Iga hea töömees on väärt kvaliteetseid, mugavaid ja trendikaid rõivaid. Tööriided, turvajalatsid, isikukaitsevahendid ja palju muud leiad Björn Claderi esinduskauplusest Krolls. Peterburi tee seitsekümmend viis, Tallinn. Lisainfo krolls.ee Kuku raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku raadiot. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Tere tulemast laupäeva pärastlõunasse ja kuulame Restarti saadet, kus Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on värskust täis ja valmis tund aega saadet juhtima. Ja meil on külas, täna ta on põllumees, ütleme nii. Täna on põllumeeste saade, see tähendab, et meil on külas Eesti, ma arvan, üle pika aja üks huvitavama looga ja võib-olla isegi huvitavama valdkonnaga start-up e-agronoom ja, ja selle COO, eesti keele öelduna operatsioonide juht Stenver Jerku, tere. Tervist. On huvitav firma.
No selles mõttes jah, mina Henrikule siin promosin, et, et kutsume saatesse ja teeme sellepärast, et mul õnnestus vaadata e-agronoomi investorite nimekirju. Ja kui ma vaatasin seal ja näed järjest nagu mingit tuntud põllumehi, kes on nüüd aasta põllumehed või ma ei tea, mul. Enda, kui veel Tartus Treffneris käisin klassivenna isa näiteks on ju ja nii edasi, on ju, et. Et noh, sa näed nimesid, keda sa nagu noh, mitte ühegi teise start-upi omanike ringis noh, varem näinud ei ole, eks, et. Ja see tekitaski nagu, nagu selles mõttes huvi, et, et mis on see asi, mis on nii äge, et põllumees põline rikas. On nõus noh, riskima ikkagi noh, ikka rajult selles mõttes, et no me teame, et iga start-up võib põhja minna. Ta võib läbi kukkuda, mis iganes, on ju, aga et noh, et näed, inimesed võtavad. Panevad raha, mingit kindlustust ei ole, kui ikaldus tuleb, siis ei ole riiki, kes tuleb ja päästab välja, on ju, et noh, et, et, et kuidas nii, et see on taust.
Ja, mina muide olen ühe intervjuu, ma arvan, et Stenver oli ka äkki seal, vähemasti seal kuskil läheduses, või ma ei mäleta, kas ma tegin sinuga selle intervjuu, aga. See oli äkki kevadel, kui oli Kultuurikatlas mingisugune start-up'ide festival ja siis seal olid. Vot, lätitud, mingi, mingi lätitud oli ja seal oli siis üks pooks, kus olid põhupallid väljas, ma mäletan, ma istusin mikrofoniga mingi põhupalli peale, tegin intervjuud ja siis. Poisid ütlesid mulle kogu aeg, te kähku, et meil on investorid siin, meil on õudselt vaja rääkida, et igasuguste teiste inimestega kõik tahavad raha anda. Ja jube veidre tundus mulle, et, et mingisugused, mingisugused tüübid, eks ole, veeretavad põhupallid sinna teevad mingit põllumeeste start-up'e ja samal ajal räägivad, kui. Kui palju neil juba Eesti turust nagu käes on ja kui palju, ma ei tea, kus välismaal juba tegutsevad, keegi pole kuulnudki ja investorid ka nagu eriti nagu kambas ei ole, et kuidas see võimalik on.
Noh, nagu tavaks on siin saates, hakkame otsast pihta.
start-up aluse sai? Miks sai? Ja mis asi, mis asi see on üldse? Kes tegi?
See kõik sai alguse tegelikult niimoodi, et Robin näitas mulle enda isa ettevõtet ja ta näitas mulle mitut teist põllumajandusettevõtet veel. Ja põllumajandusettevõtted tänapäeval on päris ärid, nendel on päris äriprobleemid. Nad peavad enda töötajaid manageerima, finantsplaane tegema, laene võtma, logistikat planeerima, kõik, mis ühel päris ettevõttel on. Ja, aga samas ma nägin, et nendel ei ole nagu mingisuguseid häid tööriistu, et neid eesmärke endal saavutada. Et sisuliselt nad peavad hästi palju veetma aega igast andmete kogumisega ja dokumenteerimisega, selle asemel, et teha seda, mis nende äriväärtus reaalselt tõstab, ehk siis enda äriprotsess optimeerima.
Aga see mõttes igasuguseid, igasuguseid, ma ei tea, äri tarkvarasid on maailm ju täis, Eestis tehakse neid tervet rodu ja maailmas ilmselt ka.
Jah, aga mis sa arvad, mida kasutab seitsmend prossa Poola põllumehi enda ettevõtte? Kas
kaustikut või Excelit? Vihikut, jah.
Vihikut, just täpselt, paberit või lihtsalt. Ja, ja kahskümmend viis prossa on Excelit ja ainult viis prossa kasutab reaalselt mingisugust äritarkvara. Ja see on see, see valdkond ongi nagu, ta on suures osas niimoodi nendel vanadel tööriistadel peal ja nad ei ole nagu tulnud uuematele tööriistadele, sellepärast et noh, esiteks need tööriistad on enamasti olnud väga kehvad. Ja teiseks on see hirm, et see ajainvesteering, mis sa sinna sisse paned, et see kasutuselevõtt on nii suur, et lõpuks sa tegelikult ei võida seal mitte midagi.
Kas see põllumees on kuidagi teistmoodi ettevõtja kui, kui iga teine, kellele näiteks, ma ei tea, ma ütlen, meie kasutame Scorot näiteks, on ju, Eesti äritarkvara, kas nad on kuidagi teistmoodi, et see ei sobi neile?
Ma arvan, et see põhiline asi ikkagi on siin see, et vaata, Scora on üldjuhul, millele Scora keskendub, on sihuke natukene keskmistele ja suurematele ettevõtetele. Et põhimõtteliselt see on nagu valdkondadele, kus on hästi palju erinevaid nii-öelda. Ühesõnaga valdkonnad, kus ollakse harjutud juba infotehnoloogia eest maksma, aga põllumajanduses ei ole seda harjumust tekitatud. Et milles nagu, milles nagu on harjutud maksma, on igasugused traktorid, masinad ja sellised asjad, aga tarkvara eest lihtsalt ei ole seda harjumust veel tekkinud.
