Allan Martinson räägib Eesti idufirmade olukorrast

Laupäeva pärastlõuna on jälle käes ja see tähendab, et on Restarti saateaeg. Head kuulajad, nagu ikka, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa mikrofonide taga ja meil on ka külaline, kelle nimetamise au ma jätan siis täna Taavile.

Meil on täna külas vana Sõver, Allan Martinson, tere. Tere, tere. Ja teemaks, me ei suutnud kokku leppida, et Allaniga on alati nii põnev rääkida ja nii palju teemasid korraga, et me otsustasime, et me hakkame otsast minema. Räägime start-upidest, räägime start-upi maastikust, nagu ikka ja muuhulgas ka sellest, millega Allan tegeleb ja mida ta üldse praegu näeb, mis maailmas juhtumus on, et. Hakkab kuskile otsast minema, sa oled nüüd silma peal hoidnud Eesti start-up'idel ja eriti just sellele, palju nad raha tõstavad. Ja sa tegid kevadel ennustuse, et kaks tuhat kaheksateist aastal Eesti jõuab maailma siis noh, top kolmes positsioonil number kaks. Ehk siis start-up investeeringud per capita, ehk siis ühe inimese kohta. Ja et kui selles absoluutne liider on Iisrael, et siis kaks tuhat kaheksateist on see aasta, kus Eesti möödub Ameerika Ühendriikidest. Et kui hästi meil nüüd läheb siis, tuleb see kolmsada viiskümmend miljonit täis või ei tule?

See kolmsada viiskümmend miljonit, kuidas nüüd arvutada, aga ühe arvutuse järgi on juba täis. Et seal on sees üks ettevõte, kes on päris palju raha tõstnud, aga kes ei ole tehniliselt võib-olla Eesti ettevõttega, Eesti asutajatega, kus on Eesti nii-öelda aktsionärid küll ja kus hästi palju on Eesti töötajaid ja tuleb neid ilmselt siia päris palju juurde.

Sa mõtled Transferwise? Ei. Ei mõtle.

Jah, ta on, ma ei, ma ei, mul ei ole vali selle nime nimetada, aga ta on, ta on tõstnud siin üle kahekümne miljoni ja kuidas seda täpselt arvutada, et ütleme, ta on pigem Aasia, Eesti suunaline. Et kui see sinna hulka lisada, siis on meil kolmsada viiskümmend rõõmsasti täis ja seal õige mitu firmat on veel tõstmas, nii et me võime siin võib-olla jõuda, jõuda nagu kuskil neljasajani. Et see kevadine, maikuune ennustus tuli selle pealt, et mul oli vist niisugune väike isiklik sabatikal ja sai siis nagu läbi käidud ja räägitud hästi paljude founder'itega ja siis mul oli väike sihukene Excel sheet, kus ma siis kokku lõin, et kes kui palju kuskilt tõustab ja kuidas neil läheb. Ja sealt see kolmsada viiskümmend tuli ja ma arvan, et see ennustus on üsna täpne.

No meil on olnud siin Eesti ühiskonnas suuri vaidlusi, et mis kasu neist start-up'idest ikkagi on, kas nad ikkagi üldse on vajalikud? Sinu vaatenurgast, kas see debatt on nüüd lõpuks läbi, et kas nüüd on lõpuks ka samast saanud aru, et start-upid ikkagi on kasulikud?

Mul ei ole, Anvariga on prou pikalt sel teemal rääkida, aga minu arust väita sellest, seda, et start-up'idest, mis kasu neist on, on sama hea kui nagu eitada, et. Kumb see, kelle ümber käib, kas päike ümber maa või maa ümber päikese, eks ole, et see on natuke ikka eelmise sajandi jutt, minu arvates. Et noh, on täiesti selge, et esiteks need kõik, need start-up'id, mis meil on. Need on nagu selline madal tihe nagu hoonestus, et okei, meil on seal Taxify ja Transferwise, mis on nagu superstaarid, seal järel on veel terve hulk noh, kümmekond sellist päris tublit nagu ütleme saja miljoni pluss firmat. Ja noh, ta ei ole nagu üks selline nokia nagu Soomes omal ajal oli selline rahvuslik õnn, õnn ja õnnetus. Ja on selge, et need enamik neist firmadest on tegelikult leidnud oma ärimudeli, nad ei ole nagu rahastanud sellepärast, et nad noh, on ilusa jutuga, vaid sellepärast nad reaalselt suudavad raha toota. Ja noh, nad omavad ka olulist mõju Eesti majandusele, isegi siis, kui ta võib-olla ei ole veel kasumlikud, siis noh, kindlasti see raha, mis siia sisse tuleb investeeringutena. Läpuks maandub inimeste palkades, on nad siis tarkvara arendajad või on nad siis need viis inimest, keda iga IT-töötaja endaga kaasa toob, juuksurid ja uberijuhid ja kokad restoranides ja nii edasi. Suurest,

suurest ongi palgaraha tegelikult.

Jah, et noh, kui võtta nagu Silicon Valley, on muidugi huvitav, et seal nagu öeldakse, et nelikümmend protsenti Silicon Valley'sse, investeeringutest, jõuab lõpuks kinnisvarasse. Kas siis nagu office'i üür või siis inimestele makstavast palgast minev üür, et ise olen ka seda kogenud, et mis see, mis see number on, et see päris kole. Aga noh, meil vist see kinnisvara hind veel nii kaua laksu saanud ei ole, aga noh, inimeste palkadesse tuleb väga kindlasti.

Aga ma ütlen, et kas sa oled jälginud seda maastikutel pikemalt, et kuidas sina kommenteerid seda fenomeni, et. Et isegi kui Eesti start-upil läheb nagu halvasti, no võtame sedasama Taxify näite, et me oleme siin piinlikkusega, pean tunnistama, et kaks tuhat viisteist ta oli meie investorite edetabeli negatiivse poole number üks. Me viime kahjuks läbi seda nagu seda, seda küsitlust, on ju, ja seal ta oli siis, siin Nestorid paigutasid ta nagu ütleme, koht, kuhu raha üldse ei paneks. Sealsamas on näiteks Monesega on juhtunud täpselt sama asi, kus nad on käinud ikkagi nagu nii-öelda peaaegu põhja lähedal ikkagi nagu ära, on ju. Täna just, või eile tulid välja uudisega, et tegid uue arenduskeskuse Portugali, on see aasta tõstnud juba kuuskümmend miljonit noh, mega hästi, on ju, et. Et mis on nagu selles mõttes on ka üllatav, et kui Eestis ikkagi nagu mingi start-up suudab nagu noh, püünele ronida. Suudab ikkagi saada rahvusvahelist tähelepanu, siis üldjuhul, ma ikka ütleks noh, fifty-fifty läheb ikkagi hästi, mis on täiesti ainulaadne nagu. Sagedus võrreldes näiteks Ameerika Ühendriikidega, kus sul on nagu heal juhul kümnest kaks võib-olla õnnestub, on ju, et, et. Et millest see tuleb, miks meil on nii, ma ütlen, et, et niivõrd suur õnnestumise protsent, mis see põhjus

on? Nimetame seda elule, elulemuse protsendiks, et kuidas nagu arstid räägivad, et palju, palju ellu jääb, et ta on tõesti tavatult suur. Et noh, kui siin üksikud erandid välja jätta, siis tegelikult ega ei mäletagi ühtegi nagu sellist suuremat täitsa nagu noh, pauguga kinni minekut. Ja noh, kui isegi, kui on natuke nagu halvemini läinud, siis ikka on leitud mingi ostjale ja kes siis nagu on selle kuidagiviisi ümber wrap'inud, siis noh, mingisse uude.

