Kunas pangad päriselt moodsaks muutuvad?

Oo, tšau, sai kujuta ette, millega ma praegu sõidan. Masinaga, mis maksab rohkem kui Rolls-Royce ja sohver on roolis. Ja ma juba isegi ust avama ja istmed on nii mugavad ja mõnus kohvihaug on mul praegu näpus. Ja kui tahan, siis sirutan jalad välja ja loen raamatut või teen tööasju. Oo, või vaatan filme, täpselt nagu kinos. Luks Ekspressiga on mitu korda mugavam sõita kui oma autoga. Ikkagi Eesti kvaliteetseim sõidujagamisteenus. Osta bussipilet luksekspress.eu.

Head kuulajad, käes on kahekümne teine september ja pärastlõuna, mis tähendab, et otse-eetri kuulajatel on aeg asuda Restarti kuulama ja podcasti ja Spotify kuulajatele on ka aeg asuda Restarti kuulama. Saates Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on külas LHV panga juhatuse liige Andres Kitter ning kes nüüd suudab üks ja üks kokku panna, siis ma ütleks, et tõenäosus, et me räägime täna pangandusest ja finantsist, Restardis on suht kõrge.

No selles mõttes me jätkame seda väljakutset, mille Henrik tegi siis nüüd augusti lõpus või enne meie hooaja algust, et. Et mis kasu või mis tolku ikkagi on sellest tehnoloogiast, et midagi paremaks ei lähe, lennukid lendavad ikka samaaeglaselt ja nii edasi. Et otsustasime erinevad valdkonnad ette võtta ja saades aru, et, et kas sellest tehnoloogiast on siis mingit kasu olnud. Kas see tehnoloogia on seda valdkonda oluliselt raputanud või mitte, mida, mis on muutunud, mis on kiiremaks, paremaks läinud, et hakkame siis läbi vaatama ja me vaatasime lennundust siin paar nädalat tagasi. Ja nüüd vaatame siis finantsmaailma ja pangandust ja, ja Andres tuli külla, et, et meil lihtsalt rääkida seda, et ma saan aru, et me perfokaarte enam ei kasuta.

Tervist ja õnneks see aeg on möödas, perfokaartidel panga bilanssi ja kliendikohustusi kokku ei panna ja laenulepinguid ka enam kõigest paberi peale ei eksisteeri, et.

Aga see ei olnud kaua aega tagasi, oli, ei ole see veel mingi paarikümmend aastat?

No jaa, täiesti õige, et kuna mul on õõnnestunud panka. Lähedalt näha aastast üheksakümmend kaks alates, siis mäletan väga hästi, kuidas maatriksprinterid ikkagi päeva lõpus huugasid ja trükkisid panga bilanssi välja ja, ja keegi käis näpuga read üle, nii et. Elu on, elu on muutunud, jah.

Näpud käid üle, sa ei kujuta ette, et noh, pangal on ikkagi ju noh, noh, kümneid tuhandeid, isegi sada tuhandeid kliente, on ju, et, et, et tundub nagu üüratu töö, mida üldse käsitsi teha nagu.

Jah, eks me tegelikult ei kujuta ette, et, et see käsitsi kontrollimine oli ikkagi ja mõnes mõttes on ta isegi täna ju nii-öelda pistelise kontrolli on ikkagi kuidagi olemas, et on see siis läbi siseauditi või muude funktsioonide, aga. Aga tol ajal kindlasti, kindlasti, või noh, tol ajal, eks ole, ütleme see on kakskümmend aastat tagasi. Toimisid väga paljud asjad teistmoodi. Ilmselt panga bilansi kokkupanemine ei olnud mõne tunni küsimus, vaid kuu lõpuprotsessid olnud üsna pikad ja, ja, ja, ja aastarande kokkupanemine ilmselt võttis ka hoomootu ajaaega, nii et.

Aga kui keegi praegu küsiks, siin on käest selle küsimuse, et mis konkreetset teenust või, või, või ütleme siis valdkonna panganduses on tehnoloogiat kõige rohkem mõjutanud, siis mis see vastus oleks?

Ma mõtlesin selle peale ja ma tegelikult lõpuks jõudsin kolme olulise tehnoloogilise aspektini, mis on mõjutanud ja ühe hästi olulise nii-öelda protsessi äriloogika aspektini. Ja, ja kui nad nüüd hakata nagu järjest nagu lahkama, siis minu meelest üks võib-olla kõige olulisemaid asju on tegelikult andmed, ühendatud andmebaasid ja ühendatud avalikud andmebaasid, et.

Ehk siis KYC.

Või okei, see on tõesti seotud tunne oma klienti ja kliendianalüüsiga, aga ma tegelikult oleks liikunud pigem sellise krediidi. Riski hindamise poole peale, ehk väga suur osa pangaärist on ikkagi krediidi andmine. Ja teiselt poolt siis avalikkuselt hoiuste kaasamine ja nüüd, kui me vaatame pelgalt seda krediidi andmise protsessi kvaliteeti täna ja võib-olla kakskümmend ja võib-olla veel rohkem aega tagasi. Siis see informatsiooni hulk, mida me täna saame oma andmemudelitest sisse panna, mille alusel kliendi võimalikku krediidikäitumist hinnata, on. Kardinaalselt erinev ja sellel on täiesti reaalne nagu mõju, mis siis on lõpuks krediidikahjumite rahaline mõju, panga bilansis, panga kasumile, tegelikult hoiustajatele, investoritele ja, ja me tegime sihukse. Taskuräti peale arvutuse eile, majas, et noh, et, et kas me suudaks anda ka mingisuguse mõju, et kui palju siis see nii-öelda andmebaaside. Ja, ja info kvaliteedi paranemine meile juurde annab, siis see on umbes kolmekordne vahe, provisionindis.

