Allan Martinson räägib Eesti idufirmade olukorrast

No kõigepealt, et pauk tuleb, noh, paugud käivad kogu aeg, eks ole, küsimus selles, milline pauk tuleb, kuidas ta täpselt kõmab ja mida ta täpselt, täpselt nagu mõjutab. Et noh, meil praegu sellist mulje ei ole, nagu oli .com boomi ajal, kus oli noh, olematute käivetega ettevõtted lihtsalt story pealt nagu ütlesid, et see on miljard dollarit väärt, et ma mäletan. No Uberil on ikka käivet, eks ole, ta võib väärtuses kukkuda, aga ta ei olnud nagu nullkäibega, et näiteks noh, ma mäletan, praegu oli ka Eestis. Vähemalt aasta otsa elanud niisugune nagu Ross Mayfield, kui mäletate, oli Eesti presidendi nõunik ja tegi president.ee esimese veebisaidi ja nii edasi. Kes pärast seda oli siis .com boom'i ajal oli ühe mingi energiaga tegutseva Silicon Valley nagu start-up'i CEO ja noh. Tal oli üle, üle miljardi turuväärtust ja siis oli ühel hetkel null, eks ole, et. Nüüd ta põhimõtteliselt start-up edasi, eks ole, aga, aga noh, see noh, tema nagu käis seal stratosfääris ära, aru saamata, miks ta seal täpselt nagu on, et ta on sellest ausalt ka rääkinud. Et praegu ma nagu seda ei näe, et meil oleks noh, sellist mulli noh, niivõrd palju, et see on noh, nullkäivete siis noh, väga suured valuation'ed, et või, võivad kõrged. Aga nad ei ole nagu nullkäivete pealt, et suur hulk need ettevõtted on täiesti elujõuliste ärimudelitega. Et noh, muidugi üks asi on see, et kui sul on nagu ettevõte, mis sõltub ka nii-öelda reaalmaailmast, et sa müüd oma produkti kuhugi reaalmaailmas, siis kui seal tuleb mingisugune kukkumine, siis paratamatult su käibega langeb. Et noh, kindlasti tuleb kriisiks valmis olla, kriis tuleb, kriis, kui tuleb, siis ka mõjutab kõvasti rahastamist, seal on ikka väga suured jõnksud, et kui vaadata riskikapitali mahutamist. Ja korrelatsioon ja SKP-ga see on noh, kordades ja kordades, et noh, näiteks kaks tuhat kaheksa kukkus riskikapitali investeeringud Ameerikas mingi neli-viis korda vist, eks ole, et see nagu ei ole mitte kümme protsenti kukkumist, vaid noh, neli-viis korda. Ja noh, siis tuleb selleks valmis olla ja noh, valuda oma mingeid varusid.

No me tahaks sellest mitte sõltuda üleni, et see on täiesti selge, et noh, e-residentsus on hästi huvitav laevuke, millega laeva nagu kaldast eemale saada. Aga kui tahta nagu noh, suuremate kallaste poole sõuda, siis on vaja sinna teisi laevukasid veel juurde. Et ma nüüd ei taha hakata välja käima liiga varaseid täitmete, aga, aga noh. Eesti e-residentsus, e-residentsus on hästi lahe asi, on, ei ole mingit küsimust ja seal on hästi palju kasvuruumi, aga me tahaks sinna peale heitada veel midagi, mis on suurem kui see.

Ma tulin just Dubayst, kus toimus siis ülemaailmne residentsuste ja siis citizenship'ide, mis on siis koda, kodakondsuste nii-öelda teemaline konverents. Kuidas nagu erinevad maailmad seda näevad ja, ja kuhu, kuidas nad sinnapoole liiguvad. Nii et ma võin ette ära teile, et see maailm läheb väga huvitavaks lähiaastatel, nii et. Et jah, jällegi omaette saade võib-olla.

Aga kas sa mõtlesid, Allan, et sa tahad ise ehitada sinna midagi peale või sa näed, et, et need e-residentsusi tõesti tulebki meil siin võib-olla kakssada tükki turule lähematel aastatel?

No kui visata üks pall õhku, siis minu arvates võib-olla residentsus ka virtuaalne ja mitte ainult riigiga seonduv. Ehk siis see on võib-olla see suund, kuhu meie mõtted praegu liiguvad.

Ei, selles mõttes nagu e-residentsuse visiooni üks osa, täitsa ametlik osa näeb ka seda, et, et kokkuvõttes Eesti kogub maksu vastavalt sinu äriolemusele ja käitumisele. Ja jagab selle õiglaselt ära niimoodi, nagu see peaks erinevatele riikidele kuuluma. Noh, et siis me maksame Euroopas erinevat käibemaksu, on ju, see on klassikaline näide, on ju. Aga oletame see, et sa päriselt füüsiliselt ka olid näiteks, ma ei tea, kaks kuud Tais, neli kuud Singapuris ja, ja, ja kaheksa kuud USA-s on ju. Et noh, siis splititakse see nagu nii-öelda see noh, see väärtusloomise nii-öelda aeg, vastavalt sinu nii-öelda käibest võetud nagu maksuosaline.