Click and go, kümme aastat start-up, noh. Ja jälle teised kümme miljonit

teine. Et selles mõttes müts maha, et ma arvan, siin on olulised võib-olla nüansid, kui ma vaatan nagu nende liidritega rääkides, siis noh, eestlane on võib-olla tõesti talupoeglikult asjalikum. Nad on, siin on madalam kulubaas, võrreldes noh, Ameerikaga, siin ei ole sellist. All in tüüpi lähenemist võib-olla, kus hästi palju valatakse raha ja siis, kui välja ei tule, siis tõmmatakse noh, kogu tiim läheb kuhugi mujale ja. Et meil tiimid on suhteliselt lojaalsed, et selline üheksakuune nagu staff turnaround nagu ei ole kombeks, et pigem on ikkagi, inimesed jäävad aastateks. Et inimesed on visad, et ja noh, tegelikult päeva lõpuks see nagu loebki, et. Et noh, eks seal Ameerika stiilil on ka omad plussid, et seal jällegi asjad, mis nagu ei toimi, mis ei lähe hästi kiiresti suureks, jällegi noh, saavad kiiresti kinga ja minnakse uut asja tegema. Aga ma arvan, et noh, mingi omaette valem on siin Eestis leitud ja see ilmselt toimib, et me võime rääkida täna selgelt juba Eesti mudelist. Ja see Eesti mudel on selgelt silma hakanud ka inimestele väljapoolt, et noh, täna räägid soomlastega näiteks noh, ikka selgelt ütleme, et ja teil on seal midagi, mis meil ei ole.

Aga mis see Eesti mudel on?

No ma arvangi, et see ongi selline, et võime ja viis teha asja lihtsalt mõistlikult, madaltihedalt. Noh, võib-olla mitte minna hullupööra suurtesse riskidesse, et noh, näiteks Ameerika kombel järgi valatakse hästi-hästi palju raha, tehakse nagu sellist blitzscalingut, mis tihtipeale võib ka. Võib ka nagu läbikukkumisega lõppeda, aga Eesti on selles mõttes rahulikumalt.

Ja aga noh, siin ongi see, me peame selle kuulajale vist ära seletama, et see on üks start-upi fenomen, et see idee või mõte on selles, et sa. Viskad suure hunniku raha kiiresti peale ja kui õnnestub, isegi kui see õnnestumine, kui sa oled selle protsessi käigus olnud ebaefektiivne. Siis see ei loe, sellepärast et sa õnnestusid, sa õnnestusid, sa õigepealt oled võitja. Ja kui sa nüüd ei õnnestu, siis see, kas sa olid selle ebaõnnestumise juures efektiivne, et ma, ma ebaõnnestusin, aga ma olin väga efektiivne, siis see ei loe, sellepärast, et sa ebaõnnestusid. Et siis eestlaste puhul ikkagi me saame aru, et nad kuidagi hoiavad sellist nagu mõõdukat balanssi sellesama riski ja kulubaasi vahel, et nad ei lähe nagu selles mõttes nagu. Täitsa hullu panema, et noh, et, et pimesi, et okei, me saime praegusele kümme milli või kakskümmend milli siin sisse, põletame seal kaheksateist kuuga ära, kui me selle ajaga tulemust ei saa, siis pakime asjad kokku, läheme järgmisse ettevõttesse. Et eestlane ikkagi mõtleb ja kaalutleb, et ta pigem võtab kümne asemel viis. Kujutab selle mõistliku ära, kaalub oma järgmist sammu, võib-olla teeb ühe vaheaasta, on ju, kogub rasva, siis läheb uuesti edasi, et kas see on see eestlaslik mudel?

No võib küll jah, see esiteks see split scaling, millest me rääkisime, mis on sellise inimese nagu Reid Hoffmanni, kes on siis LinkedIni asutaja ja praeguse üks riskikapitalist, tema poolt leiutatud termin. Ja ta kirjutas sellest ühe raamatu, mis tuli oktoobrikuus välja, soovitan kõigil lugeda. Ja mis siis täpselt ütles seda, mida sa ütlesid, et noh, on see start-up'i laienemise, kiire laienemise, superkiire laienemise viis, kus sa sülitad noh, sellele jooksvale, efektiivsusele. Ja seda noh, selgelt tegi Uber näiteks, on hea näide, kus ta noh, võttis miljardeid ja miljardeid ja läks uutesse linnadesse. Ja paneme sinna kõrvale Taxify, kes tegelikult ei olnud ju nii, nii agressiivne, kes on küll raha tõestanud palju, aga võrreldes Uberiga ikka on see noh, köömes, eks ole. Ja kui võtta nagu Taxify efektiivsust ühte linna või riiki minemisel versus Uberi omas, ma noh, ma ei ole reaalseid numbreid näinud, aga ma võin vanduda selle pealt, mida ma olen nagu hinnanud kõrvalt. Et see on noh, kordades, kui mitte isegi kümme korda teine number, eks ole, ühe, ühe linna kohta.

Me oleme isegi Marcusega need numbrid siinsamas saates arutanud ja sul on täiesti õigus, et nad ongi väga palju efektiivsemad. Sealsamas me teame seda, et Marcus ja Taxify lähevad ainult nendesse kohtadesse, kus über juba on. Ehk siis see tähendab seda, et legaalne baas on olemas, kõik need kallid kulutused, mis tähendab seda, et sa lobistad mingeid linnavalitsuse liikmeid, kohalikku seadusandlust ja nii edasi, on ju. Et need kulutused on kõik tehtud. Ehk siis ta lähebki nagu teadlikult ainult sinna, kus juba uber on nagu nii-öelda tegutsemas. Ja kui uberit ei ole, et siis ta nagu ei noh, ei hakka torkima sellepärast, et seal oleks kulubaasi nagu nagu üle, ehk siis ütleme niimoodi, et. Et ilma uberita jälle nagu me ei õnnestuks nii hästi, et me pigem oleks, vähemalt selles business'

Sest ma mõtlesin ka, et huvitav, et kas, seda on naljakas küsida, on ju, sest et noh, aga midagi ei ole teha, et skaalad on nii suured, et, et kui ma nüüd küsin, et. Või mõte on see, et, et kui me teeme neid start-upe nagu ettevaatlikult ja talupoja tarkuse järgi, on ju, et siis. Et noh, tulemuseks on see, et meie edukamad start-upid, et me siin arvutame, oleme rõõmsad, kui nad on väärt üle miljardi. No see on, see on ju väga, esimese maailmajutt praegu, on ju, aga et noh, et ameeriklased, kes panevad all in, et nemad saavutavad noh, seal mingi kakskümmend, kolmkümmend, kuuskümmend, on ju, mis iganes miljardit, et. Et ka ikkagi see skaalavahe tuleb ikkagi sisse, et sul jääb lagi ette, kui sa teed niimoodi mõnusalt ja ettevaatlikult ja, ja sa. Sellest vähe, vähe, vähesest ühest kahest miljardist ei saa üle.

Unicorn'i termin ei olnud välja mõeldud Eestis või Euroopas, selles mõttes ikka ameeriklased välja, ehk siis ka miljardi, noh, nii-öelda dollari väärtusel ikka ettevõte on ka Silicon Valley jaoks ikkagi suur saavutus.

