaratsioon. Ja seda minu meelest täna juba pakuvad LHV ja, ja ka Swedbank, eks, et seda, kui sul on konto pead kõik liikunud, rahad, et ei pea tegema täiendavat. Ehk siis noh, minu jaoks tegelikult pank peakski olema lõpuks nagu see koht, et noh, kaua nad ikka elatuvad nendest. Laenu, olematest laenuintressidest ja, ja liisingumaksetest on ju, et, et noh, tuleks nagu leida nagu mingeid päris funktsioone, mis nagu. Teeksid nad nagu institutsioonile mulle kasulikumaks, on ju, et siis mulle tundub, et see kiip teeb ja see tegelikult võiks olla nagu, nagu pangafunktsioon, et. Kui te Kristjan ja Rasmus olete seda asja nüüd praegu vaatama hakanud, et, et noh. Põhimõtteliselt nagu seda suurt pilti, et kas ta on siis nagu põhimõtteliselt ikkagi nagu noh, ühesõnaga mingi kiip võiks olla mingi pangaosa või pangafunktsioon. Või ta on ikkagi pärisemaate maailm ja ta on pärisemaate maailma vähemalt kümme aastat, et õigustada seda, et üldse selle ettevõtte

No tegelikult me oleme, kui me nagu mõtleme sellest, et kes me oleme tänastel päeval, siis. Me oleme pigem nagu add-on, eks, et me aitame need vanad süsteemid või süsteemid, mis ei ole päris automatiseeritud, me aitame nendele anda neid, neid paremaks teha. Et, et need integratsioonid siin saavad olema väga olulise väärtusega meile ja loomulikult pangad, raamatupidamistarkvarad. Kindlasti saavad olema meil fookuspunkteid.

Okei, aga ma just mõtlengi, et aga noh, olemuslikult, et kui te praegu vaatate, et kust see asi nagu kinni on, et, et kas nagu mõni pank üldse nagu on, kui te tegite nagu eel niisugust research ja nii edasi, et kas mõni pank üldse on sinnapoole liikumas, et ta hakkab pakkuma ka näiteks, ma ei tea, raamatupidamisteenust või sellist sama. Arvati digiteerimise vastuvõtmise nii-öelda eelmaksete koostamise teenust on ju, et noh, olekski see nii, nagu ma siin unistasin, et ma lähen panka sisse, nagu siin Hendrik rääkis kuu keskel. Vaatasin üle, näed kakskümmend viis on tulnud, oota sellest arust ma küll aru ei saa selle tagasi on ju, et ma aktsiteerin ära, maksan ära on ju. Ma arvan, et sinuga Hendrik nõu saab päris nii vist ei saa, et kõik läheb kohe maksmisele.

Hakkasid lahemalt järele mõeldes jah.

Et aga ma mõtlen, kas nagu, kui te research'i tegite, et kas te näete, et on midagi sellist olemas või tulemas? Hea Rasmus.

Klassikalised pangad meie nii-öelda uurimistööst seda välja ei näidanud, küll aga siin selles fintech'i turus on. On hästi palju neopankingu teenuseid, kus sa saad jah, reaalsed makseid ette valmistada. Ja siis mingil teatud päeval neid, neid makseid kinnitada. Mis on selle neopanganduse üks sihuke põhi. Nii-öelda noh, halbus, halbusid külgi on see, et ta, ta võtab su ettevõtte ja ta lukustab sind enda, enda nii-öelda nagu rahalisse ökosüsteemi ära. Mis tähendab seda, et ta tekitab sulle mingi enda rahakoti. Ja siis kõik sinu need maksed käivad läbi selle, selle rahakoti, nii-öelda üks, üks hea näide on näiteks Pleo. Et sa saad enda Pleo rahakoti ja siis saad enda töötajatele pangakaardid ja siis kõik käib nii-öelda nagu läbi, läbi selle süsteemi. See on kindlasti midagi, mida meie oleme mõelnud. Kui sa näiteks vaatad Eesti, Eesti pankade makseintegratsioone, see on väga, väga lihtne, sa saad kõik, kõik maksed enam-vähem lükata läbi pangalinkide. Siis me oleme mõelnud küll, et, et Eesti, Eesti turul oleks, oleks seda üpris lihtne teha. Praeguses seisus. Ainus pangainfo, mis me saame, on, on läbi avatud panganduse integratsioonid. Ehk siis, kui sul on arved seal meie süsteemis, siis kui makse on teostatud, siis sina ei pea rohkem mitte midagi tegema, siis ta selle avatud panganduse integratsiooni läbi, ta match'ib ära. Selle arve sellele maksele ja siis ta ühesõnaga läheb sulle arhiivi, kus ta on siis valmis edastamiseks raamatupidajale või raamatupidamistarkorrasse.