Aga mõtlen, et noh, erinev Scorago on ikkagi see, et tänapäeval vähemalt nagu Euroopa põllumehe suur, noh töölauas suur osa on ka toetustega mängimine ja aruanduse pidamine selle koha pealt. Et see kindlasti on ka nagu üks eristaja, mille pärast nagu e-agronoom on igal juhul nagu, nagu spetsiifiliselt vajalik võrreldes näiteks Scoroga.
Seda kindlasti ja, ja no Eestis ilmselt see kõige esimene lööklause oligi põlluraamat, kuigi me ise ta ikkagi identifitseerime ennast kui põllumajandushaldustarkvara. Aga ma räägin selle loo äkki kiirelt edasi, et.
Ühesõnaga, oli Robin, sinu sõber Robin, kelle isa on põllumees ja kes pidi siis oma isa ettevõttest tõenäoliselt midagi tegema, jah.
No ta võttiski terve selle ettevõtte üle, aga noh, Robin on sihukene niimoodi südames ikkagi laisk inimene ja mõtles, et kuidagi peab paremini saama, et see ei ole normaalne, et kopeerida andmeid ühest kohast teise ja muudad ühest kohast teises kohas, läheb sassi ja nii edasi. Ja siis ta, siis ta mõtleski, et ja me vaatasime koos, et me saame ju põllumehi nii palju aidata. Et me saame sisuliselt põllumeestel aidata tohutult palju aega kokku hoida, enda perega rohkem aega veeta, nende äril rohkem kasumit teha. Ning läbi põllumeeste, mis on kõige peamine, me saime aru, et me saame aidata nendel keskkonnasõbralikumalt toimetada ning meie endi toitu, mida me kõik iga päev sisse sööme, tervislikumaks muuta. Sest, et väga paljud põllumehed senimaani teevad otsuseid mitte andmete põhjal, vaid igasuguste väetiste ja toimekaitsevahendite müüjate soovituste põhjal. Sest see on nende peamine agronoomiline infoallikas.
Aga lähme siit konkreetsemaks, ühesõnaga e-agronoom, nüüd kuula kuulab, noh, räägiks põllumeestest, on ju, siis noh, põllumees on viljakasvataja ja karjakasvataja ja nii edasi, et noh, see on nagu Eesti mõistes nagu põllumees. Aga e-agronoom nagu päriselt ongi ainult põllumeeste, põllumeestele fokusseeritud, te olete ainult viljakasvatajatele fokusseeritud, et. Et kui sa kapsaid kasvatad või maasikaid, siis põhimõtteliselt e-agronoom ei sobi.
Ei sobi ja meil on olnud palju kliente, kes on olnud pettunud, sellepärast. Aga, aga noh, me oleme kõigil ausalt välja ütlen, et me keskendume ainult viljakasvatajatele. Aga miks nii? Miks, seepärast, et eriti meie kui start-up, meil on ülioluline, on fookus. Et me ei saa, ütleme, kui sa üritad kõiki probleeme lahendada, sa ei lahenda ühtegi probleeme. Ja samamoodi nagu noh, näiteks raadiosaatejuhid on väga erinevalt spetsialiseeritud. On saatejuhid, eks ju, kes mõtlevad, spetsialiseeruvad sellistele nii-öelda intervjuudele ja siis on, kes lasevad lihtsalt muusikat, eks ju, ja kõigil on eri tööriistad, nendel on eri. Tarkvarad ja asjad, mida kasutada, sa ei saa kõiki probleeme ühe haamriga, on ka põllumehed erinevad. Viljakasvatajate probleemid on ühed, karjakasvatajatel on teised. Köögiviljadel on kolmandad ja meil oli olemas seal teraviljakasvanduses kõik teadmised olemas. Sest et Rupert Robidi isa ongi teraviljakasvataja ning me oleme nõus enda selle nišituruga seitsesada miljonit hektarit käskenduma, praegu.
Okei, hektarid, see on hästi, ma saan aru, et selle edukuse mõõdu, mõõtühik on, et kui muidu loetakse tavaliselt, ma ei tea. Subscription'e või, või, või maksvaid kliente ja nii edasi, on ju, siis teie mõõdate või loete hektareid.
Jah, hektar on meil kõige olulisem, ma mäletan, kui me Latitude'il olime, siis ühed investorid tulid meie juurde rääkima, kuule, kõik räägivad tõesti, et teil on mingisugune uus huvitav KPI nimega Hectars Under Management, et rääkige nüüd sellest lähemalt, mulle.
Okei, aga ma ikkagi, kui siin juba saatejuhtimisest juttu oli, et ma siis teen seda saatejuhtimise maagiat, et ma tõmbaks nüüd sinna selle loo juurde tagasi korraks, et oli Robin. Robin, seal oli firma, Robin võttis firma üle, leidis, et mis pagana vihikud, mis mõttes asjad nii ei käi. Mis edasi sai, sind ei olnud veel?
Siis ta saigi minuga kokku, ta näitas mulle. Aga
miks ta sinuga kokku sai või kuidas, kas te olite varem sõbrad või sa ka hängisid seal temaga traktoritega koos?
No see oli sihukene pull lugu, Robin küsis enda tuttavatelt, et kes oleks sihukene mees, kes nagu selle tehnilise poole saaks enda peale võtta. Sest Robinel endal oli nagu aasta aega ülikoolis IT-d õppinud, aga noh, tema eesmärk algusest peale oligi, et ta õpib täpselt nii palju, et ta saaks aru, mida talle räägitakse, aga ta ei taha ise arendajaks hakata. Ta tahab tegeleda rohkem äripoolega. Ja siis meie ühine tuttav soovitas talle mind. Me saime kokku, me nädal aega järjest panime tina, iga õhtu saime kokku. Hommikuni välja arvutasime business plaane ja kõike ja pärast nädalat me saime aru, et meil on ideaalne klapp, lõime käed ja hakkasime ärriga pihta.
Sina oled siis progeja, sina käisid kauem ülikoolis, kui üks aasta.
Mina olen magistri lõpetanud üld Tartu Ülikoolis jah, et nii majanduses kui ka tarkvara arenduses ning mul on aastaid inseneri kogemus selja taga.
Aga see kõik ei toimunud siis ei Tallinnas kuskil Ülemistel ega Mustamäel ega, ega isegi Tartus või kus, kus see kõik?
See oli Tartus, kõik oli Tartus. Pidu
Ja siis siin on minu meelest veel peakontrolnant Tartus, eks?
Nii, aga nüüd ja siis sama see Robini farm oli siis nii-öelda katslava.