No neid on seal tõsised, neil on kümneid, kui mitte sadu, aga jällegipõttes Ameerika väljaspool Silicon Valley'd, siis ma arvan, selline hulk unicorn'e, mis Eestis tänaseks on neli tükki, eks ole. Et noh, igal Ameerika osariigil oleks täiesti ikkagi müts maha ja au nagu. Ei, ma ütlesin, ei taha

öelda, et see on väike saavutus, ma ütlen seda Mis, mis vanasti oli, miljardi, Instagram müüdi, on ju, miljard, Youtube, miljarde, et see uus supertase ei ole mitte ühe miljardi peal, isegi, isegi kümne peal, vaid võib-olla seal kahekümne, kolmekümne ja rohkem miljardi peal.

Nojah, aga selles mõttes. Ma arvan, et me peame olema uhked selle üle, mis meil praegu on ja ma arvan, et küll need ettevõtted kasvavad, ega, ega see, ma arvan, ega praegu Marcus ei mõtle näiteks oma peas, et ma pean nüüd tingimata see oma viiekümne miljardi ettevõtteks, ma arvan, Marcus tahab teha oma ettevõtet, ehitada samm-sammult võimalikult lahedalt. Aga ta vaatab selle asja jätkusuutlikult, et tal ei ole nagu kindlasti mingisugust eravat, võib-olla miljardites olevat numbrid silme ees, mis oleks tema drive, et.

Ameeriklaste, ameeriklastel on või?

No ameeriklastel on see süsteem üha teistmoodi, võib-olla sihuke kummalise parameetrina või paralleeline tuua, et võtame meie militaarsrateegiad, eks ole, Eesti on vihike riik, noh, ta peab siilina ennast kaitsma, Iisrael on ka väike riik, eks ole, ta on tugev, tugev nagu sõjavägi, aga ta paratamatult peab olema kaval, eks ole. Ameerika on väga suur riik ja tema militaarsrateegia noh, põhineb seal, ma ei tea, kahe ja poole sõja üheaegsel pidamisel, tuumapommidel, tont teab millel muul. Et nemad võivad läheneda, läheneda hoopis teise ressursi mäete otsast. Ja nüüd, kui sul järsku on üks riik, kus sa võid valada nagu ühtesse ettevõttesse noh, potentsiaalselt miljardeid või kümneid miljardid dollareid. Et siis sul tekib ka hoopis teine nagu nägemus sellest asjadest, Eestis paratamatult noh, ma ei tea, kui, kas me üldse sinna jõuame, aga noh, kuni selle hetkeni jõuame, et keegi hakkab siia valama. Noh, näiteks miljardit dollarit, mitte miljardit turuväärtust, vaid miljardit dollarit ühte ettevõttesse, et millal see tuleb.

No me ei suuda seda ära kulutada, ma arvan.

Noh, täpselt, Eestis, Eestis endast loomulikult mitte, noh, ma ütlesin, jagame ise seal tuhat, tuhat dollarit ühe inimese kohta, iga inimese kohta Eestis, et noh. Et see on nagu natukene liiga palju selle väikse anumajooks siin.

Jaa, aga me nüüd, nüüd ütleme, nii kaugel ka ei ole, kui me vaatame nagu palju meie kõvemad Transferwise'id ja Taxify'd siin tõstnud on. Ega need summad on ikkagi juba sadades miljonites ja see ei ole enam kaugel miljardist. Eks me räägime, et me ütleme nüüd, ma ei tea, viis korda või kuus korda oleme veel maas sellest numbrist, aga mitte enam nagu noh, ütleme nii, et järgmised raundid tänast hakkavad juba lähemale minema siin.

Ma arvan, me natuke fetušeerime selle nagu numbrite üle, et see noh, mina kirjutasin selle Facebooki posti ühel Londoni hommikul kell viis, kui mul uni läks ära, Eestis oli kell seitse ja lihtsalt panin kogemata ja sai, sain sellise hulga nagu tähelepanu selle kolmesaja viiekümne miljoni ennustuse pealt. Ma natuke fetišeerime selle üle ja ka Eesti kontekstis ärme unustame ühte asja, et see on nagu kahekordne raamatupidamine. Et kui väga paljud riigid peavad sellesama raha, mis me siin Eesti numbrisse oleme sisse arvutanud ka oma rahaks. Et noh, kui võtta nagu peakorteri asukoha järgi, kuidas tavaliselt seda loetakse, on, on see nagu üks riik ja siis Eestis on asutajad võib-olla, kus on teine, eks ole, et noh, tont teab, kuhu selle täpselt selle raha nagu panna. Või mis, mis riigi kirja selle panna, aga noh, loeb nagu see, et meil tegelikult läheb hästi ja kui võtame sama nagu, sama metoodika järgi, selle dünaamika järgi, noh, meie start-up tööstus tänasel hetkel ajaloo kõige parimal tasemel.

Aga teeme siit oma esimese pausi.

Lähme stardiga edasi ja räägime täna Allan Martinsoniga, tundub, et vist idufirmadest.

No meil jäi siin praegu pooleli sellesama koha pealt, et me jõudsime ainult rahast rääkida ja sellest Eesti mudelist. Ma selles mõttes ikkagi nokiks seda natukene edasi, et rääkisime siin saade ja paar tagasi Pipedrive'iga. Ja kes ei ole veel unicorn, aga kellel nagu selge teekond sinnapoole praegu nagu paistmus on ja ütleme niimoodi, et. Jooksvas elus ja mitte veel mahamüütud start-up'id edetabelis, nad on kindlasti top kolme-nelja hulgas praegu, on ju, et oma väärtuselt, eks, et. Ja nemad teevad seda nagu väga, noh, ma ütleks nagu väga liidu eestlaslikult, väga kaalutatud otsused, samm-sammult, väga fokusseeritult. Et kui palju nendesamade ettevõtete areng sinu arvates on kinni nendesamades nõuandjates või advisor'ites, või ütleme nii-öelda selles. Käekirjas, et okei, alasu, CTO või, või, või, või, või, või product manager on, tuleb tegelikult kuskilt Skype'ist või ta tuleb juba ühest noh, mingist kohast, kus ta on näinud seda rahvahelist nagu maailma, et. Et, et see kvaliteet ja selle nii-öelda kõrge kasv, et, et ikkagi on parem tänu sellele, et meil on juba, juba hakanud tekkima oma minevik.

Jah, no kuidas tekib edukas start-up, on see, kui kohtuvad kolm asja, on talent, raha ja turg, eks ole, et meil praegu talendi koha pealt on praegu teine või kolmas põlvkond. Inimesi, kes seda teevad, kes on seestpoolt näinud, noh, praegu päris palju on selliseid nagu, baby Pipedrive näiteks, kes on sealt nagu välja kasvanud ja. Ja ainult, noh, baby Skype'idest me enam ei räägigi, kes on juba, need, need beebid enam ei ole muud beebid, eks. Aga noh, teine asi, kui räägid nõustajatest, siis tegelikult ärge unustagem, et ikka absoluutselt enamiku sellest rahast, mis Eesti startup'idesse pannakse, pannakse Lääne investorite poolt. Et see raha, mis tuleb Eestist, on noh, see aastane on nagu kindlasti alla kümne miljoni euro, et võrreldes kolmesaja, kolmesaja viiekümnega, mis see kokku läheb, see

on. Vahepeal ka mingi jaapanilaine.

Nojah, aga ütleme, aga.