Aga lähme nüüd selles mõttes nagu start-upi juurde tagasi, et me oleme probleemist vist aru saanud, enam-vähem või see on, kas midagi peale selle on nagu veel, et te teete seda nii-öelda eelraamatu pidamist, et, et on mõni, mõni funktsioon veel, mis on tal kindlasti fookuses? Ei, kui ei ole, see on ka okei, fookus peab hoidma, et aga okei, aga ma ütlen, see ongi see pre-revenue startup. Nüüd tõstate raha, loodetavasti saate, raha on praegu palju, inimesed ei oska seda panna kuskile, et. Läheb asi käima, nii-öelda saate endale selles mõttes kapitali taha. Mis edasi saab? Üks on Taanis, teine on Saksamaal, kolmandas on Eestis, et mis on siis see turg, millega nii-öelda maailma vallutama hakatakse?

No me tegelikult alustasime Taanis, sest et mina ja Raspus mõlemad õppisime seal ja kuna me saime Berliini siia kiirendisse sisse, siis mina kolisin Taanist Berliini. Ja kuna meie kolmas founder, Mikk Rätsep, on ka elanud Berliinis, siis ühel hetkel ma arvan, et kuna me kõik kolmekesi elasime Eestist eemal. Siis me nagu mõistsime seda, et olgugi, et me läksime välismaale ja saime kõik selle kogemuse ja õppisime tundma seda startup maastikku natuke teise külje alt. Siis Eestis on noh, kodus on ikka kuidagi asjad teistmoodi. Ja me teame, et Eestil on väga hea maine maailmas ja see on väike turg. Väiksel turul loomulikult on omad plussid ja miinused, aga kuna meie oleme nii parajases staadiumis. Siis me leiame, et Eesti turul testida meie toote sobivust on palju lihtsam meile, kui seda teha näiteks Saksamaal, kus digitaliseerumistase on üks Euroopa halvimaid tegelikult.

Nojaa, aga probleem on järelikult ka suurem ja suurem majandus-olla rohkem arvad, mida digiteerida ja ma, äkki on see küsimus pigem selles, et noh, Eestis on lihtsam müüa, et lähed nagu ikkagi eesti keeles ja lähed, käivad sõprade juurde ja. Ja siis lähed pereliikmete juurde ja mis need kolm F-i on seal, on ju see family friends and fools on ju, et Saksamaa on seda kindlasti raskem teha, on ju, et. Et kui palju see ikkagi puhtalt selles mõttes nagu ikkagi mugavustunne on, et noh, et, et just seesama asja pärast, et noh, et tunned nagu sõpru ja, ja lihtsam on kuidagi nagu. Õlale patsutada, et kuule, et hakka proovima, või, või sellega, et astud suvalisse nagu Berliini või ma ei tea, Hamburgi või, või Müncheni kontri uksest sisse ja ütled, kuule, mul jumal lahe vidin on ju.

No ega Berliin ära ei kao. Selles suhtes, et kui me tuleme ja paneme enda staabi püsti Eestis, siis Berliin jääb, jääb ikka alles. Ja loomulikult, kui me oleme Eestist oma selle nii-öelda faasi, mille me oleme planeerinud, ära teinud, siis me vaatame maailma poole edasi.