Aga teeme nagu selles mõttes nagu selle, no kuulajale veidi paremini arusaadavaks, ehk siis. Panganduse ärimõte on see, et sa annad laenu välja ja see protsent, mida sa nii-öelda nagu tahad siis teenida selle laenu väljanduse pealt. Peab olema piisavalt suur, et ühelt poolt noh, tekitada sulle kasumit, pluss seda, et kanda kinni need kahjumid, mis tekivad halbadest laenudest. Ehk siis näiteks, kui sa annad välja sada laenu, üks laen läheb hapuks, siis juba on tegelikult noh, päris oluline mõju nagu protsendile. Nii, mis tähendab seda, et kui sul kakskümmend aastat tagasi selle krediidivõimekuse hindamine käis umbes stiilis, et Tom on äge vend küll ja need ajalehed ka kirjutasid, et ta on äge vend, on ju, et, et, et siis. Sa pididki olema igaks juhuks kõrgema protsendiga laenu, sellepärast et neid inimesi, kelle käest laen läks hapuks, neid oli ka rohkem, et noh, sellepärast olidki ainuprotsendid, ma ei olnud seal kuus protsenti või, või kümme protsenti, mitte nagu kolm protsenti, mis nad praegu on umbes, on ju.

Jah, eks mõjusid, mõjusid on tegelikult kahte, eks ole, üks on seesama krediidi pool, võib-olla nii-öelda riskikäitumine ja, ja laenude mitte tagasimaksmine. Teine pool kindlasti on ka nagu rahaturu mõju, Eesti riigi enda reitingu mõju. Aga jah, tulenevalt sellest andmemahust, mida me saame täna kasutada. Võib-olla kõige suurem mõju on jah, sellesama Tommi käitumisel.

Ühesõnaga, ma nüüd tahan, ma nüüd tõlgin selle lihtsale Henrikule ära, on ju. Ehk siis tänu sellele, et meil on nagu andmebaaside riskkasutus, tänu sellele, et meil on parem krediidivõimekuse hindamine. See võimaldab inimestele anda odavamalt laenu. Eks me saame anda väiksema protsendiga laenu, sellepärast, et meie kahjumid, no valbedest laenudest, on väiksemad, me ei pea puhvrit koguma. Ehk siis tänu sellele on laenuprotsendid väiksemad, sinu laenukulu on väik.

See on ideaalis, ma hakkasin lihtsalt praegu mõtlema, et vaata kui kahju, et, et meil ei ole sellist saatetiimi, kes selle kõik oleks ette valmistanud, et oleks kahekümne, kahekümne viie aasta tagused protsendid välja otsinud ja vaadanud, et. Kas, kas see on päriselt ka nii, et noh, teoorias see peaks nii olema, eks ole, konkurents surub alla, et sul on võimalik see nii-öelda ülejääv täiendav raha suunata kas pangakasumisse või, või noh, konkurentsis institutsioonis siis madalamatesse protsentidesse.

Ma praegu peast mõtlema minu esimene laen, mis ma kunagi võtsin, oli kahe tuhande neljandal aastal korteri ostuks ja seal oli laenuprotsent viis koma kuus.

Nojaa, aga nagu Andres ka ütles, et rahvusvaheline olukord on muutunud, et see, see raha, ega LHV ka saab seda raha kusagilt, eks ole, et saab hoiustajatelt või laenab ise kusagilt mujalt, et. Ma arvan, et täna on väga head olud selle raha laenamiseks sisse ju, mida sa siis edasi välja laenad. Kindlasti.

Kui nüüd tsüklis vaadata, siis on, on kindlasti rahaturu olukord väga hea. Mõnes mõttes, no naljaga pooleks, isegi negatiivne, sellepärast et Euroopas kindlasti me ei ole harjunud selle situatsiooniga, et keskpanga intressimäärd on negatiivsed. Aga tõsi ta on, et, et sellel võib-olla positiivsel mõjul, mis siis läbi andmekvaliteedi on oluliselt paranenud, on lisaks ka muid komponente, mis mõjutavad kliendi intressi. Regulatsioonid, tegelikult regulatsioonidest tulenevad kulud ja, ja, ja nii-öelda siis rahaturu olukord, et aga kindlasti on see, see reaalsus, et osa sellest positiivsest mõjust on kandunud edasi kindlasti tarbija. Ja, ja laenuvõtja hinda.

Kui sa täna hakkaks panka nullist tegema, võib-olla seda näiteks, noh, Taavi on väga uhke, et ta tegi endale sellise väikse butiikettevõtte, kus töötavad ainult mõned väga head inimesed ja mõned väga head kliendid, on ju. Et kui sa peaks tegema näiteks sellist väikest butiikpanka, kus oleks sina ja paar sinu sõpra ja noh, siis kolm-neli rikast klienti. Kas sa ilma arvutita saaksid seda teha?

Kindlasti mitte. Ma arvan, see on täiesti reaalsus, täna on maailm ju kahekümne, kahekümne viie aastaga tagasi nii palju pangandusi muutunud. Et kui kakskümmend viis aastat tagasi me ei kujutanud ette panka, kellel ei ole füüsilist kontorit, siis täna, ma ei tea, number kakskümmend kuus, Transferwise oma teenustega. Noh, ei oma mitte mingisugust füüsilist kontorit, ehk kui keegi tuleks, hakkaks tegema panka ilma nii, nii-öelda arvutita, siis tõenäoliselt see lõpeks sama ruttu kui Eestis see võib-olla rahvusvahelise mega suure lennuvälja tegemine, mida me oleme näinud, et ei ole nagu väga hästi õnnestunud, et kui siin kõrval on nagu väga häid lennuväljusid, et. Pangandussektor on väga konkurentsitihe, et, et me ju näeme, millised tehnoloogilised pangad kõrval toimetavad, et see oleks täiesti võimalik.

Nii, aga see oli üks asi, sa ütlesid, andmed on mõjutanud, aga oli kaks tükki veel, mis on olnud nii-öelda väga suured mõjurid. Ja,

võrk, ehk siis võrgustumine, networking. Ja, ja siin ma tegelikult mõtlesin väga selgelt sihukese tarbija, tarbija käitumise peale, kuidas me siis teeme oma igapäevaseid jaemakseid. Ja statistikat vaadates, minnes jälle Eestis tagasi aastasse kaks tuhat kolm ja võrrelda nagu tänapäeva, siis näiteks kaardimaksete arv müügikohtades Eestis on kasvanud kaheksa korda.

Jällegi, teeme nagu selles mõttes teistpidi, nagu näiteks, et kakskümmend aastat tagasi enamus tehingutest olid sularahas.

Põhimõtteliselt.

Oli anda kas kontorist või ATM-ist välja sularaha, see oli üks ülesannet. Just. Nii, nüüd täna üheksakümmend üheksa protsenti tehingutest toimuvad meil kaardiga. Jah. Või ülekanded.