Jah,

aga see, see on siis suhteliselt väiksed numbrid, kui me võrdleme seda nagu kogu selle numbriga, et ja see raha nagu noh, kui, kui raha tuleb siiski mingisuguse kogemusega, siis ta on ikka tulnud läänest, eks ole, ja noh, me ei saa öelda, et see raha on nüüd kuidagi Eesti vaimuga, et see raha on täiesti rahvusvaheline te Ja ma arvan, et nad on üsna nagu õnnelikud sellega, mis nad siin näevad, et ma arvan, see Eesti käekiri, kus on sihuke jätkusuutlik kasv, on nagu pigem tähtsam kui noh, mingi plahvatuslik suure riski võtmine. Et see meeldib ka nagu riskikapitalistidele.

Aga läheme korraks ajas tagasi, sina tegelikult oled ühe Eesti esimese start-up'i juures ka olnud. Millepärast ma juba eelmine saate räägime, rääkisime sellest, et Eesti start-up'i ajalugu, noh kaotad lugema Skype'ist, kuigi noh. Inimesed, kes enne seda tegid Delfisid, City24-sid ja muid selliseid asju, noh. No või ma ei tea, rate Andrei näol on ju, et, et seal terve maailm oli ikkagi enne Skype'i ka juba olemas, et jah, ta ei olnud nagu nii rahvusvaheline ja nii nähtav. Kui te Delfit tegema hakkasite, kas sa üldse mõtlesid sihukese termini peale nagu start-up või see oli pigem nagu, et sa läksid tegema nagu meediaportaali uutmoodi?

Noh, muidugi Delfi alguse aasta, mis oli üheksakümmend üheksa ja noh, tema nagu pro, proto, Proto Delfi oli tegelikult olemas juba aastal, ma arvan, üheksakümmend kuus vist, see oli BNS ja MicroLinki ühisettevõttena või ühisprojektina toona. Et oli selgelt tehtud dot com buumi nagu ajendile suure, suure entusiasmiga, mis seal oli. Ja noh, toona oli ka nagu väga suur tõenäosus, et me oleksime Delfisse riskikapitali tõstnud, aga siis tuli crash peale ja tulin ise nagu oma varudega nagu hakkama saada. Et kindlasti oli ta tehtud start-up'ina, ta oli kindlasti tehtud nagu Silicon Valley noh, nii-öelda hinguses, ei olnud mingit küsimust, et see inspiratsioon tuli paljuski sealt. Aga need start-upid, mis kuulusid sellesse perioodi, olid hästi palju nende copycat tüüpi asjad, et noh, mingi asi, mis mujal töötas, et noh, kõik tegid Delfisid, igas riigis tuli oma nagu meediaportaali, igas riigis tuli natuke aega hiljem sotsiaalvõrgustik ja nii edasi. Et noh, nad ei olnud nagu niivõrd originaalsed ideed, nagu nad praegu on, et noh, selles mõttes on see aeg kõvasti edasi läinud.

Ma mäletan, mina tegin ühe esimese investeeringutest, küll veel WebMidi alt, tegime Fitsmees. Ja juht, puhtalt just sellepärast, et see ei olnud copycat, see oli täiesti oma käekirjaga, täiesti uut probleemi lahendav lahendus. Mis küll noh, nii-öelda, ta ei läinud nii kiiresti, nii edukaks, nagu me kõik lootsime, eks, aga noh, ikka juhtub, on ju. Et aga, aga selles mõttes on sul õigus, et see oli nagu, see oli juba kaks tuhat neli või kaks tuhat viis juba jah.

Kui sa seda, juba seda esimest .com-i kriisi mainisid, siis mul tuli meelde, et ma lugesin üks päev päris pikka sellist kirjeldust, seestpoolt vaadatud kirjeldust Silicon Valleyst vaadatud, et mis. Mismoodi see välja nägi, mis, mis siis juhtus ja. Ja noh, see oli üsna selline huvitav vaatepilt ikkagi, et noh, üle, see juhtus üleöö, sisuliselt üleöö. Ärid kukkusid kinni, inimesed koondasid, koondati ära, töökohti ei olnud, koliti Californiast minema tagasi kuhugi keskläändega, kes, kust ta oli tulnud sinna seda kulda otsima, on ju. Kinnisvarahinnad kukkusid noh, täiesti elu seisis, kuni selleni välja, et, et kõik need kohvikud, kus oli tehtud eile suuri diile ja raha kokku lepitud ja käisid founder'eid, et kohvikud olid ka tühjad ja, ja lõpuks pandi ka kohvikud kinni. Ja nüüd, kui ma käin ise mööda linna ringi ja räägin siin erinevate Eesti ettevõtjatega, siis kõigil on nina viltu, kõik ütlevad mingi, et noh, kõik tunnevad, et, et mingi jama on õhus ja ütlevad, ma mäletan seda kahe tuhande kaheksanda või viisaastaga see kriis oli, et see algas täpselt samamoodi. Et sa tunned, et mingi jama on õhus ja sa ei saa aru, sest sa vaatad ringi ja ütled, aga ei ole objektiivset põhjust, et mingi jama, aga on ja on ja müügid ei lähe ja noh, kuidagi inimesed ei taha nagu midagi osta ja. Kõigil on, kellega mina olen rääkinud, Eesti ettevõtjatel on selline tunne, et, et varsti käib mingeid pauke, on ju. Ja, ja me vaatame noh, USA tehnoloogiaktsiad on ka mõnusalt alla tulnud siin viimase mõne nädala jooksul, et. Kas see uus pauk, kui see tuleb, kas, kas see näeb samamoodi välja teie arvates, kui ta oli seal aastatuhande vahetusel ja kui palju see mõjutab seda, kogu seda Eesti start-up'i sektorit ja kas meil jäävad need tornid siin progejatest tühjaks?

No kõigepealt, et pauk tuleb, noh, paugud käivad kogu aeg, eks ole, küsimus selles, milline pauk tuleb, kuidas ta täpselt kõmab ja mida ta täpselt, täpselt nagu mõjutab. Et noh, meil praegu sellist mulje ei ole, nagu oli .com boomi ajal, kus oli noh, olematute käivetega ettevõtted lihtsalt story pealt nagu ütlesid, et see on miljard dollarit väärt, et ma mäletan. No Uberil on ikka käivet, eks ole, ta võib väärtuses kukkuda, aga ta ei olnud nagu nullkäibega, et näiteks noh, ma mäletan, praegu oli ka Eestis. Vähemalt aasta otsa elanud niisugune nagu Ross Mayfield, kui mäletate, oli Eesti presidendi nõunik ja tegi president.ee esimese veebisaidi ja nii edasi. Kes pärast seda oli siis .com boom'i ajal oli ühe mingi energiaga tegutseva Silicon Valley nagu start-up'i CEO ja noh. Tal oli üle, üle miljardi turuväärtust ja siis oli ühel hetkel null, eks ole, et. Nüüd ta põhimõtteliselt start-up edasi, eks ole, aga, aga noh, see noh, tema nagu käis seal stratosfääris ära, aru saamata, miks ta seal täpselt nagu on, et ta on sellest ausalt ka rääkinud. Et praegu ma nagu seda ei näe, et meil oleks noh, sellist mulli noh, niivõrd palju, et see on noh, nullkäivete siis noh, väga suured valuation'ed, et või, võivad kõrged. Aga nad ei ole nagu nullkäivete pealt, et suur hulk need ettevõtted on täiesti elujõuliste ärimudelitega. Et noh, muidugi üks asi on see, et kui sul on nagu ettevõte, mis sõltub ka nii-öelda reaalmaailmast, et sa müüd oma produkti kuhugi reaalmaailmas, siis kui seal tuleb mingisugune kukkumine, siis paratamatult su käibega langeb. Et noh, kindlasti tuleb kriisiks valmis olla, kriis tuleb, kriis, kui tuleb, siis ka mõjutab kõvasti rahastamist, seal on ikka väga suured jõnksud, et kui vaadata riskikapitali mahutamist. Ja korrelatsioon ja SKP-ga see on noh, kordades ja kordades, et noh, näiteks kaks tuhat kaheksa kukkus riskikapitali investeeringud Ameerikas mingi neli-viis korda vist, eks ole, et see nagu ei ole mitte kümme protsenti kukkumist, vaid noh, neli-viis korda. Ja noh, siis tuleb selleks valmis olla ja noh, valuda oma mingeid varusid.