Nii, aga meil on vist Hendrik teise pausi aeg.

Restart läheb edasi, me räägime idufirmaga Keep ja vaatame, kuidas siis seda arvemajandust saaks automatiseerida. Ma kuulasin sind teie vestlust ja mõtlesin, et kui palju see on üldse asi, mida saab teha üle, isegi Euroopa Liidus üle piiride. Et mulle miskipärast tundub, et see igasuguste makse, teenuste panga, arve, majandust ja kõik on mingid kultuurid, isegi ma ei tea, PDF-vormid. Et, et see kõik on nagu väga erinev Euroopas riigiti või ma ei tea, mina ei ole väga palju teinud sellist üleeuroopalist äri, kas sul on, Taavi, rohkem kogemust?

No selles mõttes minul on kindlasti ongi väljapoole Eestit ja seetõttu. Ma vaatan, mis ma sinna arve peale kirjutan, siis kui aus olla, siis ei ole erinev, et ikkagi on. Saab ikkagi

tõmmata sama algoritmi,

sama algoritmi

peale jah.

Et sul võib olla nagu A-la maksuarjastus kindlasti on erinevus näiteks on ju, mida sa pead jälgima, eks, aga see on jällegi sinu ärist tulenev, et noh, ma ei kujutaks nagu ette, et. Et mingi vahendusettevõte ütleb mulle, et kuule, sa oled käibega valesti arvutanud, on ju, et noh, et, et. Või mõttes, et sellel toote peal see käibega, sa pead, sa pead teise võtma, on ju, et noh, et, et Et aga see, et noh, kirjutati ikka arve peale, et noh, et, et kes on arve saaja, mis teenuse eest oli noh, kas siis on tunnipõhine või on tükipõhine, eks on ju. Arvatud maksud, maksetähtajad, lisad sinna, kes on need kontaktisikud, vajadusel mingid viite numbrid, noh.

Kui nad

erinevad, siis nad erinevad pigem nagu, nagu, nagu, nagu protsendipunkti võrra, ehk siis, et noh, sama asi, me oleme alati rääkinud, et oih, et näed, et. Et Eesti on väikeriik ja küll, et näed, siin Hiina ja India on suured riigid, et küll on ikka seal raskem teha digiühiskonda on ju ja siis hakkad mõtlema, et aga mille poolest siis nagu, ma ei tea, haile infosüsteemid erinevad. Noh, tuleb välja, et tegelikult on samasugused, on ju, et noh, et, et lihtsalt ühel on rohkem vaidleb, on ju, et noh, et, et ongi kogu erinevus, on ju. Et, et siin nüüd samamoodi, et, aga mõtlengi, et meil siin nemad on just, just, et sealt siin me uurime sihukest nagu. Pre-revenue start-up'i, siis nad kindlasti on teinud rohkem research'i selle koha pealt, et Rasmus sulle näpp püsti, et sul on teine pilt, et sa nagu tunnetad kuidagi, et see pilt on kiirem.

Ei, ma olen, ma olen nõus sinuga, see, kus kohas nii-öelda maksukategooriaid ja määratakse ja deklareeritakse, see on kõik nii-öelda raamatupidamise pärusmaa, eks ole. Aga see koht, mis, see, mis me, meie teeme, on, on siis eelraamatupidamine, mis tähendab täpselt see dokumentide sissevõtmine. Selle nii-öelda nagu äri, ärile endale nii-öelda nagu väärtusliku info väljavõtmine sealt. See arved on, on jah, nagu sa ütlesid, nad on, nad on, nad sisaldavad samu, samu väärtuseid. Võib-olla üks probleem, mis meil on nii-öelda tehnoloogiliselt, on see, et, et kui meil tuleb arve sisse, siis. Siis meil on see nii-öelda OCR, mis on siis optical character recognition, mis, mis loeb neid arveid, eks ole. Ja kui sul on need erinevates keeltes, siis seda nii-öelda algoritmi tuleb pidevalt täiendada, et ta, et ta tunneks ära õige keele selle arve peal. Et ta oskaks nagu lugeda, lugeda seda.

