Tere tulemast kuulama Restarti saadet, saatejuht täna Henrik Roonemaa, nagu ikka, uudiste portaalist geenius.ee, Taavi Kotka on kusagil kaugustes, aga see-eest on meil hea meel tervitada meie tänast külalist. Ja tänane saade tuleb küberturvalisusest ja mitte väga kitsas, vaid ma loodan, et just väga laias mõttes alates valimistest, mis meil siin ukse ees on ja lõpetades teie enda isikliku. Gmaili parooli ja, ja ma ei tea, laste, laste internetiturvalisuse ja kõige selle, sellega veel. Ja meil on stuudios Clyde Mägi, kes on sellise ettevõtte nagu Cybexeri küberohtude valdkonna juht, no tere, Clyde. Tere, tere. Ma arvan, et paljud meie kuulajad teavad sind tegelikult, aga mitte võib-olla Cybexerist, kus sa ei ole nii hirmus kaua olnud ju ka, aga sa olid enne põhimõtteliselt Eesti riigi IT-turvajuht, kui väga litsustatult öelda või?
No sinu laualt käis ilmselt läbi mitte ainult, mitte ainult nagu selline riigisektori turvalisus, vaid ka ju. Kui kellelgi eraasutustest oli võetud, ma ei tea, krüpto lunapara pukas sisse, siis see, see jõudis ka sinu silmad ette.
Ja loomulikult, et noh, kõigepealt ongi see, et Eestis on suhteliselt hästi ära reguleeritud seadusandlusega see. Et väga paljud eraettevõtted peavadki aru andma, mida ja kuidas nad teevad ja eelkõige siis sellised eraettevõtted, kes siis on nii-öelda seaduse mõistes elutähtsa teenuse osutajad. Ehk siis meil on õigusaktides kirjas, millised teenused Eestis on kodaniku jaoks elutähtsad ja, ja siis vahet pole, kas seda teenust pakub siis avaliku sektori asutus või, või eraettevõte, et ta peab järgima mingisuguseid regulatsioone. Ja üks nendest regulatsioonidest on olnud siis seesama hädalakorra seadus, kus on tulnud see kohustus need intsidendid siia ühte kohta kokku koondada. Just nimelt sellepärast, et riik saaks aru, mis seisus kodanikud on, mis seisus on riiklik julgeolek. Ja, ja situatsioon ja me teame ju seda, et nüüd selle aasta kevadele tuli uus küberturvalisuse seadus, mis veel paremini reguleerib seda valdkonda ja veel laiemalt. Et eriti huvitav on vaadata seda, mismoodi on sisse toodud uued terminid, näiteks nagu digitaalse teenuse osutaja, et kes on meil täna digitaalse teenuse osutaja, kes peab samamoodi mingeid reegleid jälgima. Sisse on toodud perearstid, kes varasemalt ei olnud reguleeritud selle küberi poole pealt, sisse on toodud Eesti interneti sihtasutus, mis varasemalt samamoodi ei olnud. Ja, ja see on selle pildi laiemaks teinud ja samas loodame, et just paremaks teinud, et kuna meil on rohkem sihukeseid olulisi. Teenuseid ära reguleeritud ja kes peavad ennast hoidma teatud taseme peal, selleks, et seda teenust pakkuda. Siis on kodanikul muretum elu.
Tõsi ta on, et natukene peab selline nii-öelda mõttemaailm või, või, või mindset, nagu öeldakse, olema. Olema natuke teistsugune, et kui me vaatame ükskõik millise muu valdkonna inimesi, okei, võtame puhtalt IT-valdkonna. Et kui me vaatame, meil on äärmiselt palju igasuguseid süsteemispetsialiste ja nii edasi ja nii edasi, siis suur osa nendest ei ole nii-öelda turvalisusele or
Just nimelt, et nad teevad oma asju ja nad on, ütleme siis niimoodi, et nad loodavad ja usuvad, et, et kõik on hästi ja midagi ei juhtu. Ja siis on just nimelt need paranoikud, kes, kes siis sobivad sellele tööle paremini, kelle, kelle eesmärk on ikkagi tagada, tagada seda turvalisust, et kui me elame sellises nii-öelda. Heas lootuses või nagu inglise keeles ütles, hope management, et, et midagi ei juhtu ja kõik on hästi ja loodame ja usume, siis see, see ei päästa meid.