Ülekanded, kui me vaatame kogu elektroonilist suhtlust, mis iga päev klient pangaga teeb ja vaatame, kui palju on sellest sihukest. Näost näkku või, või telefonidele suhtlust, siis me LHV panga näitel on öelda, et umbes kaks protsenti suhtlusest igapäevaselt on inimeselt inimesele. Üheksakümmend kaheksa protsenti on kõik elektrooniline, eks, elektroonilised ülekanded, kaardimaksed, mis iganes elektroonilised kreditaotlused. Ja see suhtarv on väga olulisel määral muutunud, ehk siis kakskümmend aastat tagasi, inimesed käisid pangakontoris, suhtlesid pangas, teenindajaga, suhtlesid oma kliendihalduriga. Võtsid kas kontorist või, või sularahaautomaadist raha välja ja, ja tegid makseid reeglina sularahas.

Üks näidekas oli, ma esimest korda tundsin seda noh, päris mitte vanusalt, aga ütleme, et olin üllatunud sellel aastal Rootsis. Kus sa lähed restorani ja ma noh, ma ei tea, mul olid rahakoti vahel olid mõned Rootsi kroonid, mõtlesin, et noh, ma panen siis käima, et, et tahtsin restorani arvet maksta Rootsi kroonides. Ja mulle öeldi, et meie sularaha vastu ei

võta.

Ainult nagu kaardimakse, noh, muidugi meeldivalt üllatunud, et noh, hea meelega maksame kaardiga, et ei ole mingeid probleeme, on ju. Aga just seesama, et need Rootsi kirjeldab mul siiamaani selle rahakoti vahel, ma pole vist lahti saanud.

Jootraha oleks võinud ikka, et ta sulas.

Aga väga veider on see, et, et kui minna Saksamaale, siis Saksamaal on olukord ikkagi vastupidi, et Berliini väga ägedates söögikohtades. On ainult sularahas võimalik tasuda, ehk siis tegelikult see mõjutab ikkagi lõpuks ka ühiskonda mõjutab see tarbija käitumine, et millega tarbijad tahavad maksta, kuidas nad tahavad käituda. Ja, ja isegi siinsamas Euroopas, kus tegelikult infrastruktuur on ühtlaselt arenenud, võrdlemisi ühtlaselt arenenud, siis Saksamaa selgelt eristub, inimesed eelistavad sularaha.

Ma vaidlen seda ka ikkagi, et, et päris tihti konkreetne valdkond saab dikteerida, mida ta eelistab ja seesama noh, Saksamaa näide, eks. Käin ka ikkagi vähemalt noh, kord kvartali Saksamaalt läbi. Alati ma tean, et ma pean võtma sularaha, sellepärast et kui ma tahan taksoga sõita Saksamaal, sa pead maksma sularahas. Et sul ei ole muud varianti, et nad üksikud võtavad kaarti ka, aga sa ei saa olla kindel, et see takso, mis sulle saatub, et see on kaardivõtja. Ehk siis selles mõttes on jah, ja nad dikteerivad seda, sest noh, see on nagu jällegi noh, maksuküsimus on ju, maksupettuse küsimus ja kõik muu tema sinna

juurde. Ütle oma kolmas.

Ei, ei saa, ei saa, me peame siit pausile minema ja siis läheme kolmanda punkti juurde.

Jätkame Restarti, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja Andres Kitter, Erheva pangast, nii et kaks suurt muutust Andres suutis ära öelda, kolmandaga jäime ootama, nüüd on kolmas.

Jaa, meie kolmas on tegelikult natukene seotud esimesega, mis on andmed, aga, aga võib-olla just sellest aspektist. Mis puudutab andmetöötlemise kiirust, ehk siis, kui ruttu ja kui nutikalt me suudame finantssektoris andmeid töödelda? See võib väljenduda näiteks maksete töötlemise kiiruses ja jällegi reaalne näide elust, et võib-olla kakskümmend aastat tagasi, hea näide, ettevõttel rahvusvahelise ülekande tegemine võttis võib-olla aastu või nädal aega aega või isegi rohkem. Täna, eriti kui me vaatame siis.

Danske

näidet. Jätame selle kõrvale, aga kui me vaatame eurotsooni ja sepa maksed, siis see makse liigub ikkagi nagu päeva sees, ehk paari tunni jooksul. Novembris liitub LHV siis sepa välkmaksete süsteemiga, mis tähendab siis makse läheb üle sekundite jooksul.

Et kas see on uus vaikimisestandard või ma pean selle eest hakkama kolm eurot peale maksma?

Ilmselt pangad käituvad erinevalt. Meie lähenemine täna on selgelt see, et makseteenus on panga põhiteenus. Välkmaksed on uus standard ja, ja kõik kliendid pääsevad välkmaksetele ligi. See muidugi eeldab seda, et, et vastuvõtjapank on samamoodi välkmaksete süsteemiga liitunud, aga seesama näide, et me oleme makse liikumise kiiruse seitsme päeva pealt. Või neljateist päeva pealt, suutnud tuua alla sisuliselt sekundite peale, tähendab seda, et näiteks ettevõttele, kes toodab ja müüb Euroopa sees oma kaupa, ei ole vaja selle seitsme päeva eest võtta endale arvelduskrediiti, et finantseerida ettevõtte tegevust. Ta saab omaenda nii-öelda tarnijatele maksta kiiremini. Et see on nagu reaalne oluline mõju, mis on muutnud kogu ettevõtlust kiiremaks.

Kas see ka mitte ei ole see, et a la, et kui muidu oli krediitkaart, ütles põhimõttel, et, et kus ma ütlen, et Visa võttis riski, et sellel kliendil on, et see on nii hea klient, et on enne ära hinnatud, et me igal juhul saame selle raha nagu tema käest kätte. Maksis kliendi eest nii-öelda kaup meile ära ja siis noh, nii-öelda hiljem siis veendus, et kas oli raha või ei ole, versus see, et me praegu nagu teeme reaalse check'i, et kas konto peal on raha või ei ole raha nagu, et.

