Jah, et noh, et, et, et noh, et jumala eest, et, et kus, miks ilmkond seisab, on ju. Ja teistpidi või noh, ma ei tea, mis mind alati nagu mitte ärritab, aga ütleme, nagu paneb kulmu kortsutama, on see, et kui öeldakse, et, et Eesti tiiger magab ja me oleme innovatsioonis maha jäänud ja nii edasi. Seda
juba. Aga mõtlen, et olles olnud nendes masinavärkides sees, näinud neid süsteeme nagu seestpoolt ja näinud nagu seda, mismoodi kokkuvõttes ikkagi tehnoloogia on. Inimest ennast mõjutanud, noh, ma ei tea, mingi klassikalisem näide on seesama, et kui ma oleks kümme aastat tagasi olnud tänava peale ja küsinud inimeste käest, et kirjeldage mulle ideaalset telefoni, on ju. Siis nad oleks taskust võtnud oma Nokia telefoni, öelnud, et see on kindlasti parema akuga, natuke õhem ja kindlasti veel parema kaameraga, on ju, et noh, et oleks olnud kogu kirjeldus, on ju, ja noh. Ükski inimene poleks kirjeldanud meile nagu mis, mis, mis, mida, mis me täna oma, oma käes hoiame, on ju. Ehk siis ma arvan, et me hakkamegi otsima neid innovatsioone, mis on toimunud erinevate sektorite sees. Ehk siis see on sama lennundus näiteks on ju, et okei, lennukid ei lenda kiiremini, aga see, mismoodi sa täna näed distantsi, noh ala, et lähen teen pika nädalavahetuse Hispaanias või, või, või. Või see, et sa eeldadki, et lennupilet ei tohiks maksta rohkem kui noh, ma ei tea, sada, sada viiskümmend eurot on ju. Noh, täna näiteks klassikaline Brüsseli otselend on umbes nelisada eurot, on ju, et siis toimub, mis mõttes, on ju, et, et, et see, et ma saan kolmekümne euroga Itaaliasse, et see on ju nagu, nagu, nagu normaalne, on ju. Ja see, mismoodi sa noh, et see kõik mõjutab kokkuvõttes näiteks Eesti siseturism ja nii edasi, on ju, nii positiivselt kui negatiivselt, on ju, noh. Me ei näe neid muutusi, nad on kivi all peidus ja me võiksime neid restardisaates need kivi alt välja otsida ja, ja kirjeldada seda, sellepärast et. Et noh, me arutame, et maailm hakkab nagu valmis saama, aga vastupidi, et enamik maailma hakkab alles tehnoloogiat avastama, on
Ühesõnaga, me räägime jätkuvalt innovatsioonist ja me räägime jätkuvalt sellest, mismoodi tehnoloogia on inimest mõjutanud, aga me ei räägi seda enam nii, niivõrd start-up'i keskselt, vaid me räägime seda erinevate sektorite keskselt.
Aga muidugi võib-olla leiab, on võimalik leida mingi innovatsioon, et. Aga
See tegelikult ei ole nagu e-riik, see on pigem niimoodi, et meil on, meil nendel osariikidel on mingid keerulised probleemid, mida nad ei oska lahendada. Ja siis nad kutsuvad meid või siis meie kaudu näiteks Eesti start-up või, või, või juba toimivaid ettevõtteid, kes tulevad ja siis nagu aitavad konkreetselt ühe probleemi ära lahendada, on ju, no ma toon mingi näite, et. Mitte siiamaani ei ole ole, olemas niisugust asja nagu land register või nagu, nagu maaregister või kinnistusregister. Ehk siis noh, paberi peal on toimunud kuidagi need piirid tõmmatud, on ju, kuidagi kuskil on kirjas see, et kellele mingis raamatus, et kus midagi võiks umbes kuuluda, on ju. Ja tohutu innovatsioon käib, meil nad annavad igale maatükile numbri. Noh, mis on, meie vaatame, et jesus christ on ju, et noh, et, et see on, see on ammu tehtud, on ju, et see on paarikümmend, kolmkümmend aastat tagasi tehtud, mismoodi üldse hakkama olete siiamaani saanud, on ju, et aga ongi noh, maa on üks väga nagu delikaatne teema. Ja nüüd on andnud siis igale maatükile numbri ja hakkavad vaikselt siis nii-öelda neid piire jälle õigesti nagu maha joonistama. Aga kuna ta on sügavalt demokraatlik riik, siis Indiasse ei tohi kunagi kellelegi nagu, siis ma ütlen, noh, jõuga ei tehta midagi. Käskke antakse. Väga ülevalt alla riik on ta ka, on ju. Aga jõuga ei tehta midagi, ehk siis nagu noh, a la kui ikkagi kaks talumeest nagu vaidlevad, et kust täpselt see piir läheb, on ju. Siis riik ei sekku, et noh, et, et nagu vaielge ära ja siis vaatame, kuidas me selle juti siin lõpuks ikkagi
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]