No aga see on pigem eri case, nagu Henrik õigesti ütles, et üldjuhul sa ikkagi tegutsed ühes ökosüsteemis, on ju, kui sa oled nagu a la Eesti ettevõtteid, selle, mis arvab, tuleb sulle Eestist, on ju, et noh, et a la. Noh, kõik, mis näiteks mul puudutab, ma ei tea, kohvit või, või, või üüri või, või telefoni, on ju, et noh, et, et see on kuus, kuus see nagu sama. Aga ma tahtsingi selle kohta nagu küsida, et seesama, see teie kategoriseerija, et kas see on selles mõttes nii-öelda iseõppiv, et ma ühe korra teen käsitsi, pean ise määratlema, et näed, et, et kohvi on mul see kategooria ja, ja, ja üür on mul see kategooria. Ja siis ta edasi suudab juba ise selle pealt nagu tegutseda. Noh, ma võin joosta ka mingit laudu sisse ja, ja, ja midagi muud, mis mul on oma toote jaoks vajalik, on ju, et noh, et kuidas sellesama selle teie kategoriseerija nii-öelda õpetamine käib, et kuidas teie. Ma leedan seal mingi machine learning algoritm kindlasti, et oleks viimase päeva popp, on ju, et kuidas selle nagu õpetamine käib?

No tehnilistesse küsimustesse ma arvati ei tasu siin laskuda, aga see on, me saame öelda seda, et. Iga invoice'iga, iga arvega me teame rohkem ja me konkreetselt õpetame enda süsteemi paremini tundma neid arveid kuni hetkeni, et ta on automatiseeritud sada protsenti ilma vigadeta.

Nojaa, aga mõtlengi, keegi peab kokkuvõttes ütlema ära, et näed, et see kuulub nüüd siia kategooriasse sinna, on ju, esimeses faasis on selleks kindlasti inimene, küsimus on siis selles, kas see inimene on teie pool. Ja ta saab silmadega üle nendes kategooriates või see inimene on kliendi pool, ehk siis ta ise teeb nagu, ütleme paar kuud, teeb ise sellist nagu. Noh, ma ei tea, kelle, kes on Swedbanki klient olnud, seal on olemas sihuke mingi, sa saad ka nagu nii-öelda. Igale, igale kirjale saad panna kategooria külge, on ju, et sa pead seda masinat nagu õpetama Et, et kas, et kumbal pool see inimene on, et kas see on teie pool või see on kliendi poole peal?

See on tegelikult mõlemal pool. Et me nii saame, me nii, me saame õppida, mida meie klient teeb ja loomulikult me ise vaatame üle ka, et, et kõik, kõik jookseks sujuvalt.

Aga see on selline huvitav, Taavi, vaata, kas sa oled tähele pannud, et Apple korraldab USA-s mingisugust digitaalse identiteedi loomist väga ameerikalikul moel. Et noh, me Eestis tegime nii, et riik ütles, et selline on digitaalne identiteet, onju. Andis inimestele välja ja inimestel on digitaalne identiteet. Ameerikas see nii ei käi.

Eestis tehti protsess.

Jah, Ameerikas käib see nii, et tuleb Apple ja ütleb, et teatud osariikides teie juhiluba võib olla nüüd iPhone'is mõnikord või noh, et mõnega me oleme kokku leppinud, osadega lepime veel, et nemad pööravad seal seda, et noh, kuna süsteemi ei saa muuta või see on nii keeruline, et siis põhimõtteliselt eraalgatus hakkab kuskilt oma poolt ajama seda natukene ja siis sul tekib mingi olukord, et see natuke nagu kehtib ja natukene nagu ei kehti, on ju. Et mulle tundub see KEEP-i asi nagu samamoodi, et noh, et normaalne oleks teha protsess, et mulle tundub see KEEP-i asi nagu samamoodi, et noh, et normaalne oleks teha protsess ja ta teab, standard, käsk võetakse vastu ja nemad ei saa niimoodi teha, siis hakatakse mingit masinõpet tegema arvel, et kui keegi sirgeldab mingisuguse arve kokku endale kuskil Wordis, et siis peab masinõppe peale panevad, see tundub nii tagurpidi mulle. Aga võib-olla see on paratamatu.