Just, ja, ja Elisas ja, ja pärast seda, kui nii-öelda ise päris käed sügaval sees enam olla ei tahtnud, tulin siis nii-öelda sihukese. Policy maker või, või, või kuidas ma seda nimetan, eesti keeles, niiöelda reeglid, reeglite tegemise peale või, või lihtsalt nii-öelda suuga töö tegemise peale, peale sealt välja. Ja, ja siis rahandusministeeriumi valitsemise alas infoturbejuht, mis oli siis esimene selline võib-olla lüke, kus ma sügavamalt selle peale mõtlema hakkasin. Aga, aga ka enne seda ma Süssadminna administreerisin siis nagu tulemüüra, mis on ka üks oluline komponent turvalisuse tagamisel, et, et sealt see mindset hakkas muutuma või mõttemaailm. Ja, ja infoturbejuhi roll kindlasti andis, andis väga hea lükke selleks ja noh, rääkimata siis loomulikult sellest riigi infosüsteemi ametikogemusest, mis, mis siis keeras kogu selle. Kogu selle arusaamise sellest maailmast hoopis teistsugust.
Umbes niimoodi ja me olemegi, olemegi võrrelnud neid inimesi, kes sellise positsiooni peal töötab, kas siis. Nii-öelda eesliini kiirabiarstidega või politseinikega, kes näevad seda maailma väheke teises alguses. Ja kui me küberit siia mängu toome, siis me oleme väga toetud, ma ise olen väga tihti kasutanud just nimelt sellist võrdlust. Et, et kui sa küsid tavalise kodaniku käest, kuidas Eestis on olukord narkomaaniaga näiteks. Ja kui sa nüüd ühtegi näinud ei ole, süstlad maas ja vedele, kellelegi otsa ei komista parasjagu, ütled, et üldiselt on olukord suhteliselt hästi, kui sa lähed, küsid sama küsimuse kiire peaarsti käest. Tõenäoliselt ta vastab sulle hoopis teisiti ja samamoodi kuritegevusega, et kui me võrdleme võib-olla üheksakümnendat, üheksakümnendaid Eestis. Ja tänast elu, siis me elu on oluliselt palju turvalisemaks läinud. Ja võime öelda, et noh, ei pea Neid kuritegusid, siis tema kindlasti nii positiivselt sellele, sellele ei vaata. Ja samamoodi on ka, on ka nagu küberturvalisuses, et kui sa oled seal sees ja sa näed seda iga päev, siis sul see pilt ja arusaam maailmast on kindlasti teistsugune kui inimene, kes võib-olla loeb ainult ajakirjanduse nii-öelda esikaane lugusid ja nupib sealt üles aastas kaks-kolm suuremat intsidenti.
See on Eesti niisugune küberturvalisuse, nimetaks ennast lipulaevaks, et meil on päris huvitavaid tooteid torus ja, ja valdav osa meie tööst läheb eksporti, ehk siis me teeme, teeme Eestist välja suure osa. Kas teil
Täpselt, ja siis me saame vastuse, et noh, ma täpseid numberid ei tea, aga ütleme, et pooltele inimestel ei ole seda kodus, võib-olla see on vähem, väiksem see protsent, aga no mingil suurel hulgal inimestel seda kodus ei ole. Ja nüüd tuleb õige küsimus küsida, miks seda neil kodus ei ole? Ja, ja, ja kas nad ei tead, see on kasulik? Ei, me just jõudsime järelduses endate ja vaata, et kas see on liiga kallis? Ei, see maksab poest tõenäoliselt, ma ei tea, seitse kuni kümme eurot. Et sa kõik jaksavad seda osta, aga jätkuvalt seda kodus ei ole, küsimus on mõttemaailmas, distsipliinis ja suhtumises. Ja tegelikult on need, need asjad, mida on inimese puhul muuta oluliselt keerulisem, kui talle anda seda informatsiooni, väikest tükki informatsiooni, et kuule, kas sa tead, et nii on õige? See on nagu üks, üks lähenemine, aga just, et muuta seda, muuta seda mõttemaailma ja seda on oluliselt keerulisem teha ja kõik needsamad näited alates sellest samast turvavööst, kuidas politsei tegi kampaaniad ja kaua meil läks aega sellest, et. Et valdav osa inimesi seda kasutab, see oli pikk töö, et täna on see täitsa loomulik ja pigem vaadatakse vastupidi teiste inimeste peale, kes seda ei kasuta. Suitsusandur on teine suurepärane näide ja nüüd me läheme siis siin kübermaailmas sama täid edasi, et üks asi on seda teadlikkust tõsta inimestel, jah, loomulikult uusi ohtusid tuleb juurde. Uusi ründevektoreid tuleb juurde, pätid on leidlikud, nad üritavad kogu aeg välja mõelda, kuidas siis inimesi üle kavaldada ja neid lõksu meelitada. Kuid, kuid seal me suudame paari asjaga või paari sihukese elementaarse asjaga enda, enda turvalisust tagada, küsimus on, kas me teeme seda paar elementaarset asja. Ja selle mõttemaailma ja, ja suhtumise muutmine on oluliselt pikem ja keerulisem protsess. Hüva, meil on aeg teha esimene paus ja siis me jätkame.