Tõsi, ka kaardimakse on selles mõttes oluliselt muutnud, ka mina mäletan veel neid situatsioone, kus. Nii-öelda toimus krediitkaardimakse kelguga, ehk siis offline, siis mu kaardist tehti koopia, kopeerpaberi peal, kirjutasid sinna alla. Kuidagi need tšekid jõudsid ka panka, kuidagi see raha liikus, aga, aga ausalt öeldes täna enam sellises maailmas ei tahakski toimetada. Ja ma arvan, see kaardi näide on ka, ka, ka järgmine. Oluline aspekt, mis ma arvutuskiiruse juures tahaks välja tuua, on siis klientide turvalisus. Ehk see, mida pangad teevad taustal, mida kliendid võib-olla igapäevaselt ei näe ja ei taju seda, on siis needsamad krediitkaardimakse. Toimingud, mille puhul pangad väga põhjalikult kontrollivad, kas tegu ei ole. Nii-öelda pettusega, kas kliendikaardi andmed ei ole liikunud kurjategijate või pahatahtlike inimeste kätte, kes siis ostavad kas internetist või, või, või, või võtavad sularaha kusagilt aatamist välja, mida siis klient tegelikult siis muidugi ise ei taha või ei, ei, ei tee. Ja seda kõike turvalisust kasvatab näiteks machine learning. Me oleme ise kasutamas kõikide kaardi maksjate korral masinõppe algoritme, mis siis. Modelleerivad selle kaarditehingu riskitaset ja hindavad, kas see on pettus või mitte pettus.

Nad toovad välja nii-öelda unusative behavior, ehk siis nagu mittavapäraseid käitumismustreid ja neid siis inimene vaatab üle ja, ja double check'ib.

Ja, ja selle, see on nii-öelda protsess, mis kogu aeg muutub paremaks, aga täna on niimoodi, et ega see lihtne loogika eksib võrdlemisi vähe.

Ühesõnaga, kokkuvõte jälle sellest punktist on siis see, et põhimõtteliselt tänu sellele, et noh, nii-öelda. Andmete meil network või ütleme andmete vahetamise kiirus on parem, me saame isegi noh, ja riskihindamine on parem. Et teenused, mis muidu olid nagu kit, kättesaadavad, ütleme nagu väga kitsale, rikastele inimestele, nii-öelda kitsale seltskonnale, on nüüd noh, väga laigelt kättesaadavad lõjedele massidele. See on see suur muutus nagu tänu tehnoloogiale.

Jaa, kui sa hakkasid nendest pangakaartidest rääkima, siis ma just tahtsin meelde tuletada, et tegelikult panganduses on endiselt ju mingisuguseid terve suuri valdkondi, mis, mis noh, IT-ajastul tunduvad täiesti absurdselt lahendatud, nagu kogu seesama krediitkaardi süsteem. See on, see on ju mingi jäänuk, eks ole, ma ei tea, poole sajanditagusest ajast, mida me siis oleme kogu aeg upgrade'inud, et nüüd on selle kaardi taga need kolm numbrit, mis on siis nii-öelda salajased ja noh, et mis on siis, aga see on kogu sinu turva, no kujutage ette, kui mingi e-mail või. Oleks lahendatud niimoodi, et noh, sa kõnnid ringi, et sul on otsa ees kogu aeg su parool, aga siis Google peab tegema masinõppe algoritme, et saada aru, et noh, et, et sa nüüd logisid Hiinast sisse, et see on kahtlane. See ei ole ju normaalne.

No ütleme nii, et ma osaliselt olen sinuga nõus, see infra on viiskümmend aastat vana ja. Naljakal kombel on ta tegelikult püsinud, aga, aga üks põhjus, miks ta püsinud on, on see, et nii Visa kui Mastercard oma levikult on jõudnud üle kriitilise võrgupiiri, ehk siis. Sul ei ole alternatiivi, sul ei ole alternatiivi minna mingisugune väike plastikkaart taskus Brasiiliasse, sooritada oma ostu. Noh, sa võid küll sularaha kaasa võtta, aga tegelikult see kaart töötab universaalselt üle maailma. Tal on oma puudusi, turvalisus on kindlasti üks oluline aspekt, kus kaardi maailm pidevalt arenguid teeb ja eks see on ka põhjus, mille pärast me seda masinõpet oleme rakendanud esimesel, esimesena just selles valdkonnas, aga jah. Ja

ma ka mõtlen, et noh, selles mõttes on Hendrikul õigus, et see on jäänuk ja me tegelikult samas näeme ka, et see hakkab maailmas muutuma, on ju, et me vaatame maailma ühte suurimat turgu Hiinat, on ju. Siis seal me juba näeme nagu triipkordi QR-koodi lugemist. Nii-öelda kliendiseadmest selleks, et nagu maksed kätte saada, no ma ei tea. Väike laps läheb, ostab nagu šokolaadi, on ju, näitab nutikelle ja müüa, loeb sealt nagu triipkoodi sealt kella pealt. Ei no

me ei pea Hiinat vaatama, et mina olen juba mitu päeva, kui ma käin päevapraadio ostmas siin kusagil Tallinna südalinnas, siis maksnud telefoniga, on ju, et noh, ma olen Swedbanki klient, nemad tõid välja nüüd selle NFC makse. Ja noh, isegi see on minu meelest täiesti mõistlikult lahendatud, et sa ei saa seda oma, seda äppi oma telefonis tööle, ilma et sul oleks see kraanilukk.

No teine asi on see.

Ja, ja, ja maksmiseks pead noh, ekraani lahti tegema, põhimõtteliselt sõrm, põhimõtteliselt mina kinnitan oma maksjad sõrmejäljaga, mis on oluliselt ju parem süsteem kui see, et ma mingi kaardiga vehiks kuskil.

Ei, no selles mõttes isegi ju, kui vaadata Eestit, siis täna, kui sul on Mastercard kaart, siis sa pead tegema lisaks veel pangali nüüd logini või pead noh, Smart-Headid või, või mobiili-häädik kasutama, et. Meil on isegi hästi, aga ma just mõtlen ta vaeste ameeriklaste peale, kes siiamaani teev

Jah, see muidugi näitab seda, et erinevad regioonid arenevad hästi erinevalt, et just kaardi maailmas ka, aga tegelikult vaatamata sellele, et. Et kasutades mobiiliga NFC makset või siis mtaskut, lõpp infrastruktuur, kus see tehing toimub.

On ikka kaart. On ikkagi kaart. Aga noh, ligipääs sellele, ma ei, ma ei pea teda rahakotist välja võtma ja noh, mingitele autistidele oma seda pikka numbrit näitama, kes selle sekundiga suudavad meelde jätta.