No selles mõttes on seal õigus, et ega see anglosaksja maailm ongi tagurpidi, et sakslastele või šveitslastele räägid nagu, et tehke asju õiged pidi, siis nad vangutavad pead, ütlevad, see on ebademokraatlik ja, ja, ja privaatsust rikkuv, on ju, et noh, et, et. Aga mul on selles mõttes, et meil on Eestis veel nagu ägedaid näiteid, kus sellist probleemi on ju lahendatud, eks, ja natuke küll teisel tasandil juba. Ma mõtlen, et meil on siin saateski näiteks, on ju, ja nende eesmärk on see, et põhimõtteliselt üks raamatupidaja suudab ära teenida, teenindada sadu kliente. Ehk siis noh, mis nagu ütleme niimoodi, et lihtsalt Exceli ja paberi ja, ja ma ei tea, kas või mingi lihtsa raamatupidamise vahendiga, noh, see ei oleks nagu võimalik. Kuna seal on robotid abiks ja teevad sedasama digitaliseerimist ja, ja arvete pööramist ja kategoriseerimist ja kõike muud juurde, on ju. Et siis seal oli, ma tõesti, pärast ei mäleta, mis tuli, kas üks kahesaja viiekümnele oli või, umbes sellist, et üks raamatupidi kaks viiskümmend ettevõtet, on ju. Et, et, et selles mõttes noh. Seda probleem ei ole nagu päris mõtlengi, ei ole päris uust, sellega on nagu tegeletud, on ju. Et kas te olete nagu nendega ka rääkinud, needsamade OneOffice'ite üks alodega on ju, või noh, kes on needsamad raamatupidamise nii-öelda süsteemide nagu automatiseerijad, on ju, et. Et õppinud nende käest, et kus see keerukus on ja, ja kas nad noh, kas see nüüd oli, et kuhu täpselt te sinna vahel nagu sobitute, on ju, või, või ma ei tea, äkki nemad oleksid teie kliendid, et teeksite nende elu veel lihtsamaks, on ju, et neil oleks veel paremad tulemused oma ni

Me ei ole otseselt nendega veel rääkinud, aga me oleme teinud analüüsi näiteks osade lahendustega, mida Rasmus on kasutanud. Maret Rasmus, sa võib-olla oskad rohkem öelda selle kohta?

No jah, need, need, need raamatupidamissüsteemid, mis, mis mina olen kasutanud. Üks on see, mida nad lubavad, teine on see, mida nad teevad. Ma olen kokku puutunud täiesti automaatse raamatupidamissüsteemiga, kus mina pean ainult arveid üles laadima ja siis. Peab pidavat olema mingi raamatupidamismeeskond, kes kõike seda seal tausta peal nii-öelda nagu lahendab, eks ole. Aga see ei töötanud hästi, nad ei saanud oma lubadustega hakkama ja nüüd ma kasutan raamatupidamisteenust, kus ma põhimõtteliselt teen kõik ise manuaalselt. Aga tulles tagasi jällegi meie kategooria juurde, mis on eelraamatupidamine, siis need raamatupidamisteenused, mis ma kasutanud olen ja praegu kasutan. Need ei paku mulle neid võimalusi, mis mult reaalselt vaja on, et, et aru saada nädala lõikes või kuu lõikes. Mis mul ettevõttes täpselt toimub, sest et ma saan alles siis parema pildi ette, kui see raamatupidamine on ära tehtud, siis ma näen, mis, mis, mis seisus see ettevõte on. Aga kui ma tahan näiteks jooksvalt teha otsuseid. Lahte olevate arvete puhul, siis Excel, Excel, Excel ja Laks.