Restart jätkub ja Klaid Mägi on meil külas. Ja räägin internetiturvalisusest ja mul on selline võib-olla isegi ketserlik väide või, aga mulle tundub, et Eestis on kuidagi arusaamatult hästi nende küberintsidentidega. Alustame siis e-riigist, on ju, meil on paarkümmend aastat siin vaata, et noh, viisteist aastat kindlasti. Suhteliselt oluline osa riigi teenustest ja, ja andmebaasidest olnud netis ja noh, küllap sina oled ka näinud neid välismaalasi, kes tulevad siia ja ütlevad, et. Kuidas see võimalik on, kuidas te julgete, kas, kas teil siis tõesti pole kunagi midagi juhtunud, valimised, kõik andmebaasid, noh, jätke nüüd jama. Ja siis mina pean ka alati ütlema, et ei ole juhtunud, me ei tea vähemalt, et oleks mingit suurt jama olnud. Ja, ja ma loen ka neid Lääne küberturva uudiseid, eks ole, noh, sa võid igal hommikul teha. Ma ei tea, Slashdoti või jumal teab, mis välja anda enne lahti ja, ja sa leiad sealt, et noh, jälle aeti ära sada miljonit, üheksasada miljonit, kolmkümmend miljonit, mingid kontod, kõik on lekkinud. Kuulsuste telefone häkitakse, eks ole, nüüd mingi halasti pilte postitatakse netti, noh. Õudne möll käib, Eestis mitte midagi. No mõned firmakesed on siin, me oleme teada saanud, et on oma selle kübel lunavaraga pihta saanud. Aga noh, samas läänes on mingid terved haiglad olnud enam-vähem nädalate kaupa maas, mitte midagi. Mis, miks, miks, miks meid ei rünnata, mis meil viga on?
Huvitav, kui kindlad me saame olla näiteks selles, no ma tean, et küberturvalisuses keegi kunagi ei ütle, et me oleme kindlad või, või noh, et see on täpselt nii või kunagi ei juhtu, nagu, nagu sa tõid näite, aga. Kui kindlad me võime olla näiteks, et, et kellegi mingi vaenuliku võrriigi käpp ei ole kuskil Eesti e-süsteemides praegu sees? Me ei saa kunagi selles
Restart läheb edasi ja räägime kübaraturvalisusest Clyde Mägiga. No kui me siin juba niimoodi väga hoogsalt lõpetasime selle eelmise lõigu, mul on nüüd hea kohe küsida sinu käest, et sina, sina isiklikult oled Clyde, oled sa kindel, et sa oled kaitstud?
Noorte inimeste puhul eriti, et noh, tänapäeval, kui me noori inimesi vaatame seda uut põlvkonda, nendega on, nendega on see mure, et nende selline riski aktsepteerimise tase on oluliselt kõrgem. Et nad annavad andmeid rohkem välja, nad ei muretse väga oma turvalisuse pärast, nad on elanud võib-olla oluliselt sellises ohutamas keskkonnas. Ja, ja tegelikult ma olen mures sellepärast, kui palju koolis neid asju õpetatakse.
Täpselt, et nii kaua, kui, kui ei suudeta kokku leppida seda, et me hakkame tõesti ehitama piltlikult öeldes kõrvale mingit internet kaks punkt nulli või kolm punkt nulli, mis on puhas, mis on kontrollitud, siis selle koha pealt noh. Ilmselgelt kogu maailm läheb ka sellega poolt kaheks, on need nii-öelda siis privaatsuse austajad, kes nõuavad kõikvõimalikud privaatsused. Nii-öelda teenuseid ja, ja see on ka see, mida kurjategijaid ära kasutavad ja siis on need teised inimesed, kes nõuavad turvalisust ja see ei lähe privaatsusega kokku. Ehk siis nii kaua, kui see diskussioon on jätkuvalt õhus, nii kaua meil ei muutu see mitte midagi ja see on tegelikult kurb ja kui me vaatame neid seadmete kogust, mis neti juurde pannakse, mis tegelikult iga seadme.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]