Seda küll jah, et, et läbi kaardi viimise mobiili kindlasti teatud määral turvalisus suureneb. Teiselt poolt, eks tekib jälle telefoni sõltuvus, ehk selles mõttes, et sa pead teadma, et su telefon on kogu aeg sinuga kaasas. Vaatamata sellele, et ekraanilukk peaks olema peal. On siiski ikkagi sul vaja tähelepanelikult jälgida, kus see telefon on, mina ise muidugi kasutan ka M-taskuna väga palju siis kaardimakset mobiilis ja, ja see toimib suurepäraselt.

Eriti kui sa, mina, mina armastan nüüd Selveris niimoodi käia, et ma ei peagi rahakotti välja võtma, siis. Ja kui sa oled korra selle protsessi läbi teinud, et ma jalutan poodi.

Kas sa kuldi jaoks ka ei pea rahakotti võtma?

Ei, ma panen oma telefoni vastu seda kassat, kassa annab mulle puldi, järgmisel hetkel ma panen puldi tagasi, panen telefoni vastu kassat, jalutan välja. Et, et need noh, sellised pisikesed, aga samas väga suured asjad, mida sa saad inimestele igapäevaselt teha tehnoloogiaga lihtsamaks, need on nii sõltuvust tekitavad, ma ei taha enam, ma üld, ma ei, ma ei taha. Vana, vanasse maailma enam tagasi minna.

No vot, näed ja siis lähed teise riiki ja vaatad, et noh jumal, võib-olla isegi digiallkirja on ju, et noh, et. Aga see selleks, ma tahaks tulla hoopis teise aspekti juurde tagasi, et me rääkisime praegu seda, mismoodi see on nii-öelda seda noh, klienti mõjutanud või kliendile head teinud see, need, need suuremad muudatused. Aga mismoodi panga enda äri on nagu muutunud, et ütleme, ma ei tea, kas sa saad nihukseid näite tuua, et näiteks. Ma ei tea, panga tulubaasist laenu saadud protsendid olid, ma ei tea, üheksakümmend protsenti panga tulust. Ja teenused olid kümme protsenti ja nüüd on nagu, ma ei tea, nelikümmend protsenti on laenud ja kuuskümmend protsenti on teenused või. On sul nagu mingit sellist, sellist, sellist ka meel anda?

Seda on natukene keeruline anda, sellepärast et kahekümne aasta jooksul on olulisel määral muutunud konkurents pangandusturul, on olulisel määral muutunud meie pangandusturg. Ja, ja tegelikult on olulisel määral muutunud ka regulatsioonid ja need on päris palju mõjutanud kogu panga kasumirände. Nii-öelda komponente ja, ja võib-olla need kolm mõjurit, mis ma just ütlesin, on ka liikunud vastassuunas sellele efektiivsusele, mis läbi tehnoloogia on saavutatud. Ehk siis, mingi osa sellest tehnoloogilisest efektiivsusest on paraku jäänud kas kliendini või pangani nii-öelda lõppnumbrina toomata, sest muud komponendid on seal lihtsalt ära söönud. Ja kindel on see, et, et regulatsioonide mõju on pankadele suurem. Ja, ja selle positiivne mõju võib-olla kliendile on see, et, et ka klient on paremini kaitstud, võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga.

Ühesõnaga, toome mingid näiteid, et nagu kui näiteks kümme aastat tagasi või isegi viisteist aastat tagasi oli Tallinnas kakskümmend seitse Hansapuu kontorit ja nüüd on kaksteist, on ju, siis. Noh, sul on kokkuhoid sellest, et sa vajad vähem teenindavat personali igapäevaselt inimesi teenindamas, on ju. Aga samal ajal, sul on kulud suuremad sellepärast, et sa pead rohkem paberit määrima finantsinspektsiooni poole.

No näiteks jah, et kas on paberi määrimine, kas on see, et, et sa pead hoidma pangana rohkem kapitali või siis on muutunud natukene ka pankade. Personalistruktuur, ehk siis palju rohkem tähelepanu pööratakse nii vastavuskontroll, kontrollile, regulatiivsele vastavusele ja riskijuhtimisele. Võib-olla kakskümmend aastat tagasi vaadati ikkagi rohkem siis kliendi poole, müügile, äritegemisele, et, et seal kindlasti on väikseid nihkeid olnud. Aga selle võib-olla nagu personalistruktuuri muutused, aga kindlasti on ka asjaolu, et kontorid on väga palju sulgetud ja asendatud tegevust elektrooniliste kanalitega.

Aga ma siis mõtlengi, et seda, et ikkagi, aga see lae, nii-öelda põhiäri, see, millest teie nii-öelda kokkuvõttes, teie kasum nagu, nagu lõpuks nagu kokku tuleb, on ju, et, et. Kas ta jätkuvalt on siis nii-öelda noh, et te nüüd teenite peamiselt nii-öelda laenude või nii-öelda raha nii-öelda krediidi andmise pealt. Versus nagu teenused, et te, te pakute nagu sellega seotud teenuseid, on ju, et noh, ma ei tea, rahaülekanne, krediitkaardi kasutamine, mis iganes, on ju.

Selgelt on intressitulud LHV kontekstis olulisema osaga kui, kui teenuste asutulud, aga see võib olla vastupidi, sõltuvalt pangamudelist. Kui pank võib-olla on fokusseerinud näiteks nõustamisele, kui pank on fokusseerinud näiteks rohkem väärtpaberite ja investeerimisteenuste peale, siis ilmselt see pilt võib olla natukene teine.

Aga see on trend, mul küsimus on pigem see, kas tehnoloogia on toonud kaasa nagu mingi trendi on ju, et ma toon mingi näite, et. Noh, muusikat me kuulasime kakskümmend aastat niimoodi, et panime plaadi nagu plaadimängijasse või kasseti ja, ja kuulasime terve albumi korraga läbi, sellepärast et ilgi jamal neid vahetada, on ju. Tänapäeval me tervet albumit vaevalt, et kuulame, et noh, kuulame ühe loo kaupa või kahe loo kaupa ja nii edasi, on ju. Et kas siin ka on toimunud mingi muutus tänu sellele, et tehnoloogia tuli, andis teised võimalused ja tänu sellele on teie tulubaas või tulupilt on nagu, nagu muutunud, on ju.