Ühesõnaga, isegi kaks tuhat kaheksa, seitse, ka kõige lihtsamatu tarkvaraja ettevõtete. Ebitöö kordajad olid seal kolmteist, neliteist, viisteist ja siis üleöö järsku olid. Kolm pool ja neli ja ütleme niimoodi, et, et sa saad, noh, see on ühteväärtus. Või sulle seal kümneid miljoni, siis jah, kell noh, kaheksa jälle, et midagi sellist, aga ma tuleks siin selle kohta nagu tagasi, et või vastata, prooviteks ka vastata sellele sinu intrigeerivale küsimusele, et. Mis oli nagu sajandivahetusel, ma arvan, olid ikkagi need järelmõjud sellest, et seitsekümmend üheksa kuulus IBM-i ennustuse, et, et tegelikult maailm vajab umbes kolme-nelja arvutit ja, ja.

Et

personaalarvutit kodus ei ole vaja, et see oli veel suhteliselt hiline nagu ennustus, on ju. Ja siis käis pauk ära ja siis mingi hulk ja rahvas vaatas, et oi, me jääme sellest nagu rongist maha, on ju. Siis tuli internet, on ju, mis oli samamoodi enamike jaoks segase, segane, on ju. Ja käis pauk ära ja oih, jälle me jääme nagu maha, on ju, ja oligi need noh, et, et suures hirmus pandi seda raha, et noh, et, et, et mitte järjekordselt nagu. Tulbi, tulbisaagist nagu ilma jääda, on ju, noh, vabandust, aga meil käis aasta aega tagasi ka just ulbauk ära noh, Bitcoiniga, sellepärast et kõik arvasid, ma järsku jään maha, on ju. Noh, targemad ei läinud pealegi selle, sellele rongile, sest noh, teada oli, et ta kokkuvõttes kuku peale, kui kokku, on ju. Ehk siis sellised võnked käivad kogu aeg ja nüüd ongi see küsimus, et minu arvates, minu arvates, mis on nagu muutunud võrreldes kahe tuhande kaheksaga ja veel rohkem isegi võrreldes kahe tuhandega, on ikkagi see, et on � Ehk siis sul on ikkagi, sa annad raha nagu konkreetse ärimudeli vastu ja see ärimudel arvutakse noh, kui sa lähed, me ei ole selle kunagi viitsinud teha, aga noh, ma ei tea, võtame sellesama, meie vana sõbra Margus, uudame siia saatesse, on ju. Noh, las ta teeme tema Exceli lahti ja vaatame, mismoodi ta hindab ühte start-up'i, mis parameetrid läbi käivad, on ju. Ja sa saad aru, et näed, et kui ettevõte tõuseb saja miljoni dollari väärtuseks, et siis on tegelikult ju mulle mõttetu investeering, on ju, et noh, pole üldse mõtet pannagi, et noh, et, et tasub ainult siis panna, kui sellel äril on potentsiaal tõusta vähemalt miljardi väärtuseks, on ju, et noh.

Oota, aga sa ütled näiteks, et need meie miljardi või peaaegu miljardi start-up, noh, ma ütlen näiteks Taxify või, või, või näiteks Transferwise või näiteks Pipedrive, et nad on läbi arutatud ärimudelitega. Exceli, nii-öelda Exceli põhiselt, et jah, tema valuation on mitte, mitte isegi miljard, vaid mitu miljardit.

Tal on, kindlasti on õhku, loomulikult, seal on hästi palju emotsioone ja nii edasi, aga päris nii enam ei panda, et. Oh, lahe kutt ja ühesõnaga, me räägime suurematest round'itest, me ei räägi sellest on ju, et noh, et. Et lahe kutt, et viskame viis milli, on ju, et noh, et, et nagu niisugust asja enam ei ole, vähemalt Eestis kindlasti ei ole nagu, et siin loetakse. Allan, mis sa arvad?

Kunagi Margusega kellegi teise siia saates, saate koos laptopiga, et võib-olla huvitavam oleks vaadata seda, et kui nad alustasid investeerimistel Ambientis, üle kümne aasta tagasi varsti vist. Et võrrelda, et võrreldeksid, mida ettevõtted lubasid ja kuidas nad tegelikult läinud on. Et see on nagu selles mõttes võib-olla see huvitav, et noh, vot valuation on alati nagu väliste mõjude meelevallas, et kuidas börsil asjad üles-alla käivad. Aga see, kuidas ettevõtjad ise oma, oma nagu prognoose on teinud, kas nad lähevad täppi või mitte. Et tulles tagasi Delfi juurde, näiteks Delfi tükk aega püsis noh, pluss-minus kolm protsenti koridoris oma, oma, vaatama sellele, et ta oli nagu kõik ääretult riskantseks, aga tegelikult ta täitis täpselt seda ära, mis ta lubas, eks ole. Et see on, see on nagu tõesti huvitav ja noh, riskikapitalis loeb nagu hästi palju, sinu tootus loeb isegi mitte sellest, kuidas sul ettevõtted ise nagu perform'ivad, vaid mis hinna pealt sa sisse lähed ja mis hinnapäeval sa välja lähed. Ja need hinnad võivad olla mõjutanud nagu välistest tingimustest palju rohkem kui ettevõtte enda. Toimetulek seal keskel.

Ja see naljakas on see, et näiteks sama, et kui ettevõtte väärtus kasvab, ma ei tea, näiteks kümne miljoni pealt, neljakümne miljoni peale noh, tavainimene ütleks, issand jumal, neli korda kasvu, et jumala eest, super tulemuse, on ju. Viisil on nagu viltu, ütleb, et kurat, see oli üks kehv investeering, on ju, et.

Äkki siis ikkagi on ahnus niimoodi. Ei,

see ilmselt, see on, on kust kukkuda. Ma arvan, et me teeme seda eraldi saate, et see on päris huvitav teema, et, et me peame siia kinni. Ütleme

VC-de koha pealt, olles selles tööstuses oleks kümme aastat toimetanud, et noh, ütleme niisugune hea fond, hea fond toob tagasi kolm korda raha nagu kümne aasta jooksul. Ja noh. Ütleme nii, et reaalses elus sinna kolme korra juurde küünivad noh, võib-olla mõnikümmend protsenti ja kui on halb aeg, siis ei küüni keegi, et võtta, et see on kolm korda kasvu kogu fondist. Et ja samal ajal nad võib-olla pahandavad, et näed, üksik, üksik investeering kasvas ainult noh, viis korda näiteks. Noh, probleem on selles, et sul paratamatult on fondis asju, mis ei, ei õnnestu ja siis on seal igasuguseid muidu veel kulusid, eks ole, nii et põhimõtteliselt see kolmekordne raha tagasisaamine ei ole üldse mitte kerge töö. Et on, on selline termin nagu carry, ehk siis teisugune tulemuspreemia, mis algab siis, kui sa oled tavaliselt üle kaheksa protsendi aasta tootlust näidanud. Mis siis noh, nii-öelda kümne aasta peale tuleb, kui kuskil kaks pool, kolm korda võib-olla. Et ma arvan, üheksakümmend protsenti VC-l, et selleta kunagi on meil elus tulemuspreemiat näinud. Ehk siis see on nagu omaette teema, omaette maailm, et tehke kunagi saade. Aga see, see ei ole üldse nii roosiline, kui teile tundub kõrvalt.