Nojah, see sõltub, mismoodi ikkagi sulle raamatupidaja on selle pearaamatu kokku pannud ja mismoodi sa oma informatsiooni korjada, eks, et ega neid vahendeid jällegi, millega sa, kuhu keskel oma näed ja nii edasi, et seda on nagu. Neid on tegelikult palju, aga jah, selles mõttes on õige, siis nad maksavad raha kõik. Ja siis läheme viimase ploki juurde.

Restart läheb edasi, me räägime alustava idufirmaga Kiip, mis tahab arvemajandust, tehisintellekti ja kõigi muude peente sõnade abil kõvasti lihtsustada ettevõtja jaoks.

Nii, märksõnad on veel head, aga ongi, et viimane plokk, et räägime sellest, et tahate hakata rahadest mejanuaris, et kas teil on juba nagu, kuidas ma ütlen siis? Esimesed tehtud, olete juba esimese investorite tagasisidet saanud, et, et tänasele kuumal turul, et kas üldse peab nagu käima investorite juures või võib-olla seda lipu püsti öelda, et kandke siia üle.

Jah, eks ikka peab. Me oleme rääkinud investoritega nii Eestis kui Berliinis ja suures pildis. Eks see tagasiside on olnud sama, et meil on, meil on üksjagu huvi üles näidatud, aga see protsess ise. Paraku ta lihtsalt võtab aega, et mis ta arvutatakse, et keskeltläbi üks fundraising round võib võtta, ma ei tea, pool aastat. Et juba jah. Et me juba oktoobris tegelikult alustasime rääkimisi ja nüüd, kui me lõpetasime kiirendi novembris. Siis oli sihuke suur demo day, kus, kus me rääkisime ka päris mitme investori ka ja, ja jah, suures pildis me räägime päris palju.

Ja aga ma ütlen, kui sa investori räägid, sa põhimõtteliselt ikkagi annad mingeid lubadusi on ju, et mis metoodikat üldse kasutate rahadest, mis seal praegu, et. Tõenäoliselt on, kas see on noh, kas see on safe, on convertible note, on mis, mis teekond on, mida te olete valinud selleks, et oma raha kokku saada?

No siin on, siin on mitu aspekti sellel, et kui me räägime näiteks inglitega, siis loomulikult convertible note oleks kõige mõistlikum meile. Ja, ja kui me oleme rääkinud näiteks ka mingisuguste suuremate kiirenditega, kes võtavad sealt mingi protsendi ära, siis tihtipeale ka nemad on öelnud, et standard tegelikult täna on convertible note.

Meil on startup saada ikkagi ja teil on praegu võimalus siin nagu reklaamida lausa ütleme niimoodi, et mis siis tingimused on, et mida te praegu nagu nii-öelda hingitele pakute? Või pakuks IT, kui te hakkate nüüd siin jaanuaris tõstma?

No meie eesmärk on tõsta järgmiseks kaheksateistkümneks kuuks viissada tuhat. Et see aitab meil lisada uusi liikmeid tiimi ehk siis mingisugused küljed, mis me leiame, et, et on puudulikud. See aitab meil testida erinevaid kanaleid, erinevaid sõnumeid, loomulikult marketing on väga suur osa sellest. Ja meil on vaja edasi arendada erinevad platvormid. Ehk siis nagu kaasata kõik erinevad platvormid, nii Android, iOS kui ka web. Ehk siis need on need kolm põhiaspekti, mille jaoks me tegelikult täna raha kogume.