Ta oli põhimõtteliselt katselaga, aga see oli mitte ainult tema. Meil on nagu ettevõttes olnud täiesti algusest peale sihukene moto, et sell first, develop later. Ehk siis me võtsime kohe endale nii-öelda kolmanda inimese, Kristjan Julius Laak. Ja hakkasime kolmekesi tegema, mina ja Julius hakkasime arendama täiel kiirusel, viis päeva hiljem tuli ka neljas inimene, Kaarel Tinn. Ja kahekümne päevaga me lasime MVP välja, aga samal ajal oli Robin käinud ja see kahekümne päeva ukselt uksele müünud, näidanud pilti prototüübist ja näidanud, et vot sihukene asi tuleb ainult ühendama juhtmed tagant ära, siis hakkab kohe tööle. Ja kirjutas alla kaks koma viis protsenti Eesti turgu. Kokku siis oli viisteist tuhat hektarit allkirjastatud meil lepinguid, kui me lõpuks MVP-ga välja tulime.
See on siis, ma ütlen, et nagu nädala ajaga või, kaua teil läks selleks?
Kakskümmend päeva, kaheksakümmend viis september alustasime täiskohaga tegemist kõik ja viisteist oktoober oli MVP väljas ja viisteist tuhat hektarit.
Mis see kliendinumbris tähendab, see viisteist tuhat, oli see üks või kümme või sada või?
See oli kliendinumbrites, oli vist, ma mäletan kas kaheksateist või üheksateist klienti.
Aga mida see põllumehele ikkagi tähendas siis, et ta pidid tegema, vaatas ilusat pilti, on ju, nüüd ta pidi otsustama, et tahan, on ju. Aga
mis see finantsiline nii-öelda kohustus oli, mis ta pidi siis teada, teadis, et ta peab hakkama maksma?
See oli viiskümmend senti hektari kohta antud hetkel, oli seal kirjas. Muidugi pärast me tegelikult tegime esimestele klientidele kakakümmend viis senti hektari kohta. Nüüdseks on juba hind tõusnud üks euro hektari kohta, et noh.
See on siis kuus või aastas?
Ja noh, muidugi tuli MVP välja, esimene tagasiside oli, et see on täielik jama, sest kahekümne päevaga tarkvara, no olgem ausad, eks ju, et me kõik teame, mis see on. Aga see oli mega positiivne, sest see tähendas, et keegi hoolis sellest ja ta andis tagasiside meile. Ja siis me hakkasimegi itereerima selle tagasiside peal, me tegime paremaks ja paremaks ja. Noh, kuus kuud hiljem oli seitsmekümmend protsenti Eesti teraviljakasvatajatest e-agronoomia all, nüüd kaks aastat hiljem me oleme üheksas riigis, Kanadas, Poolani. Kaasanud kaks miljonit eurot, meil on insenerid, Transferwise'is, Zero Turnaroundist, heapanalüütikust, Stripe'is. Me oleme kasvanud üle kolmesaja tuhande hektari suureks, nagu maksvad hektarid, meie süsteemis. Ning inimesi on meil kolmekümne kanti.
Aga see ei ole noh, teed peast nagu arvutuse, on ju, et kolmsada tuhat hektarit, on ju, üks euro hektari kohta. Kolmsada tuhat eurot, on ju, et noh, kust see business nüüd siin on, see on ju kommi ära.
Selles mõttes, et tegelikult see summa on veel väiksem, et. Nagu ma ütlesin, siis alguses said põllumehed, kes olid valmis meiega kaasa tulema, kui me olime veel lapsekingades, kui meie tarkvara oli tõesti palju kehvem, kui ta praegu on. Siis me nendele tegime kakskümmend viis senti hektari kohta ja me oleme valmis seda hinda hoidma ka, sest et lõppkokkuvõttes, eks ju, nemad olid need, kes meid aitasid jalule ja see, see käive tegelikult on veelgi väiksem. Aga, aga see business on, mõtle nüüd sellele, maailmas on seitsesada miljonit, üks koma neli miljardit hektarit põllumaad, millest seitsesada miljonit, ehk siis pool on teraviljapõllumaad. Nüüd e-agronoom, see on kõigest meie baastoode, millega me saame enda kliendid sisse, me saame sellega koguda kasutajaid. Aga kus see reaalne business siis üks hetk tuleb, on ju sellest, et me saame hakata up-selling'ut tegema ja meil on tohutult palju andmeid. Me saame neid andmeid hakata kaevama, teha seal machine learning'ut, data mining'ut. Ning kõikide nende andmete peal pakkuda põllumeestele automaatseid soovitusi. Öelda neile, kuidas efektiivsemalt majandada ja ühesõnaga, igatpidi koos andmetega ja nende upselling'uga ongi tegelik see käibepotentsiaal.
Okei, teeme, teeme selle pausi ära ja siis läheme selle looga edasi.
Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Start jätkub ja me räägime e-agronoomiga, Stenver Jerkku on meil, kes on seda firmat juhtimas, operatsioone juhtimas seal. Ma hakkasin, kuulasin su juttu, kuidas su kaasasutaja Robin käis kakskümmend päeva ukselt uksele Eestis, on ju, müüs tarkvara pildi järgi, mida ei olnud olemas põllumeestele, kes ei ole kunagi tahtnud tõenäoliselt ei eriti tarkvara kasutada ega selle eest maksta. Mida ta rääkis
neile? Noh, minule ma isegi selle kahekümne päeva jooksul ei räägiks lugu, ma räägiks ühe teise loo ära. Et meil on ülioluline, on see fookus, et me keskendume teraviljakasvatajatele. Ja miks see oluline on, on sellepärast, et me keskmine kasutaja vanus on viiskümmend ja meie äpp peab olema nii lihtne, et isegi inimene, kes on arvuti võõras, saab seda kasutada. Ja Robin läks külla ühele vanemale härrale, kes oli umbes seitsmekümne aastane, ukse peale ütles talle, et kuule, et mul ei ole mingit tarkvara vaja, et ja las ta nüüd olla, Robin, eks ju. Robin ütles, et noh, et vaata ikka enne ära, kui sa nagu otsuse teed. Ja ta istus maha temaga, ta näitas talle külbikorra lehte, kus põllumees planeerib, mis kultuure ta, kus põllul kasvatab. Võttis selle lahti ja põllumees vaatas, silmad läksid särama, võttis sahtlist välja vihiku ja näitas, et kuule, Robin, et vaata, mul on täpselt sama asi siin vihikus. Et me oleme nagu üritanud teha seda, et see, kui põllumees peab tulema enda vihikust või Excelist sinna meie tarkvarasse. Siis see oleks nii sarnane kui võimalik nendele protsessidele, mis tal juba on, et ainus harjumus, mis ta peab muutma, on tulema paberist arvutisse. See, ta ei pea muutma harjumusi ka enda protsessides. Ja see on minu meelest üks kõige olulisem osa, mida me peame lahendama, üks suurimaid challange'eid.