Ei, see, ma kindlasti ei arva, et roosiline, aga lähme siitume teisele pausile.

Restart jätkub, Allan Martinsoniga räägime, enne rääkisime start-upidest, nüüd räägime maailma majandusest, vaatame, kuhu jutt viib.

Ei, me majandusest oleme räägija, räägime teise nurga alt, me jõudsime Delfis korra rääkida, kui ühest sellisest veel. .com-i buumieelsest start-upist, nüüd sa oled tagasi Eestisse, vahepeal kõvasti mööda maailma ringi rännanud, ehitanud erinevaid start-upe olnud. VC ja nüüd sa liitusid, Leapiniga.

Jah, Leapin on selline tore Eestist, alguse saanud ja Eestis tegutsev ettevõte, ta on, mina olen inimene number viiskümmend neli, Leapinis, mis on väga tugevate fundamentaalnäitajatega. Noh, ta on nii-öelda teenus, ettevõtted, software service, mille taga on ka natuke inimesi. Ja mis tegelikult oma sellises arenguetapis, mis on sihukene varajase kasvustaadium, kui ta on kuskil miljon pluss käibet. Siis on tegelikult noh, võrreldes teiste samalaasete ettevõtetega üliheas seisus, et siin hiljuti just üks Soome riskikapitali fond, kes spetsialiseerub selliste nii-öelda SaaS tüüpi ettevõtete. Software service tüüüpi ettevõtete investeerimisele, ta tegi umbes kahesaja või kolmesaja ettevõtte uuringu. Et kuidas neil läheb ja noh, kui ma panin Leapini tulemuse sinna konteksti, siis oli ta selgelt ütleme ülemise kümne-viieteistkümne protsendi hulgas oma tulemuste poolest. Võrreldes teiste, teiste samalaastaste ettevõtetega. Et mida Leapin teeb, noh. Tema sihukene missioon ja visioon on olla niinimetatud freelancer'i või siis noh, üksiku ennast, ennast isemajandava professionaali selline operatsioonisüsteem. Ehk siis anda talle kõik vahendid tema äritegemiseks, on ta siis nii-öelda ettevõtetele, ettevõttevõtmetele kätte panna, anda talle pangaarve, anda talle täis raamatupidamine. Ja veel igasugust muud tuge, sealhulgas ka emotsionaalset tuge. Ja see äri on päris hästi käima läinud, et neid inimesi on kümneid miljoneid maailmas kuni sada miljonit isegi, kes võiks olla potentsiaalne sihtturg. Ja ma arvan, et Leapin on selline väga vahva kasuplatvorm.

Aga mõtlen, et täna mitte Leapinist nii palju rääkides, aga just seesama, et see, kui sa nüüd otsisid või vaatasid endale nagu uut väljakutset, et millest üldse lähtud, et mõtlen, sul on sinu kogemuste pagas on niivõrd suur, sa oled seinast seina nagu erinevat. Ärisid vaadanud, noh, mina olen tarkvarainsener ja ikka armastan öelda, et kokkuvõttes kõik IT-süsteemid on ühesugused, et. Üks kutsub klienti kliendist, teine kutsub teda isikuks, kuna ütleb selle kohta patsient. Aga kui sa vaatad nagu andmebaasi tasandil, on ju, siis need atribuudid, mida sa kogud, neid teenuseid, mida sa pakud, hinnastad. Makseid küsid pärast võlgu sisse nõuad ja nii edasi. Et noh, vahet pole, et, et kas see haige infosüsteem või bordell, et noh, et, et kõik on üks sama nagu noh, nii-öelda IT-ehitamise mõttes. Vaata,

Taavi, mina kõik sellest teada ei saa, et.

Et neid tegid tudengid rõõmuga enda, nende kursuse tööd, eks see on ju, et see on niisugune, teete ju naljad. Aga, aga sina, et kui sa täna nagu vaatad start-up ja on nad kõik ühte nägu sinu jaoks või ikkagi nagu sa otsid midagi, mis, mida see on, mis sa otsid?

Noh, selles mõttes ma olen otsimise ära otsinud, et aga kui ma otsisin, siis ma, noh, ma vaatasin tegelikult läbi tõesti sõna otseses mõttes umbes paar-kolmsada ettevõtet, et ma arvan, pooleks umbes Eesti ja, ja mitte Eesti omi. Ja noh, ma enda jaoks olin ära otsustanud, ma tahan olla Eestiga seotud, on isiklikel põhjustel ja noh, see nagu limiteeris minu skoopi kindlasti noh, kümnetel või saladel kordudel. Aga ka Eestis on just uskumatult palju praegu huvitavaid ettevõtteid, et siin üks mu Londonist töötab riskikapitalistist sõber, ta track'ib umbes vist seitsekümmend või salat tuhandet ettevõtet üle maailma. Kasutades nii-öelda siis big data nagu lähenemist ja Eestist on tema andmebaasis seitsesada start-upiks kvalifitseeruvat ettevõtet, et kellest mina olen võib-olla näinud pooli. Aga, või noh, tean, et nende olemasolust ja järelikult on veel mingi tume, tumeaine kuskil, mis, mida ma näinud ei ole. Ja noh, üllatavalt on see, et noh, tõesti absoluutne enamik neist on juba väga heas korras huvitavate ideedega ja noh, huvitavate tiimidega, kes mitte ei tee nagu esimest korda sellise täiesti nagu rohelise noh, lapselikul stiilis seda asja, vaid noh, neil on mingi kogemus, kas siis noh, muust maailmast või siis start-upi maailmast. Et väga-väga huvitav kasvubaas ja kuidas ma varisin, ma varisin noh, läbi siis selle, et kas ma usun, et see on tõuseturg, et ta on nagu õige tõusulainer. Milline on seal tiim ja kas ma ise olen nagu noh, kuidagi lisaväärtust, see on potentsiaalselt andev sellele ettevõttele, et tahaks nagu ikka kasulik olla. Ja sealt siis tuligi noh, ütleme mõned variandid, mille vahel ma siis valisin ja leipi, leipini kasuks ma siis ka otsustasin.

Et sa oled teret hulka ettevõtteid juhtinud oma karjääri jooksul, eks. Ja ma hakkasin palju siin nüüd silme eest läbi laskma, et noh. Siin on normaalne harjumuspärane karjääriredeli mudel, ütleks ju meile, et inimene alustab kuskilt väiksemast, ennast läheb suuremaks, suuremaks, suuremaks, suuremaks. Noh, lõpuks on Suure Rahvusvahelise Panga juhatuse esimees või nõukogu liige, on ju, ja siis läheb pintsile. Et sina oled nüüd tagasi seal töötaja number viiskümmend neli, selle väiksema juures, et. Kas see, kas sa näed näiteks, et Eesti, ütleme Eestis kasvanud ja Eestis nagu karjääri teinud Eesti süsteemiga harjunud inimestel tuleb, ma ei tea, kas, kas tahtmise või oskuste poolest mingi lagi vastu võtt, kas on mingil level, kust alates nagu, nagu kogu aeg Eestis. Ettevõtteid juhtinud inimene ei, ei suuda näiteks rahvuselisel tasandil üldse mängida. Mitte üldse rääkides sellest, kas sina suudad või ei suuda, vaid et kas see on probleem, et sa oled harjunud siin Eestis niimoodi mõnusalt tasa ja targu toimetama nende vahvate inimestega ja, ja, ja sa ei saa suurel tasandil mängida.

