Ja loomulikult, et noh, kõigepealt ongi see, et Eestis on suhteliselt hästi ära reguleeritud seadusandlusega see. Et väga paljud eraettevõtted peavadki aru andma, mida ja kuidas nad teevad ja eelkõige siis sellised eraettevõtted, kes siis on nii-öelda seaduse mõistes elutähtsa teenuse osutajad. Ehk siis meil on õigusaktides kirjas, millised teenused Eestis on kodaniku jaoks elutähtsad ja, ja siis vahet pole, kas seda teenust pakub siis avaliku sektori asutus või, või eraettevõte, et ta peab järgima mingisuguseid regulatsioone. Ja üks nendest regulatsioonidest on olnud siis seesama hädalakorra seadus, kus on tulnud see kohustus need intsidendid siia ühte kohta kokku koondada. Just nimelt sellepärast, et riik saaks aru, mis seisus kodanikud on, mis seisus on riiklik julgeolek. Ja, ja situatsioon ja me teame ju seda, et nüüd selle aasta kevadele tuli uus küberturvalisuse seadus, mis veel paremini reguleerib seda valdkonda ja veel laiemalt. Et eriti huvitav on vaadata seda, mismoodi on sisse toodud uued terminid, näiteks nagu digitaalse teenuse osutaja, et kes on meil täna digitaalse teenuse osutaja, kes peab samamoodi mingeid reegleid jälgima. Sisse on toodud perearstid, kes varasemalt ei olnud reguleeritud selle küberi poole pealt, sisse on toodud Eesti interneti sihtasutus, mis varasemalt samamoodi ei olnud. Ja, ja see on selle pildi laiemaks teinud ja samas loodame, et just paremaks teinud, et kuna meil on rohkem sihukeseid olulisi. Teenuseid ära reguleeritud ja kes peavad ennast hoidma teatud taseme peal, selleks, et seda teenust pakkuda. Siis on kodanikul muretum elu.
Nüüd summad on suured, aga me ei tea, mille peal need summad võetud on, et kui me võtame sellise sama nagu ehituse poe või ükskõik millise poe näite ja tal on poe uksed kinni nädal aega ja ta ütleb, et hästi lihtne on käivet võrrelda, kas siis eelmise kuuga või eelmise aasta sama kuuga, et see kuu oli mul käivet nii palju väiksem, järelikult see on see loss, mis ma sain. Kas mu kliendid ootasid uste avamist, kas nad ostsid seda konkureerivate ettevõtete juures, neid tooteid? Mis on see järelmõju, kui mu maine halveneb ja kas nad tulevikus tulevad veel mu poodi või ei tule Veel hullem on olukord avalikus sektoris, kui me riigist räägime, siis riigil on veel keerulisem selliseid asju välja arvutada. Et riik räägib hästi palju mainekahjust ja, ja ettevõtted samamoodi, aga ettevõtetele on mainekahju võimalik hästi lihtsasti panna raha vääringusse. Et kui üks mobiilioperaatori maine on väga kehv, ta kogu aeg rünnatakse, teenus on kogu aeg maas, ilmselgelt me kolime teise mobiilioperaatori juurde ja mingisuguses ajaühikus sul on näha, kuidas kliendid on ära läinud ja käive ja kasum langeb, et väga lihtne matemaatika või noh, Võtame mõne suvalise ministeeriumi, kui see ministeerium ei suuda oma teenust pakkuda. Võtame veel lihtsama näite, konkreetsema näite. Ministeeriumi koduleht on maas. Tund aega, mis on kahju? Null. Üks päev, mis on kahju?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]