Kasutajad päriselt kasutavad ka või nad noh, eriti alguses, sul on ettevõtte alguses võimalik müüa, eks ole, jutuga kellelegi midagi maha ja siis ütleb, okei, okei, ma tulen, proovin. Noh, summa võib-olla ei ole ka väga suur, on ju, et maksan ära, aga noh. Pärast ei pikenda või, või, või siis jääb, ta ei viitsi kolida, ta ei hakka seda reaalselt kasutama, on ju, ma ei tea, mingi jama on, ta ei saa hakkama, kas te track'ite seda?
Oi, absoluutselt, meil on põhimõtteliselt üle ettevõtte sihukesed asjad nagu OKR-id, objective key results. Kõikidel ettevõttel, osakondadel, meeskonnal, inimestel on oma OKR-id. Mis aitab neil püstitada selgeid eesmärke ja tulemusi, kuidas me mõõdame, et kas see eesmärk on edukas. Ja ettevõtte tasandil ongi meil kõige olulisemad OKR-id on see, et palju meil hektareid saame, mis on hektari saamise kuluefektiivsus. Ja lisaks, et kui aktiivsed meie kliendid on ja meie aktiivsusmõõdikud, mis me ei ole ka lihtsalt nii-öelda peas tõmmatud välja. Vaid Al Villem, kes on meie andmeteadlane, on need teaduslikult nagu välja uurinud, et mis on nagu see hetk, kus me saame öelda, et. Vot, meie klient, klient on nüüd aktiivne, et see ei ole, et ta logib ju korra sisse kuus või mis iganes, seal on mingid tegevused või kindlad numbrid taga.
Aga see, ma tahan selle tootjäride tagasi, nüüd see, et ta läheks paberi pealt digitaalseks, noh, see on üks kasu, on ju, aga. Mis need veel need peamised kasud olid, et mõni mees leidis, ma saan aru, mõne põllulõppega ülemist, ülesse, mis ta arvas, et tal ei ole või on või, või mis on külvamata, et. Või, või mis need, mis need kasud nagu veel on peale selle, et sa oled digitaalne?
Jah, no laias laastus öeldes me oleme teinud sihukeseid asju nagu case study'd, ehk siis uuringuid ja erinevate uuringute käigus me oleme põllumeestelt uurinud välja, et nad on säästnud kümneid kuni sadu tuhandeid eurosid aastas. Kõige parimatel juhtudel ning lisaks sadu tunde, igas aastas, aga mis veel olulisem, on see emotsionaalne võit, et. Nad tunnevad, et nad, nendel on kontroll enda ettevõtte üle, mitu põllumeest ütles, et nad lõpuks saavad öösel magada, kui nad õhtul koju tulevad. Nad ei pea mingit kuradi paberit hakkama täitma ja määrima. Et nad, et nagu nad saavad veeta enda perega, aga nendel on rohkem aega ettevõttes keskenduda teistele päris probleemidele. Mis ongi kõige see alus, mis aitab põllumehel tegelikult paremaks enda ettevõtet muuta. Et kui rääkida konkreetsemalt, siis väga lihtne näide on näiteks mobiiliäpp. Meestele saab anda mobiiliäpis tööd. Töödejuhataja hommikul määrab ära, kes, mis tööd teeb, mehed ei pea isegi tulema kusagile kokku, vaatavad telefonist järgi ja lähevad lihtsalt põllule. Nad näevad mobiiliäpist ära, kus on põld, mis tööd nad peavad tegema, mis asju nad peavad tegema. Enne mobiiliäppi pidi, tuli tavaliselt enamus ettevõtetes hommikul mehed kokku, töötojuhataja võttis hommikul aega, et vorpida Excelid õiges formaadis, pani sinna kaardipilte peale asju. Ja siis printis neid Excelid välja ning suuremates ettevõtetes võis see säästa sisuliselt iga hommik, iga tööpäeva hommik, töötojuhatajal oma poolteist kuni kaks tundi. Et see on, see on nagu tohutu ajavõit tegelikult, kui sa mõtled, et see iga päev, et niimoodi ei tegema.
Aga kas Kanada ja Poola põllumeeste mured on samad?
Teravilja kasvatatakse kõikjal enam-vähem täpselt samamoodi, seal on nüansid muidugi olemas. Kanadas ja USA-s näiteks on oluliselt suuremad põllumaad, kasutatakse palju rohkem, eriti USA-s mingisuguseid geemoosid ja sihukseid asju. Aga laias laastus on ikkagi teravili, teravili ja, ja noh, sa külvad seda maha ja koristad ära ja, ja siis sa pead lihtsalt teadma neid kohalikke nüansse, kuidas seal kõige parem seda teha on.
Räägime sellest investori poolest ka, et teil ju tegelikult, ma ei tea, kas praegu on nii-öelda päris start-up investoreid juba sees või väga-väga pikalt ei olnud ju, teie, teie rahastajad olidki ju põlgumehed ise.
Jah, see oli, see põllumeeste rahastus oli selles mõttes äärmiselt lahe, sest väga paljud põllumehed olid meile tegelikult ütelnud, et nad tahaksid toetada seda või nad tahaksid ka kuidagi osa sellest saada ja siis me mõtlesimegi, aga. Proovime siis ära. Ja siis tegimegi selle põllumeeste ühisrahastuse ja kaks kuud hiljem oli meil viiskümmend põllumeest pundis ja välja müüdud ja huvi oli rohkemgi, aga, aga siis ta jäi niimoodi.
See on päris kaval tehnika, muide. Kui sa küsisid, kas mõni start-up investor ka sees on, siis jah, mina olen ka näiteks.
Ma mõtlesin, kas noh, ma teadsin, mõtlesin, et sa ütle, ütle see ise välja või vaiki maha, nii nagu sa parajasti tahad, aga näed.