No eks see teenustasude tulupool ilmselt on nii-öelda globaalselt kindlasti mõjutatud, eriti kui me vaatame jae klienti, mis vaatasin erinevate pankade hinnakirja kaks tuhat kolm. Et keskmine ülekanne oli siis tänases vääringus euro või odavamates pankades kakskümmend eurot senti. Kui me vaatame täna, mismoodi siis nagu keskmine jaepank, jaeklient, nii-öelda milliseid teenustasuseid maksab siis meil, LHV-s on tasuta euromaksed. Teistes pankades võib-olla see seotud näiteks mingi paketi kuutasuga, mingi hulk euromakseid. Ehk siis ta ei tunneta võib-olla seda maksete teenustasu enam selliselt, nagu ta tunnetas võib-olla viisteist, kakskümmend aastat tagasi. Seda enam, et tol hetkel väga suur osa ülekannetest tehti panga kontoris, mis tähendab, et see oli kallim ja, ja, ja see teenustasu oli suurem. Teenustasude poole pealt ma tooks välja võib-olla ühe sihukese nagu olulise muudatuse, mis võib-olla on mõjutanud ka seda, Taavi, sinu poolt välja toodud muutust teenustasude vähenemisele, on siis protsessi innovatsioon, ehk siis näiteks Transferwise. Transferwise'i keskmine ülekandekulu on kuskil null koma kolm, mis siis nii-öelda klient maksab. Samal ajal sarnase ülekande kulu kliendile, tehes just seda Suurbritannia näitele, on võib-olla kuus-seitse protsenti, ehk siis see on reaalsus, mis tegelikult võib-olla mõjutab seda hoopis rohkem, et. Kusagil on tekkinud konkurents, väljusse propagandsektorit, kes pakkab sarnast teenust ja selle läbi tekib tasapisi mõju hinnadele.

Räägime seda, mismoodi need tulevikumuutused välja hakkavad nägema järgmises spookis.

Restart läheb edasi ja räägime pangandusest ja noh, viimane plokk on ikka, tasub tulevikust rääkida. Iga kord, kui ma sõidan mõnest pangavoonest Tallinnas mööda, Swedist või, või ka teie omast seal südalinnas, siis ma vaatan neid maju ja mina, kes ma ei ole pangandusinimene, ma lihtsalt ei saa aru, mida need inimesed seal majas teevad. Et millega need kõik need ruumid täidetakse, need on mega suured majad ja sinna läheb sadu ja sadu inimesi sisse ja, ja ma mõtlen, et aga, et ainuke asi, mida mina ju tahan, on see, et mul on noh, et. Üks arvuti, kus on kirjas, et palju mul seal raha on arvel ja et noh, siis kui ma sealt midagi liigutan sisse-välja, et, et siis see andmebaaside rida nagu kajastuks. Ja mulle tundub nii loogiline, et kui me alustasime saadet sellega, et noh, ilma arvutita panka ei tee, et kõik ongi arvutis, et äkki, äkki saab teha siis panka, kus ei olegi inimesi, et ongi ainult arvutid ja noh, võib-olla üks-kaks inimest, kes seda värki haldavad. Ja et noh, kõiki maailma teenuseid ei pea ka võib-olla see pank pakkuma ja, ja siit me jõuame fintech'ideni ilmselt siis välja, kes, kes osa seda, sellest nagu üritavad teha. Ja ma kas kuu või kaks tagasi kirjutasin Facebooki oma seinale, kus on palju väärikaid lugejaid. Et palun seletage mulle ära, mida need fintech'id teevad, et kas minul, sellise tavalise erakliendina, et noh, milline. Millise fintech'i kliendiks mul on mõtet minna, et võtan sealt selle maksekaardi, on ju, saan oma äpi, et mis minu jaoks muutub. Võrreldes tänase päevaga ja siis alguses oli pikk vaikus ja siis hakkasid tilkuma sinna ükshaaval inimesed, kes ütlesid, et ei, midagi ei muutu. Kõik on täpselt samamoodi, et sul ei ole mõtet minna. Kas on siis niimoodi, et ei muutu midagi ja et seda majatäisi väga kalleid inimesi ei saa asendada ühe arvutiga ja kõik läheb samamoodi edasi?

Ma nüüd naljaga pooleks ütlen sellise väite, et Fintech on konverter, mis muudab investorite raha odavamaks pangateenuseks. Aga see on naljaga pooleks öeldud, eks ole. Seal on teatud nagu tõetera sees, võib-olla see Fintech, Fintechi nii-öelda kasvumudel, kogu start-up'i kasvumudel on hoopis teistsugune kui börsipanga kasvumudel, et noh, sa käitud täiesti erinevalt. Nii oma teenuste hinnapakkumisel, nii võib-olla turu hõivamisel ja see lähtub täitsa erinevatest printsiipidest, aga, aga ma arvan, fintechid on. On kindlasti üliolulised, muutmaks teenuseid tavatarbijale kättesaadavamaks.

Aga seletame selle kohe natukene lihtsamalt lahti, ehk siis toome konkreetsed näited, on ju, et sellesama lause, mis sa nüüd ütlesid, on ju, võtame sellesama Transferwise'i, on ju, kes võttis investoritelt raha ja keskendus ühe. Konkreetse teenuse optimeerimise peale, milleks olid siis nagu rahaülekanded ja sellega seotud nagu teenustasud. Nende konkurentsi eelis, noh, väga suur konkurentsi eelis, ütleme klassikalise pangaga, tuleb juba sellest, et nad ei ole pank. Ehk siis nad ei pea järgima täpselt sama regulatsiooni, neil pole sellist raporteerimiskohustust, noh, ma ei tea, tunne oma klienti kohustust ja nii edasi, võrreldes nüüd suure pangaga. Et sealt tuleb juba oluline võit kulude koha pealt.