Ei, ma ei ole sellega nõus, et ma olin võib-olla kümme, kakskümmend aastat tagasi, noh, kui siis me nagu vägasime, et vaata, meil on siin. Kogu Eesti majandus on skandinaavlaste käes, aga eestlasi kuskil juhtkondades ei ole ja näed, eestlane kuhugi siit välja ei saa ja klaaslaagi on ees. Ja ma arvan, praegu on ikkagi Eesti leidnud täiesti oma tee, et see, mis me teeme oma tehnoloogiatööstuses, aga ilmselt ka muudes tööstustes. Näitab seda, et Eesti ettevõte, kui selline peakorteriga Eestis või eestlaste juhitud, isegi ta on peakorteriga Londonis. Suudab olla maailmatasemel supertegija ja see ühtlasi on tõmmanud nendega kaasa ka tegelikult selle professionaalide laine. Ma arvan, et tänasel hetkel on Eestis tuhandet ja viisi inimesi, kes täiesti rahulikult võiksid saada tööd noh, suvalises tehnoloogiaettevõttes. Ma arvan, väga paljusid neid ka tegelikult teritakse sinna.

Ma ütlen võib-olla, et noh, alati me võtame sama näiteks Taxify näite, neil on välja arendatud uute linnade onboard'imise mudel on ju. Täpselt on teada, mismoodi nad uude linnade sisse lähevad, mis sammud, millele järgnevad või vahet pole, kas see linn on. Miljon, viis miljonit, kakskümmend miljonit, et, et, et see noh, metoodika noh, suht-koht sama ja, ja see on nii-öelda ideaalseks täitsa lihvitud. Ja sellega nad võtavad neid masse. Ise praegu Indias tegutsedes noh, ma ikkagi, okei, võib-olla minu nii-öelda piiratuses tingitud muidugi, on ju, aga, aga see arusaam või, või, või mõistmine, kuidas sa tegeled sadade miljonitega. No noh, seda ei ole kuskilt nagu võtta või ühesõnaga seda, seda ei ole nagu peas nagu olemas, et. Et ja see on tõesti, läinakad vaidlused on hindudega, et see räägib mingist valimist, et kuulge, et näete, meil on selle projekti jaoks vaja siin nagu valimit, et noh, testiks ära. Nad ütled sulle, et ei pole mõtet võtta, et noh, et, et see, et see on nii väike hulk inimesi, on ju, ja siis küsid, et palju ta on, noh, kuuskümmend miljonit, on ju, et noh, et, et. See siis väike, no see on jumala eest, see on nagu ju noh, rohkem kui küll selleks, et testida, on ju, et noh, et, et et aga seesama, see mõtteviisi dimensioon, et see on nii, niivõrd,

niivõrd. Tahtsingi juurde, et ma olen täitsa kindel, ma ei tea, parandage mind, kui ma ei eksi, nagu ma arvan, et ma ei eksi, et nendes ka Eesti suurtes start-upides, kes, kes praegu on seda suurt raha tõstnud ja suure valuation'ini jõudnud. Seal on kindlalt olnud laual küsimus, et kuulge, poisid, et kas te nüüd ikka päriselt peaksite ise seda värki juhtima või et noh, et. Te

Noh, eks siin mõnestki firmast on, on ka lääne CEO-d läbi käinud, eks ole, võtame ka, et noh, Pipedrive'is oli, eks ole, mingi aeg lääne CEO ja noh, mitmes muus ettevõttes. Et noh, jah, selles mõttes on seal õigus, et iga arenguetapi jaoks on vaja erinevaid skill'e ja noh. Ma arvan, meie nagu oskustepagas siin, et management'i mõttes on suurel määral sellise varajase kasvu oskustepagas, et meil lihtsalt ei ole seda hilisema kasvu kogemust niivõrd palju, me alles hakkame praegu seda nägema, me alles praegu näeme esimesed ettevõtted, millel on tõesti need suured-suured rahad mängus. Ja see kogemus tekib ka nagu noh, aastate ja aastakümnete vältel, et noh, aga midagi ei ole nagu sellest paha. Et meil ongi nagu väga suur seltskond, kes oskab seda varast kasvu nagu manageerida, et see on ka täiesti omaette oskus, et see on väga väärtuslik oskus ja kusjuures väga tihti need inimesed, kes nagu on varasemas staadiumis. Võivad osutuda hiljem nagu rikkamaks inimeseks, kui need, kes on hiljem peale tulnud, eks ole.

Ja teine asi on kindlasti, mida me tajume, mis kõlab võib-olla kuulajaks uskumatult, aga räägin puhtalt oma kogemusest, et. Eestlane tajub tehnoloogiat paremini, ehk siis me oleme näinud mingeid eduvalemeid, ühesõnaga me oleme näinud näiteks seda, et. Ma ei tea, mis ka sul on digiallkirjast näiteks või ütleme nii, et, et, et kui võimalik, kui kiiresti võimalik skeelida mingit tehnoloogiat või teenust, kui seda tõeliselt nagu tahta. Et jah, selle müügi me peame ära outsource'ima, aga, aga ütleme niimoodi, et. Et see ETO roll, product manager'i roll, need on kindlasti sihukesed kohad, kus nagu eestlastel kindlasti nagu ei tule lage ette ja vastupidi, kus me pigem oleme need laemurdjad ja ütleme, et. Et sorry, et me võtame nüüd sinu praeguse siin, ma ei tea, hindu või kelle iganes maha ja paneme siin eestlase asemele, sellepärast et tema arusaam. Sellest, mismoodi tehnoloogiat ehitada, mismoodi Eesti hajus arhitektuuri ehitada, et see on, see on meie leib ja või ja, ja seda me oskame, seda me oskame teha.

Aga kas see on meie inimesed, kes, kes praegu juhivad neid unicorne, kas te usute, et nad suudavad nad juhtida ka nii-öelda lõpuni ära, päris, päris suurelt sinna nii-öelda corporate playgroundini välja?

No seal jutub muidugi see ka, et seal tuleb teine mäng, et kui sul lähevad need valuation'i juba sinna kümnetesse miljonitesse, siis hakkavad tähtsust omama, noh, ma ei tea, investoritega suhted ja kellega sa kuskil, ma ei tea

Kerime aastat viis ära siia ja noh, ma arvan, et see on täpselt nii nagu mujal maailmas, et mõnes ettevõttes on ja mõnes mitte, et kui sa võtad noh, näiteks, ma ei tea, Facebooki, kus Mark Zuckerberg on siiamaani, eks ole, CEO ja noh, saab nagu suhteliselt hästi hakkama. Ja on palju ettevõtteid, kus nagu CEO on tagasi astunud ja võtnud see sinna profi peale. Ma võin julgen arvata, et Eestis, kui me kerime viie aasta pärast, kui on siin mõned uni, unicornid, siis mõnel neist on ühteviis ja mõne teistmoodi, et. Et ma ei tea, mina paneks, paneks küll panuse, et Markus paneb veel pikalt, et tal seda, juudu ja aastaid nõu peaks jätkuma seal, et.