Aga ei, õige, selles mõttes, miks mulle see meeldis veel oli, et mina olen teid hiljaks. Sest noh, ammu oli ära tehtud juba ja nii edasi, et puhas juhus ja puhas õnn, et oli veel hiljem võimalik nagu liituda.
Mis miks nagu hiljaks, et Rain Rannu oli juba sees ja sul ei olnud ruumi
või? No umbes nii ta käibki, et, et kui sa teaks, start kui teeb, start-up teeb oma esimesi ringe, sa ei viitsi tegeleda mingite investorõhetega iga päev, on ju. Et sa teed kokkuvõttuse ära, et nüüd a la, et me tepime kokku, et me tõstame näiteks siin nüüd. Ma ei tea, kakssada tuhat eurot või viissada tuhat eurot või miljoni, on ju. Ja kõik, kes selleks hetkeks, mida me selle nii-öelda raundilukku paneme, on pardal, nad on pardal, on ju, ja, ja tead sitta, on ju, et noh, et, et ei saa hiljem sisse enam, on ju. Kegi ei viitsi ainult su ka ja ma ei tea, mingi osalustega möllata seal, on ju. Et, et selles mõttes nagu ma jäin hiljaks, aga noh, õnnestus ikkagi sellepärast, et see oli väga huvitav skeem, siis nad tõid, te võite sellega ära rääkida, et te kokkuvõttes müüsite põhimõtteliselt nagu, nagu loteriipileteid.
Põhimõtteliselt ja, et meil oli eraldi juriidiline ettevõte, kus siis oli kokku sada piletit, iga pilet oli viis tuhat eurot väärt. Ja siis see ettevõte omas osasid e-agronomist, et meil nii-öelda ettevõtte cap table'is oleks kõigest üks rida. Ja me müüsime kõik need sada piletit maha, aga osad põllumehed palusid, et nad saaksid maksta sügisel. Kahjuks, nagu me teame, see aasta oli põud ja siis jäid osad makseraskustesse ja siis me.
Et mõned piletid olid lauale, jah?
Ja siis tuli Taavi ja ütles, et ma ostan need piletid ära.
kuidas, oot-oot-oot, aga kuidas sina sinna, sa mõtlesid, kust sa teada said üldse, et sa, et oota, selline koht, kust neid pileteid saab või?
Ei, selles mõttes noh, nad silma olid jäänud juba ammu, eks, aga, aga mul on noh, mul on veel paar sõpra peale sinu, eks. Ehk siis skaudid, skaudid märkasid ja skaudid juhtisid tähelepanu ja, ja selles mõttes, skautimine käib ikkagi meie start-upi maailmas.
Miks, selles mõttes me oleme nüüd Stenveri juttu on ju kuulanud. Seda noh, mina, mina olengi täpselt sellises positsioonis, et ma kuulan ja ma ei oska vastu ka vaielda või öelda, et kuule, aga sa selle asja jäätsid ju tegelikult rääkimata ja tegelikult see ei ole üldse nii ilus ja nii edasi. Sina oled ilmselt, ma loodan, kuna sul on oma nahkmängu, sa oled rohkem uurinud seda, et miks see ettevõte sulle silma
Tähendab, et enne kui sul ettevõtte silma jääb, sulle tavaliselt jääb silma sulle valdkond. Ehk siis, see valdkond oli, mulle jäänud silma juba Vitalfiltsi ajast. Ja see on üldse omaette lugu, millest me ka ennast täna peaksime rääkima, et Vitalfiltsi enam ei ole, on ju, et. Nad tegid ju suure müügi, müüsid ennast maha, on ju, Monsantole, on ju, aga, aga nüüd need pandi kinni lausa, on ju, et. Et see selleks, et, et see valdkond nagu põllumajandus, noh. On üks väheseid valdkondi, mis on maailmas nii-öelda raputamata. Noh, siin on veel, tervishoid on meil raputamata, avalik sektor. Energia
osaliselt, või ütleme suuresti.
Suuresti jah, et ütleme, aga, aga ütleme nii, et ta ikkagi liigub ja. Ja, ja, ja siis sa nagu vaatad neid trende, vaatad, mis toimub, on ju, tahad rohkem aru saada. Ja see, et sa näiteks investeerid mõnda start-up'i, on üks kõige lihtsamaid viise mingist valdkonnast nagu paremini aru saada, või noh, seda tundma õppida, et sa saad nendest probleemidest aru, sest noh, sa näed, sa näed neid kvartaalsete raporteid või. Räägid asutajatega, on ju, ja nii edasi, sa saad, noh, sa saad palju rohkem insight'i. Kui sa muidu saad lehest lugedes või ma ei tea, geenust lugedes, on ju, et, et. Et sellepärast teen mina niukseid investeeringuid, aga, ja noh, aga ma muidu loodan, et äkki saab teenida kunagi, et kui nüüd väga hästi läheb, on ju. Aga põllumajandust tervikuna, mina olen Indias nüüd kokku puutunud ikkagi, see on raju probleem, kui ebaefektiivsed nad on, eriti just Indias. Ja noh, hindus on see probleem ka muidugi, et seal on need maatükid hästi-hästi-hästi väikesed, et seal ongi pigem nagu noh, hektari ja kaks hektarit ja kolm hektarit nagu inimese kohta, on ju, ja noh. Seal on hoopis teised probleemid, et keegi ei jõua traktorit osta, kui sul nii vähe maad on, on ju, ja samas kõblaga ka nagu seda asja nagu nühkida, nagu veidi nagu õnnetu. Teistpidi, nemad võtavad aastas kolm saaki. Ei noh, me ikkagi võtame kaks saaki, et meil on ju
olemas suvevili ja talivili, on ju, et, et. Et selles mõttes me nii hullult vahet ei ole, aga. Aga jah, et, et see, et, et
see valdkond vajab raputamist kogu see väärtistemaailm. Muidugi ühe aasta jooksul seda.
Võib-olla see oli sihuke väike test,
tegelikult ka tead sellest, Stenver, sellest viljast midagi.
Nii, aga ühesõnaga, et, et sul on, noh, ongi nagu, nagu sa jälle rääkis, et, et sa saad väetisi müüa, sa saad harida neid. Sul on sinna juurde ja peale mingi võimalused, on ju, sul on võimalik ehitada sinna mingeid rendimudeleid juurde, on ju, noh, ala tehnikarent ja nii edasi, on ju.