Siin on nagu osa on tõde, aga mitte päris kõike selles mõttes, et kuna Transferwise kasutab ikkagi oma kliendi maksete töötlemiseks nii-öelda seda tavapärast pangandusvõrku, siis selleks, et ta seda kasutama peab. Saaks, peab ta tegema oma kliendi suhtes ikkagi noh, sisuliselt samasugused kontrollid, tunne oma klienti tegevused, nagu tavapangandus seda teeb. Et selle poole pealt neil vahet ei ole ja, ja nad on selles võib-olla. Oluliselt efektiivsemad kui tavapangad, ehk siis nad peavad kogu sellesama protsessi ära tegema piiratud infoväljas, selles mõttes, et neil on. Esiteks, kõik on elektrooniline, kogu kliendi suhtlus, tal ei ole sellist füüsilist näost-näkku kliendi tuvastamise protsessi. Ja, ja tavapäraselt. On neid makseid ka võib-olla, või see suhe on ka just seesama ühe teenuse lõikes, et, et kui sul on nagu klient, kes teeb makse, ülekannet, aga tal on kodulaen ja krediitkaart, siis sa kindlasti tead temast palju rohkem. Et väljakutse on nagu palju suurem tegelikult, mõneti.

Väljakutse on suurem ja noh, tänase Eesti finantsmaine valguses tekib kohe ju küsimus, on ju, et noh, et, et kuidas siis nemad selle rahapesu vastu võitlevad üldse.

Oma väga, väga hästi väljatöötatud sisemiste reeglitega. Toimib neil tõeliselt hästi ja kindlasti oma kliendivalikul on nad teinud nagu väga selgeid põhimõttelisi otsuseid, et, et milliseid kliente nad teenindavad, milliseid mitte, et võib-olla kõik ei ole neid teinud.

Kas nad piiravad ülekandumahtu ka, ma täpselt ei teagi. Ja,

ülekandemaht sõltub kliendi tuvastamise ulatusest, ehk siis, kui sa tahad kõrgemaid ülekande limiite saada, siis sa pead ennast rohkem nii-öelda avama fintech'iks ja see on üldiselt pigem levinud fintech'ide lähenemine, et, et mida kõrgemaid mahte, seda tahad, seda. Täpsemalt ja detailsemalt pead sa enda kohta infot jagama.

Euroopa Liidus on nüüd uus regulatsioon, et pangad peavad pakkuma oma platvormi ja teenuseid siis fintech'i sektorile, nii-öelda kasutamiseks. Mida see endaga kaasa toob üldse?

No see kindlasti toob kaasa selle, et panganduse võrk, eriti kõik maksete näol ja konto väljavõtte näol ennekõike, muutub nii-öelda kolmandatele ettevõtetele, ehk siis fintech'idele, teenusepakkujatele kättesaadavaks. Ja võib-olla minu arvates kõige olulisem mõju on see, et, et krediidi andmine mittepangana toimetaval ettevõttel muutub lihtsamaks, sellepärast ta saab konto informatsiooni kliendi kohta küsida teistest pankadest või nii-öelda kliendi mandaadil. Ma arvan, teatud määral läheb põnevamaks ja huvitavamaks jaemaksete turg, ehk näiteks, kui Amazon otsustab, et ta hakkab pakkuma siis uue pangandus või maksete regulatsiooni alusel teenust. Siis ta saab kliendimandaadi alusel jälle ise kliendi kontolt raha võtta. Et ei pea kasutama selleks näiteks otsekorraldust, mis siis on täna levinud praktika, et ma arvan, see muudab päris palju. Võib-olla mu skeptisism on selles küsimuses seotud pankade kaasatulemisega kogu sellele infrastruktuuri muudatusele, et see eeldab ikkagi väga tänapäevaseid API lahendusi, tehnoloogilist platvormi. Mis kindlasti kõikidel pankadel ei ole sarnane, ehk võib-olla see mõju ja see positiivne mõju sellest regulatsiooni muudatusest ei jõua nii kiiresti tarbijani, kui me tegelikult võib-olla tahaks näha.

Eks, kui me e-lennundussaates rääkisime sellest, et meil siin lennundusekspert ennustas, et. Et lähima kümne-viieteist aasta jooksul jätkuvalt lend Londonist New Yorki võtab seitse tundi, et ta ei lähe kiiremaks, et siin ei ole praegu nagu noh, hüppelist lahendust näha. Siis hoolimata fintech'i tohutust buumist ja investorite soovis sinna raha panna ja nii edasi. Teenused, teenuste hinnad üksikutes kohtades kindlasti muutuvad, aga sellist nagu dramaatilist või drastilist muutust, kuidas üldse see kogu see. Finantssektor nagu toimib täna, mis alustada toimib ja nii edasi, selle muutumist sa lähima kümne aasta jooksul ei näe.

Ma näen seda läbi selle, et nagu täna on võimalik sul kasutada pangateenuseid Manishi kaudu, number kakskümmend kuus kaudu, Revoluti kaudu. Mitte ainult siis võib-olla kohapealsete pankade kaudu, see muutus kindlasti toimub, kliendivalik on hoopis midagi muud. Ja kümne aasta jooksul. Muutub pangandus palju mugavamaks klientidele, palju kontekstuaalsemaks ja selles mugavaks ja kontekstuaalsemaks muutumise juures kindlasti on eesrindlikud nii-öelda need fintech pangad. Fintechid, aga selge on see, et nii-öelda see olemasoleva pangandusmaastik peab kaasa liikuma väga kiiresti.

Jah, ma, sa mainisid neid samu Revolut ja kahe, kahe, kahe, kahtekümmend kuute ja. Aga too välja mõned näited või mis, mis tüüpi mugavusi teooriast, teoorias saaks sellised väiksemad, kiiremad liikujad tuua. Mida mõned suured pangad siis näiteks kümne aasta jooksul ei teeks, kas, kas seesama minu õnn, et või, et ma maksan mobiiltelefoniga, kas see võiks olla üks selliseid asju?

See võib olla üks selliseid asju, aga ma arvan, väga palju tekib ka sellest esmasest valikust, millised pangateenused sa kasutama hakkad ja, ja pangandus, pangandus on üldiselt, vähemalt mulle tundub nagu selline valdkond, kus. Väga sageli pangateenust ei vahetata, teenusepakkujat ei vahetata. LHV-s, et meil on küll nagu väga positiivne ja, ja, ja hea kliendivool iga kuu, et kuskil kaks pool tuhat klienti Eestis vahetavat panka tulevad meile kontot avama. Aga, aga see ei ole kindlasti see soov, millega sa hommikul ärkad üles, et oh, ma olen nüüd vahetanud panka. Aga, kui see nii-öelda äpipank või fintech pank on parem turundusega, on rohkem sulle lähedal, tal on võrguefekt selles samas grupis inimestes, inimeste hulgas, kus sa ise liigud. Siis sa võib-olla, sa alustadki oma esimest pangasuhet hoopis Manisiga. Ja, ja kui moniis tuleb turule lisaks nii-öelda arveldusarvel ja kaardile tulevikus ka krediiditoodetega, võib-olla ka investeerimistoodetega. Siis, mille pärast see peaks minema üldse kusagil teist panga, pangakontot ja, ja, ja pangasuhet looma, et?