Mis seisus te täna üldse olete, selles mõttes, kas teil on Powerpoint, toode, ma ei tea, klient, mis teil on? Klient võib ikka olla, ta äkki ei

maksa. Tänasel päeval meil on MVP valmis ja meil on üle kahekümne erineva ettevõtte, kes ootavad, et nad saaksid meie toodet testida. See viimased, viimased nädalad me oleme testinud omakeskis, et viimased need paagid nii-öelda välja saada ja järgmise paari nädala jooksul me siis loodame juba esimesed ettevõtted testima saada.

Aga tehniliselt läheb see mismoodi välja nüüd, kui ma hakkan siis kasutama, et kas ma, ma ei tea, teete mulle mingi meiliadressi, kuhu ma kogu selle arvekola suunan või, või ma saan teid liidestada kuhugi või kuidas see käib?

Suures pildis on see väga lihtne jah, et kui sa registreerid meie platvormile, siis sulle luuakse profiil, sul on konkreetne meiliaadress, kuhu sa saad kõik oma need asjad edastada. Ja see hetk, kui su arved jõuavad meie süsteemi, siis juba süsteem ise võtab üle, analüüsib kõik sissetulevad arved. Ainuke asi, mis sinul on vaja teha, on tegelikult vaadata üle need arved. Et kas, kas sul oli see, kas see arve pidi tulema. Ja siis, kui sa oled kinnitanud selle, siis juba see järgnev protsess, kus see arve on ilusti kategoriseeritud õige kontakti alla, ilusti leitav ja vastavalt siis maksekuupäevale näiteks edastatakse siis raamatupidamisse.

Aga stopp, Henrik, sa läksid sinna juba selle koha peal, kui palju valmis on, aga mul on ikkagi eelmisest, see kõik on nüüd omavahel seotud, on ju, et ühesõnaga. Mida rohkem sul on valmis, mida rohkem sul on hetkel näidata, seda parematel tingimustel saad sa tõsta oma ringi. Aga meil jäi see koha pealt poole, et nad ütlesid küll veel ära selle, et nad tahaks kasutada jutu peal nõuti, eks, aga. Aga mis tingimustel, et ühesõnaga, mis on see, mis on see nii-öelda discount, mida te lubate sellele nii-öelda inglile, kes siis nüüd ütleme kokkuvõttes investe

Noh, seda on raske öelda selle koha pealt, et kõik need, kellega me oleme rääkinud on, on, tulevad erinevast kohast, et.

Et ikkagi nagu noh, tavaliselt on see kakskümmend protsenti umbes on ju esimese raundi väärtusest, aga meid rohkem huvitav isegi need, et kus kohas on teil käpid ja kus kohas on teil floor'id.

Et kui me, näiteks kui me võtame Berliini ühe angel investor network'i, kellega me praegu räägime. Siis, siis jah, see standard on kahekümne ja kahekümne viie protsendi vahel. Ja, ja noh, siin on ka tegelikult erinevaid soovitusi meile tulnud, et. Et no esiteks, et, et võib-olla mitte tõsta viissada tuhat kohe, vaid muuta see erinevateks osadeks. Et seeläbi me suudame tegelikult ettevõttena endale rohkem protsenti kätte jätta. Siin on ka teine küsimus, on see, et kuna me testime praegu ja meil ei ole maksvat klienti, siis see suures pildis alandab meie väärtust. Mis on ka meie jaoks nii-öelda väga olulise tähtsusega, et saada need esimesed ettevõtted platvormile. Et me saame reaalselt näidata investoritele, et hei, meil on tegelikult data ja meil on tegelikult nii-öelda kliendid, kes juba kasutavad seda.

Hea küll, aitäh Keepile, meil on aeg hakata saate otsi kokku tõmbama. Taavi, kuidas tundub?

No mulle selles mõttes jälle tohutult meeldib see entusiasm on ju, et, et sa näed, et maailmas on midagi valesti ja eriti just Rasmuse näitel mulle meeldib see, et noh, et, et ma ei leidnud õiget vahendit, järelikult tuleb teha omavahend. Noh, selles mõttes, et tänu sellele on sündinud väga paljud nagu head startupid, noh, alates Skype'ist näiteks on ju.