Vaata, aga ma, ma olen kõigega nagu nõus, on ju, aga mis, mis minu jaoks on selline suur küsimärk selle story juures. Ja mitte üldse konkreetselt, või isegi on see, et kui me võtame kõik need valdkonnad, millest sa Taavi oled, mis, mis sa ütlesid enne, haridus ja meditsiin ja, ja energia, mis meil siin on. Et meil on tegelikult ju käinud siin ja noh, keskkond näiteks ka, ma mõtlen, et meil on käinud firmasid aastate jooksul rääkimas, kuidas nemad tahavad tuua. Tarkust, revolutsiooni, tarkvara kasvõi mingit software as a service'it sinna valdkonda X, see alati on tõenäoliselt lõppenud sellega, et see valdkond lihtsalt ei ole valmis. Et see valdkond on juurdunud, seal on protsessid, seal on reeglid, seal on kaustikutega inimesed, on ju, ja nad lihtsalt surevad maha, enne kui nad kuhugi jõuavad. Ja mis on minu jaoks tõesti nagu väga huvitav ja on küsimärk, et kas see tõesti on nii lihtne, nagu sa Stenver räägid. Okei, te olete palju tööd ka teinud, aga ikkagi, et on võimalik jalutada põhimõtteliselt noh, põllumehe juurest põllumehe juurde, ta täna teeb kaustikusse ja sa lähed sinna sisse ja ta ütleb jumal tänatud, et sa tulid, ma kolin kohe pilve. No see kõlab lihtsalt täiesti uskumatult minu jaoks.
Üks kõige parem, ma ei tea, kas kõige parem, aga üks lugu Tšehhis oli, kus üks põllumees kõigepealt ütles meile ära ja siis talle murti paar päeva hiljem autosse sisse, rööviti kõik kaustad ära. Ja siis ta helistas meie müügimehele, ütles kuule, tule siia, et ma võtan teie tarkvara, et ma enam kunagi ei tea midagi või paberil ja pliiatsil. Et noh, aga põhiline põhjus, miks inimesed ikkagi üldjuhul ühinevad, on see, et noh. Isegi vanem generatsioon saab aru, et kui nende laps hakkab nende ettevõtet üle võtma, siis ta ei võta seda üle, kui see on paberil ja pliiatsil. Et nagu ükski meie generatsiooni ajaga noorem inimene ei taha juhtida põllumajandus või üldse ettevõtet paber ja pliiatsega, nad tahavad, et see info oleks mugav, kusagil lihtsasti kättesaadav, lihtsasti leitav, organiseeritud ja arvutiteks nende eest kogu selle igava töö ära, et nemad saaks keskenduda kõige olulisemale.
No seal on muidugi see ka, et nagu sa ise Henrik ütlesid õigesti, et valdkond saavutab mingil hetkel teatav küpsus. Ehk siis kui sa vaatad kas või ma ei tea, traktorit kümme aastat tagasi ja praegu, on ju, noh, juba see nagu tahab saada, ma ei tea, joistiku kasutamise oskust ja nii edasi. Ja muidugi, ja. Et tekkisid smart phone'id, inimestel tekkis nagu suurem nagu tehnikaga seotuskogemus, on ju. Ma oskan Netflixi vaadata, on ju, või Youtube'i, on ju, et, et miks need hirmud nagu lähevad järjest maha ja mingi hetk on see murrangupunkt, on ju, et.
Aga mul on ka teine selline teooria, et, et äkki see põllumajandus on, on, on selles mõttes nagu hea valdkond, et need tegijad, seal on nagu palju selliseid keskmise suurusega tegijaid. Keda otseselt mingisugused tohutud reeglid või protsessid või nõukogud, ma ei tea, ei kammitse. Et kes saavadki teha otsuseid noh, suhteliselt vabalt, aga samas nad käsutavad väga suurt hulka põllumaad Et noh, siis energias on noh, seal ei ole palju mingisuguseid üksikuid vendi, kes täna kaustikus nagu noh, elektrit toodaks, on ju, on probleem, suurettevõte on vastas, protsess jama. Meditsiinis tõenäoliselt samamoodi, pluss seal on mingid seadused, et äkki need tabasid nagu selles mõttes nagu õiget kohta, et noh, põllumees saabki teha neid otsuseid põhimõtteliselt sekundiga. Ja ta ei anna noh, ta, ta ei vastuta nagu kelle käest või ta ei ole, ta ei pea ise kellelegi seda maha müüma, seda mõtet.
Seda kindlasti, et meil nagu enamus kliente on ütleme, üks kuni kakskümmend töötajat, eks ju. Mis tähendab seda, et tegelikult sa üldjuhul saad selle decision maker'iga väga kiirelt kokku ja noh, see ongi põhimõtteliselt, sa pead temale ära tõestama, et kas see on mõistlik asi või mitte.
Aga hektareid samas, see üks kuni kakskümmend töötajat võib noh, käsutada päris palju.
Jah, kui ta on, ütleme, sihukene kümme töötajat ettevõtte, siis seal võib olla väga palju hektareid. Et põllumajandusettevõtted on ikkagi päris automatiseeritud igast traktorite ja asjadega. Et, et seal, no selle, üks traktor suudab või üks kombainer suudab sama töö teha ära, mis kakssada aastat tagasi tegi tuhat inimest, eks ju. Et see on ikkagi metsikud massid, mis väga väheste nagu inimressurssidega seal ära tehakse.
Ja, me teeme teise pausi ja siis lähme edasi.
Jätkame restarti ja räägime e-agronoomiga, kuhu edasi?
Minu küsimus ongi siinkohapeal, et rääige natuke müügist, et te olete Kanadast Poolani, siin Tšehhi oli ära mainitud juba ja nii edasi, on ju. Kuidas teil üldse see müügimeeskond täna on üles ehitatud, kas need on eestlased, kes käivad mööda neid riike ringi? Kas need on kohalikud, kes on välja koolitatud, mismoodi seda müüki teete üldse?
Me, meil on igas riigis oma müügimeeskond, ehk siis, kes on kohalikud inimesed ja praegu näiteks Robin ise elabki Poolas, ta on niimoodi enam-vähem kolm nädalat Poolas, üks nädal Eestis. Ja ta käibki seal isiklikult rääkimas müügimeestega, ta followb neid, ta treenib ja koolitab neid. Ja iga nädal teeb, või iga kahe nädala tagant, üks-ühtesid, eks ju, vaatab, et meie see kultuur kasvaks seal müügimeeskonnas. Kõrvalt,
see läheb nagu raamatumüüjad.