Aga no nüüd sa räägid järgmisest põlvkonnast, et kui minul juba on, eks ole, konto, ma ei tea, kahes või kolmes Eesti pangas, et noh, siis ühte fintech'i sinna täpselt samasuguse maksekaardiga kõrvale võtta, no ma ei, ma isegi ei kujuta ette, mis asi see peaks olema.

Ei ole muidugi mõtet, sellepärast, elame igal juhul odavam kui Revolut. Teie

käest ma isegi ei

ole. Mina, mina ikkagi küsin selles mõttes, et meil on, me oleme Andreasega minevikus teinud ühte projekti. Mis on selles mõttes osaliselt ühe unistuse täitumine, aga, aga siiski veel pooleli ja mina seda motivatsiooni näen, et mida ma nagu vahetan. Ehk siis me räägime nagu sellest pangandusest, et okei, noh, mingid teenused ja noh, krediit ja, ja rahaülekanne ja nii edasi, on ju. Aga kokkuvõttes see ei ole kogu minu rahaga seotud maailm. Ehk siis, kui sa oled ettevõtja ja noh, kui sul on mitu ettevõtet, sa pead tegema iga ettevõtte raamatupidamist. Mis tegelikult on rahaasjade korraldamine ettevõttes, mitte midagi muud. Sellega seoses on raporteerimine, riiklik raporteerimine, maksude tuli ametile, statistikaametile, noh, kes jumala seda veel tahab, on ju. Et see on raporteerimine omaenda investoritele. See on cash flow management, et noh, et ma suudan ennustada, et, et kas mu kuu aja pärast on piisavalt rahaarvel selleks, et pakkade ära maksta ja nii edasi, on ju. Ehk siis on tegelikult väga suur maailm, mis ühel ettevõttel, kes tegeleb näiteks, ma ei tea, teenuse pakkumise või tootmisega. Ja isegi sul on nagu mõningad üksikud töötajad, vajab iseenesest päris suurt ressurssi, no see on ikkagi mingi kulu. Ja siin on ikkagi see küsimus, et kui mul kõik tehingud toimuvad minu pangakontol ja kogu minu nii-öelda finantsmaailm on nagu sul peo peal. Siis miks ma pean neid teenuseid ostma kelleltki kolmandat osapoolt, miks ma ei saa ka neid teenuseid sealt ühest kohast, sealt sama panga käest? Ja see oli asi, mida me siin mõned aastad tagasi siis koostöös LHV-ga esimest korda proovisime, et. Et what if näiteks tööjõumaksud automaatselt on ära teeldud, nagu deklareeritud maksu tolliametis. Ja see oli esimene samm, aga see on alles esimene samm, tegelikult me oleksime võimelised ju kõiki deklaratsioone tegema, KMD infi ja kõiki asju, on ju, et. Ei

no aga arvata väljasaatmist ja laekumist

näiteks.

Meeldetuletusi.

Ja ka seda näiteks on ju, et sa paned, ma ei tea, Erply kokku LHV-ga näiteks või mis iganes, aga kaugel me sellest oleme, et kas sinna maailma praegu üldse keegi liigub või, või see on ikkagi noh, fokusseerimise küsimus ja

See on taga hästi hea, et sa selle välja tõid ja, ja siin ma toon nüüd ühe paratamatuse sisse, see, et kõik, mis sa kirjeldasid, on see koht, kus pangandus kukub tagasi lokaalseks, ehk siis siseriiklikuks. On vähetõenäoline, et. Ühe koma kolme miljonilise elanikkonna jaoks start-up hakkab ehitama välja ühendusi maksuametiga. Hakkab välja ühe ehitama ühendusi politsei ja, ja piirivalveametiga, et sealt andmeid küsida. Ja siis on, kogu rõhk on sellel, et kui kiiresti liigub kohalik pangandussektor ja, ja loob seda innovatsiooni. Ma arvan, see palgamakse, mis me maksuametiga koos tegime, on iseenesest nagu super hea näide, kus lihtsustame protsessi. Me ei pea nagu mitmes keskkonnas, nii maksuameti poole peal kui panga poole peal, sedasama infot sisestama. Ettevõtluskonto kindlasti tulevikus veel selle aasta number sees, lihtsustab kogu, kogu protsessi Eestis nii-öelda. Ettevõtjatele ja, ja ma arvan, neid integratsioone tuleb, tuleb kindlasti nagu juurde ja, ja see Erply näide on nagu väga hea, et, et see integratsioon peab olema sügavam. Ja mõnes mõttes, see avatud panganduse regulatsioon, maksete regulatsioon, mis tuleb, loob natukene rohkem tehnilist võimalust, et pangad saavad ise aru, et neil on vaja ühendusi, lihtsaid ühendusi, API-sid, tehnoloogilisi ühendusi. Teiste teenusepakkujatega, et, et luua selline terviklik ühtlane flow ja, ja, ja pangandus peab nii-öelda protsessi mõistes ära kaduma. Ehk sa teed ainult oma olulisi tegevusi ettevõtjana või siis tarbijana ja maksed liiguvad automaatselt. Näiteks seesama Selveri näide, kus me täna võtame selle puldi, teoorias võiks Selverisse sisenedes teha ära minu näotuvastuse. Ma olen tuvastanud, et jah, ma olen Andres, mul on partnerkaart ja ma olen krediidivõimeline, panen oma asjad korvi, jalutan kassadest läbi. Fikseeritakse, et ma läksin poest välja, check-out on tehtud, mulle saadetakse pärast makse, öeldakse jah, väga tore, et poes käisid ja, ja ma ei suhtle mitte kellegagi, ma ei suhtle isegi pangaga.

Üks väike viga oli sul selles lauses. Seda äkki saab muidu juba täna teha, meie saade on läbi, aitäh kõigile kuulajatele. Saate pärast omavahel rääkida, meie saade on

läbi, aitäh kõigile kuulajatele. Aitäh kõigile kuulajatele, kohtume nädala aja pärast.