Ja see on ka midagi, mida me oleme siin ise aastaid jutlustanud inimestele ja toonud nagu näiteks, et näed, nägi inimene probleemi ja tegi ära.

Et kes iganes nagu ikkagi on oma tagumikuga sõna otseses mõttes tunnetanud nagu asja valulikkust on ju, et noh, et, et siis tema on ikkagi parem lenti üldse sellele teemale, eks.

Ja näiteks, mida sul tekib see toote fookus on ju, et sul tekib väga selge arusaam, et mida sa nüüd ikkagi ehitad ja kellele.

Ja, aga teine, mis mulle meeldib, et noh, ma ikkagi tarusin saate jooksul seda sellist nagu teatavat ebakindlust on ju, et väga palju asjad on lahtisid ja noh, peadki olema lahtisid, kui sa oled nagu pre-revenue ja veel täpselt ei tea, mis tulema hakkab ja nii edasi, eks, ja. Ja siin need sõnumid investoritele ja nii edasi, et ma mõtlesin, et ma teen ühe lubaduse või mis niisuguse nagu, mis lubaduse, ütleme siis nagu kihlveo, ühepoolse Et kui kiip tuleb tagasi meile saatesse, sellel hetkel, et tõstad A raundi. Et siis ma saadan kiipile ühe suure šampanja.

Kas või Põhja-Taani.

Et selles mõttes, et.

Sa pead nüüd natuke vist seletama oma mõttekäiku.

Ei, mõttekäik on see, et, et see on noh, nii-öelda ülinähtav probleem, mis on maas vedelenud juba ikkagi noh, aastakümneid, eks. Ja siiamaani keegi pole suutnud seda nii-öelda nagu radikaalselt nagu murda.

Ja perioodiliselt proovitakse, eks, iga natukese aja tagant proovitakse.

Ja ma alguses mõtlesin, et ma teen see kihve nagu B raundi peale, aga siis mõtlesin, et seal nagu tõenäoliselt läheb liiga väikseks, et noh, et teeks A raundi peale, et siis see näitab ikkagi, et on juba käima saadud. Et on vähemalt juba sada tuhat kuukäivet on ju, sada tuhat eurot. Et selles mõttes, et see on niisugune paras koht, kus peaks nagu tunnustama, et nad tõesti said hakkama, et nad nägid probleemi, võtsid käsile, sõidu nad sellest jamast läbi ja näed, nüüd on.

Me mõtleme väga sarnaselt, see minul ka mingil hetkel hakkas kangastuma teine probleem, mis on aastakümneid maas vedelenud ja mida on proovitud lahendada ja see on see, et kust ma leian normaalse töömehe. Et ja no ainuüksi Eestis on sinna peale tehtud, ma arvan, viis pluss erinevat, viis või rohkem erinevat firmad ja, ja ükski neist mingil X põhjusel mitte kunagi ei jõua kuhugi.

Kutsudes, ma tean, et osad on proovitud lausa Moskvas ja mujal, nagu seda neid asju nagu läbi suruda ja, ja seal on hästi huvitavad probleemid selle asjaga, et see on väikselt huvitav saade võiks olla.

Aga võib-olla teeme siis lõpuks siia avaliku üleskutse, et kui keegi on puutunud kokku selle tungiga või kogemusega lausa, et ta on ehitanud ettevõtted, kust saada normaalne töömees, siis võib tulla meie saatesse ja tingimus on see, et räägid ausalt, miks sul see ei õnnestunud. Sest, sest fakt on see, et see ei õnnestunud sul ja me tahaks teada, miks, aga Restart on selleks korraks läbi. Aitäh kõigile, kes osalesite, aitäh KEEPile, soovime palju jõudu, ma panen teise šampaania vastu, ega mul ka kahju ei ole. Või panen viinamarju sinna juurde, ma ei tea, mis te soovite ja, ja siis kohtume A raundis, aga kuulajatega nädal aega pärast.