Ja teine, mis isegi on, mis on unie, selles mõttes huvitav fenomen, et kui. Kui Skype oli noh, ütleme noh, sõna otseses mõttes Rootsi või Stockholm ütleb, et see on meie start-up ja Taani ütleb, et see on meie start-up. Luksemburgi ütleb, et mis asju, et see on ju meie juures inkorporeeritud, et see on ju meie start-up, on ju. Kusjuures raha vist läks üldse, ma ei tea, kas Küprosel või Maltari, kus nad tegelikult saatsid sada, on ju, et, et noh, et, et siis nagu, et. Siis meil tuleb ikkagi praegu selgelt nagu noh, Pipedrive'ide ja Taxify'de näol selliseid start-upe, kelle puhul noh, pole lihtsalt kahtlustki, et, et see on Eesti start-up, et. Asutatud siin, rannivad siin, peakontor siin, tuumik siin, noh, noh, ütle mulle, fakt, mille pärast teda peaks liigitama, ma ei tea, USA või kellegi, kellegi muu, kellegi muu alla, on ju. Et ja see avab täitsa uue dimensiooni ja see tulebki, sealt tulebki ka seesama see uus kultuur või see nii-öelda. Eesti start-upi mudel, aga ma arvan, et see on nagu hea challange, mille Allan on meile siin nüüd jälle püstitanud, et me hakkame seda oma aastate ja saadete jooksul siin jälle otsima, et, et võib-olla tõesti kahe-kolme aasta pärast me suudame täpsemalt öelda, et. Näed, see ongi noh, nagu soomlased ütlevad Soome Nokia on ju, siis me ütleme, et see, et see ongi see Eesti mudel. Et Eesti mudel tähendab seda, teist ja kolmandat, et siis on Eesti mudel.

Mis mu enda plaanilipiniga on, kas, kus see visioon on, kus, kus sa tahad olla lähemate aastate pärast, kas sa, kas sa sõlt

No me tahaks sellest mitte sõltuda üleni, et see on täiesti selge, et noh, e-residentsus on hästi huvitav laevuke, millega laeva nagu kaldast eemale saada. Aga kui tahta nagu noh, suuremate kallaste poole sõuda, siis on vaja sinna teisi laevukasid veel juurde. Et ma nüüd ei taha hakata välja käima liiga varaseid täitmete, aga, aga noh. Eesti e-residentsus, e-residentsus on hästi lahe asi, on, ei ole mingit küsimust ja seal on hästi palju kasvuruumi, aga me tahaks sinna peale heitada veel midagi, mis on suurem kui see.

Ma tulin just Dubayst, kus toimus siis ülemaailmne residentsuste ja siis citizenship'ide, mis on siis koda, kodakondsuste nii-öelda teemaline konverents. Kuidas nagu erinevad maailmad seda näevad ja, ja kuhu, kuidas nad sinnapoole liiguvad. Nii et ma võin ette ära teile, et see maailm läheb väga huvitavaks lähiaastatel, nii et. Et jah, jällegi omaette saade võib-olla.

Aga kas sa mõtlesid, Allan, et sa tahad ise ehitada sinna midagi peale või sa näed, et, et need e-residentsusi tõesti tulebki meil siin võib-olla kakssada tükki turule lähematel aastatel?

No kui visata üks pall õhku, siis minu arvates võib-olla residentsus ka virtuaalne ja mitte ainult riigiga seonduv. Ehk siis see on võib-olla see suund, kuhu meie mõtted praegu liiguvad.

See on väga õige seond.

Aga Taavi seleta see nüüd natuke rohkem lahti, mõni minut on

aega. No selles mõttes küsimus ei ole nagu niivõrd selles füüsilises lokatsioonis, kus sa asud, vaid grupuse kuulud. Ehk siis noh, ma ei tea, kõige lihtsam näide on Taxify platvorm noh, ühendab taksojuhte, kes tahavad teenust pakkuda noh, mingis lokatsioonis. Ja kui sa ütleme sõna otseses mõttes täna nagu koliksid, oletame. Ma ei tea, Tallinnast Lagosesse, siis tegelikult sa suudaksid noh, keskkonda vahetamata jätkata nagu selle teenuse pakkumist, on ju, et. Et, et, et see küsimus ei ole niivõrd nagu, nagu füüsilises lokatsioonis, vaid see sama nagu, nagu noh, kogukond või samamoodi mõtlevat või samamoodi teenust tarbivate või teenust pakkuvate inimeste nagu kogum.

Võib-olla noh, Taavi, ma natuke parandaksin siin, mis mina nagu silmas pidasin, et kui räägime ettevõttest näiteks või ettevõtlusest, siis on tegemist noh, teatud kodifitseeritud mingisuguse. Reeglistikuga, mis ütleb, et kuidas viisi saab, kuhu saavad maksu maksma ja mis on registreerimisnumber ja aadress ja nii edasi ja nii edasi. Et noh, ma jätkuvalt arvan, et Eesti inimesed peavad maksu maksma sellest oma nagu üldtarvitavaid hüvesid. Aga mis siis on, kui sinu ettevõte on nagu ongi rahvusvaheline, sa nagu ei oska täpselt öelda, kuhu sa kuulud. Et sellisel juhul võib-olla täiesti nagu selline virtuaalne ettevõtlusvorm, mida ei registreeriti ühegi ettevõtte, ühegi riigi juures, vaid mis on kuskilt pilves ja piltlikult öeldes, kui sa oled ühes riigis, siis maksad maksu seal ja kui sa peaksid. Hiireklõpsuga ennast ningutama teise riiki elama ja tahad maksu seal maksta, siis see juhtub Et sinu nagu maksukogumise noh, mingi reeglistik muutub ja raha hakkab teise kohta minema. Aga sina võid endiselt äri ajada oma virtuaalse ettevõtte kaudu kogu maailmas. Ja noh, Liapini tänane kasutajaskond, meil on tuhande, ütleme ligi kaks tuhat klienti ju umbes sajast riigist. Et see ongi üldjuhul sellised noh, natukene nomaadlikumad või natukene üle riigipiiri toimetavamad inimesed. Kelle jaoks see riigi täpne registreerimine ei olegi tähtis, neil on täitsa okei olla sepapajad tänaval Tallinnas registreeritud ja ajada oma äri väljapool Eestit. Ja samal ajal ei ole üldse nagu kindel, et ta peab üldse olema kuskil nii-öelda geograafilises kohas registreeritud, et äri saaks ajada.

United States of Google.

Ei, selles mõttes nagu e-residentsuse visiooni üks osa, täitsa ametlik osa näeb ka seda, et, et kokkuvõttes Eesti kogub maksu vastavalt sinu äriolemusele ja käitumisele. Ja jagab selle õiglaselt ära niimoodi, nagu see peaks erinevatele riikidele kuuluma. Noh, et siis me maksame Euroopas erinevat käibemaksu, on ju, see on klassikaline näide, on ju. Aga oletame see, et sa päriselt füüsiliselt ka olid näiteks, ma ei tea, kaks kuud Tais, neli kuud Singapuris ja, ja, ja kaheksa kuud USA-s on ju. Et noh, siis splititakse see nagu nii-öelda see noh, see väärtusloomise nii-öelda aeg, vastavalt sinu nii-öelda käibest võetud nagu maksuosaline.

Selge, see kõik on väga huvitav, meie saateaeg on läbi. See tähendab, et saade saab otse, muidu rohkem kuulata ei saa, aga nädala pärast jälle saab, aitäh kõigile ja kohtumiseni.