Kuule, selles, me tegelikult oleme algusest peale teinud South Westerniga koostööd küll ja South Westerni männad aitsid meil selle alguse põhistruktuuri nagu välja ehitada, et. Et siin Priidu ja Ülariga koos me alguses hakkasime seda tegema. Ja ütleme, et nendelt me oleme palju õppinud, Robin on ka ise South Westerni koolituse tegelikult läbinud.
Aga ise raamatuid pole minust käinud?
Ta kahjuks ei saanud minna, sest ta jäi väga raskelt haigeks vahetult enne, kui ta pidi lendama.
Okei, ma näed, ei, ma ütlen, see ei ole üldse nali, et mina olen nimetanud seda organisatsiooni ja neid inimesi, kes. Kes on nüüd müüma, noh, seda nii-öelda müümas käinud või, või siis siiamaani sellega tegelevad, et. Et nendest kõikidest on saanud uskumatult head müügiinimesed, noh, tõesti meeletult head müüjad.
Jaa, kust edasi plaanite siis liikuda või mis see, mis see siht on, et kui sa ütlesid seitsesada miljonit hektarit on, on ju. Kümme protsenti on seitsekümmend miljonit, mis teie praeguse hinna juures tähendaks siis tõenäoliselt, mis ta on siis, mõnikümmend miljonit eurot aastas käivad?
No kümme prossa on natuke vähe ikka meile, et ma ikka sihiksin kaks, kolmsada miljoni peale. Et meie plaan ongi terve maailma ära võtta ja kõikjal maailmas samamoodi nagu Google tuli ja võttis terve otsingu maailma ära. Ja Amazon tuli ja võttis suure osa selle online retail'i maailma, eks ju. Et noh, tarkvaras on üldiselt tendents, et tuleb üks tegija ja võtab kõik. Ja see on ka meie eesmärk põllumajandusest tulla, võtta kõik või siis enamus ja aidata põllumeestel digitaliseerida, tuua neile parimad võimalused, parimad tööriistad. Aidata nendel rikkamaks saada ning läbi põllumeeste tervet meie keskkonda mõjutada ja paremaks muuta.
Aga Vitalfields läks pankrotti, sellepärast, et omanikul nii-öelda kadus fookus ära või huvi ära, on ju. Teine pankrotti vahendus, Vitalfields nagu pandi kinni, et, et omanikul ka, ka, kadus nagu, nagu huvi ära. Aga, ja põhjus oli sellepärast, et selliseid tarkvarasid Saksamaal näiteks pidi nagu tärkama nagu seeni pärast vihma, on ju, et. Et see konkurents noh, läheb praegu väga suure nagu hooga järjest tihedamaks ja tihedamaks, on ju. Või te annate mingit muud pilti?
No selles mõttes, et konkurendid on alati olemas. Kui te mõtlete Dropboxi lugu, loole. Kui Dropbox, ma ei tea, kas te olete lugenud Y Combinator'i seda application'ite lugu, mis neil on. Nad samamoodi, nad tulid kohale, eks ju, rääkisid enda loo, et kuule, et me teeme selle mingi faili host'imissüsteemi. Selle peale öeldi neile, kuulge, aga terve turg on neid täis nagu seeni, eks ju. Nad ütlesid, okei, aga kas te kasutate ühtegi? Ei kasuta, okei. Järelikult, eks ju, on siin võimalik midagi ära teha, põllumajanduses kui seitsekümmend prossa või siis ma lugesin just ühte artiklit, USA-s oli kaheksakümmend kuus prossa põllumehi kasutab paberit ja pliiatseid. No ilmselt saab siin midagi ära teha veel, eks ju, et see on, see on, see maailm ei ole veel võidetud tehnoloogia poolt. Et seal on ikka tohutult tööd veel jäänud.
Ja, aga no teistpidi siis peaks jälle küsima, et noh, et, et a la, et kui siin praegu nii palju aega Poolas veedate, on ju, ja, ja see on võidujooks kokkuvõttes, on ju. Siis noh, peaks igas riigis praegu paagutama, nii et vähe ei ole nagu, et.
Noh, sellepärast me olemegi kaasanud raha nüüd ka institutsionaalsetelt investoritelt, et meil on, enne sa küsisid, aga ma ei jõudnud vastata. Noh, Londonist on fond MT, eks ju, meil on United Angels, Trinn Ventures. Poolast on Black Pearls, et kõik need fondid ja kes on, meid aitavad ja ühesõnaga aitavad meil võimalikult kiirelt levida igale poole üle maailma.
Praegu on selles mõttes müügitöö või?
Praegu on puhas müügitöö ja seepärast me olemegi üheksas riigis. Aga kui mõelda, et miks me ei ole kõikides riikides, siis me peame igas riigis lokaliseerima. Me peame igas riigis tegema eksporditara ja me peame nagu mingeid tooteid ja asju sisestama süsteemi igas riigis, riigipõhiselt.
Aga see on ka Tšehhi põllumees saab ikkagi tšehhikeelse taekvara, mitte ei loe inglise keeles.
Mis USA turg on teil ju praegu veel kasutamata või nii-öelda avamata enda jaoks, et loogiline oleks, et noh, suur turg.
Kusjuures just üleeile meil oligi suurinvestorite koosolek. Ja siis seal me just kiirelt mainisime, et tõenäoliselt nagu järgmine suurturg, kus me lähme, on kas Kanada või kus me noh, Kanadas me oleme. Aga et me hakkame sinna täiega keskenduma või siis, siis anname USA-sse. Aga me tahame enne teha turu-uuringu ära, kumb oleks lihtsam.
Mis see mudel on sellise noh, ütleme mitte väga suure ettevõtte puhul on ju, kus sul on investor Kotka, kes ütleb, et te peaksite olema kõikides maailma riikides, vähemalt sada viiskümmend riiki, olgu olla, sa ei, sa ei jõue ju. Sa ei jõua ju hakata ise tegelema, ma ei tea, mitmekümnes riigis müügimeeste otsimise ja värbamisega, et selle jaoks see peab olema ju mingi süsteem või, või, või mingi muu mudel, ma ei tea, on ta siis frantsiis või kuidas see käib?
Ei no muidugi, selles suhtes, et me peame palkama müügijuhid, eks ju, kes meie jaoks igal riigil selle autopiloodile panevad, riigi launcherid nagu Uber tegija, eks ju. Uberis, kui nad lähevad uude riigi, siis läheb sinna country launcher. Kes töötab seal mingi pool aastat, aasta aega lükkab protsessid käima, siis palkab kohaliku venna, kes võtab üle ja siis ta liigub järgmisesse riiki. Ja noh, muidugi me kõrvalt siin eksperimenteerime ka, me alustasime pool aastat tagasi marketingi tegemisega, eks ju, mida me varem üldse ei teinud. Ja marketing, Vaido Vähk on seda juhtinud, see on super hästi läinud käima ja sisuliselt terve meie lead generation'i viinud nagu noh. Niimoodi, et me saame igasse riiki siseneda ja tekitada lihtsalt marketingiga endale, qualified lead ja niimoodi, et müügimehe seal on kogu aega ja taldrik täis ja ta saab tööd teha.
Aga see müük käib ikka ukselt uksele, ma kujutan ette või? Väga raske on vist sellist asja müüa lihtsalt telefoni teel.
No see on nagu appointment based jah, et sa helistad ette, lepid aja kokku ja siis sa sõidad külla. Müüd maha, küsid, et anna mulle viis sõpra, kes tahavad ja, ja siis lähed nendele külla, eks ju.
Aga seda asja, et ma olen uus meremaalane ja leian internetist ülesse ja noh, ma ei tea, teen account'i ja hakkan lõpsti kasutama, on ju, seda ikkagi ei ole.
aga üks päev. Okei. Kui palju sellest seitsmesajast miljonist hektarist on üleüldse suuteline IT-vahendeid kasutama?
Ma jään sulle selle vastuse võlguse, sest me tegelikult just praegu tahame teha turu-uuringut, et välja uurida. See ongi enne märtsi, on üks eesmärk meil teha sihukene turu-uuring, et me teaks täpselt nagu riigiti, mis, mis nagu interneti levialad ja asjad, eks ju, on. Et kus on need augud, kuhu meil ei ole nagu mõtet hetkel keskenduda üldse nii kaua, kuni seda internet levib. Aga no tegelikult lõplikult kokkuvõttes on see piiratud noh, interneti arenguga, eks ju.
Kui te nüüd seal, lähme ajas tagasi ja mitte ilmselt nii väga kaugele, lähme sinna Tartusse, kui teil käis suur planeerimisfaas nädal aega. Mis sa ise arvasid, mis sellest tuleb või mis, missugune see tunne oli?
Noh, ütleme nii, et silmad särasid ja andsin lahkumisavalduse ja läksin tegema, et.
Sa töötasid kuskil sel ajal
jah? Ma töötasin siis, kui me nädal aega planeerisime, siis ma töötasin, kui me käed lõime, siis oli mul lahkumisavaldus laual.
Aga sa olid sel hetkel kuidagi kindel või sul oli mingi sisemine veendumus, et sellest tuleb asi, suur asi. Jah. Kuidas see saab nii olla, et, et millele see nagu põhineda sai, et sul, et selline kindlus oli?
No sellepärast, et ma nägin oma silmaga ära, kuidas seal valdkonnas on nii palju arenemisruumi lihtsalt. Ja, ja teisest küljest ma, ma sain nagu noh. Sa, sa lihtsalt näed seda võimalust ja arenemisruumi ja sa näed, et sul on tugev partner, kellega sa saad koostööd teha. Sa näed, kuidas sul tulevad tugevad inimesed, kes kohe hakkavad seda järgima, see visioon oli sihukene, et see haaras su kõrvu ja silmi koheselt, eks ju, et sa. Tervet maailma saad muuta, eks ju, tervet maailma muudad põllumehi, aitad, mis on meie ühiskonna alustala. Terve maailma oma keskkonda saad aidata. Viiskümmend prossa Läänemere reostusest, tuleb põllumajandusest ja kogu maailma toitu saab muuta paremaks, eks ju, et noh. Mis, mis on nagu see, mida me iga päev siin elus tahame, me tahame, et meist jääks mingi positiivne jälgi maha, eks ju.
No ma oskan ühe asja ikkagi veel nimetada, et kas see, kas sul oli mingi hetk, kus sa istusid maha ja mõtlesid, et pagan, et ma olen nagu mõne aasta pärast päriselt miljonär.
Kusjuures see ei ole nagu kordagi olnud minul vähemalt motivatsioon ja ma arvan, et Robinil ka ei ole, sest kui sa vaatad, kuidas Robin läheb ja räägib põllumeestest ja kuidas terve meie ettevõtte kultuur liigub põllumeeste ümber. Nagu me kogu aeg räägime sellest, kuidas saaks neile paremaks teha ja nii edasi, et see. Minul ja Robinil on nagu selles suhtes alati olnud eesmärk nagu sihukest suurt mõju avaldada, teha midagi positiivset maailmale. Et nagu anda seda tõuget, et see, kui sa teed õiget asja, siis see raha tuleb niikuinii. Ja see ei ole nagu kordagi olnud see meie põhimotivatsioon. Me siiamaani, nii mina kui Robin ei ole kumbki nagu ettevõttes kõige kõrgema palgaga, me oleme, pole isegi seal lähedal. Et arendajad saavad meist rohkem ja nii edasi, et me ei ole seal selleks, et seda raha saada.
Aga mitme aasta pärast sa siis oled miljonär ikkagi? Mis see, mis see, mis see nagu väljavaade on, et noh, see, sellised ettevõtted ju ikkagi väga kaua ei püsi sellises ju start-upi faasis, et mingil hetkel saabub lahendus, see on ütleme viiest kuni kümne aastani, ma pakuks.
No paberi peal me oleme juba praegu miljonärid.
Ehk siis ettevõtte väärtus on?
No põllumeestega see round oli kümme miljonit valuation.
Aga millalgi tuleb, eks ole ju, millalgi tuleb väljumine.
No meie eesmärk on hiponi jõuda, ehk siis me tahaksime pigem minna nagu päriselt börsile ja teha sihukese iseseisva ettevõtte, et noh, me oleme ütlenud Amazoni põllumajanduses, et põllumehed saavad kõike koos meiega teha.
Ja börsile siis pigem Ameerikas või?
See on detailid, mida me ei ole arutanud veel, et eks, eks siis näeb.
Hüva, meie saade on läbi, aitäh sulle ja soovime e-agronoomile palju edu.
Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]