@ RESTART // 2021.11.17
KUUPÄEV
2021-11-17
PIKKUS
45m 52s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti e-riigi jätkusuutlikkuse, riiklike IT-hangete probleemide ja avaliku sektori ning erasektori koostöövõimaluste üle. Külalised analüüsivad vajadust muuta riiklikku IT-juhtimist tootejuhtimise keskseks, et vähendada tehnoloogilisi kitsaskohti.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Selle nädala Restart toimus meie esimesel avalikul salvestusel Kultuurikatlas Telia Digital Hub üritusel. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka külaliseks olid IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Tõnu Runnel ning rääkisime sellest, milline on meie e-riigi tervis, mida riik peab ise tegema ning kas mõte minna ka kriisiolukorras riigile e-asjadega abi pakkuma on hea mõte või tuleks kohe unustada.
hobiinimine Tõnu Runnel, tere. Tere. Me räägime täna e-riigist, räägime e-riigi tulevikust, sellest küsime, et kas see loom siis elab või sureb või mis ta teeb. Ja kuna on siin era ja avaliku sektori koostööüritus, siis me proovime ka aru saada, et kui nüüd ikkagi mõni hea Eesti inimene tahab riigile appi minna, vaatab, et näed, e-riigis on, kuskil on üks kole nupp, teeks ilusamaks või, või võiks olla mingisugune inimlikum teenus kuskil, et teeks ja aitaks. Et kuidas see kõik läheb?
Me olime koroonakriisi alguses ehitanud ühe lahenduse, et mul, mul on selline ettevõte, mis tegeleb, mille, millega on ühendatud sajad tuhanded veokid üle Euroopa reaalajas ja siis eellugu kaks tuhat kakskümmend kevad, koroona lõi paugust üle terve kontinendi ja siis maailma. Ja me, me vaatasime, et meie andmetega on võimalik ennustada, et kuidas piiridel veokite järjekorrad on, juhul kui mõni riik peaks panema piiri kinni. Tegime selle nädalavahetusega valmis täiesti puhtjuhuslikult, Euroopa panigi esmaspäeval piirid igal pool kinni ja meil oli lahendus olemas ainsana väga raju, kohutav eduelamus, uskumatu. Praegu siiani on veel Euroopa Komisjon, meie klient, maksev klient, kõik teised on tasuta kliendid, nemad tahavad lihtsalt näha ajaloolist pilti ja muid detaile. Ja siis me vaatasime, et okei, me suudame teha midagi, mida avalik sektor vajab, me tegime valmis midagi Euroopa Komisjonile. Okei, mis asi see siis on ka Eestit aidata, kui tekib võimalus? Ja siis aasta hiljem vaktsineerimistarnetega lugesime lehti nagu kõik teisedki ja vaatame, perearstid räägivad, kuidas nad peavad ootama pühapäeva õhtul kodust poole tunni kaugusel oma kabinetis, et kas tuleb see valge, läheb vabandust vaktsiiniauto või ei tule. Ei tulnud täna, äkki homme. Ja siis mingit jama seal ei saa olla, nüüd tuleb kohe panna külma ja nii edasi. Et okei, meil on ju olemas lahendus, millega saab tarnetest ette teatada, milles asi. Pakume seda riigile, kas või tasuta, hakake kasutama meie lahendust, jälgige oma tarneid nagu Coca-Cola, Tesco, Nestle, kõik teised seda teevad. Ei, see ei lennanud. Üks teada-tuntud ettevõte, kes erasektorist, kes neid kaubikuid mööda maad liigutab, see saatis meid kuhugi musta auku. Neid ei huvita ühe, ühinemine meie platvormiga, arusaadav. Mis me veel teha saame? Okei, me saame midagi täiesti uut teha, kogemust on lihtsalt IT-st, tootejuhtimisest. Aitame siis korraldada seda süsteemi, sest hästi palju probleeme tundus olevat ka lihtsalt andmete vahetamisega. Excelid liiguvad, versioonid, kuidas, kuidas saada vaktsineerimisnimekiri ja vaktsiinitarned sünki üle kaheksasaja perearstikeskuse. Okei, teeme väikse infosüsteemi, kus perearstidele antakse ette teada, mis vaktsiinid tulevad, nad saavad kinnitada tellimusi. Hästi lihtne asi. Ja siis me hakkasime seda tegema, sest riigi pool oli piisavalt huvilisi. Teadmata põhjusel öeldi meile, tulge appi. Ja kuna riigihanke tingimused jäi kohaldu, sest te tulete tasuta appi, siis peaks olema kõik väga lihtne. Nüüd ma olen kasutanud ära enamuse saate ajast, ma annan vahepeal mikrofoni tagasi.
Ja aga mõtlengi, et ma arvan, et saame selle esimese ploki kokku võtta, noh, siinsamad IT-juhid ka kindlasti noogutavad selle kogu aeg kaasa, et. Et tootja peab olema omanik, selge nimega vastutaja, ma pean tunnistama, et üllatusin positiivselt nii-öelda avaliku sektori teenust kasutades hiljuti. Reistreerisin oma elektriauto Tallinnasse tasuta parkimisse nimekirja. Sul on võimalik saata elektriautot Tallinnas kesklinna piirkonnas tasuta parkida, pead nagu registreerima. See on küll tädi interface, ehk siis kokkuvõttes lähed veebilehele. Veebilehel täidvad vormi, see, see jõuab ühe naisterahva ning kes lööb sinna templi peale, saadab sulle vastuse, et. Kindel, et oli naine. Kindel, jah, siis ta saaks e-maili, et on nüüd valmis korras. Aga mis oli hästi oluline selle teenuse juures, ma soovitan minna vaatama, ma ei ole niisugust asja näinud mujal kui ainult Tallinna linna puhul. Läed kodulehele. Teenus on seal, et a la parkimis, elektrikoht tasuta parkimine, kõrvalnummal on selgelt kirjas, selle teenuse eest vastutab, vist oli Tallinna Transpordiamet või mingi, mingi osakond, on ju, ja see isik ja nimi, email ja telefoninumber juures. Ja niimoodi peab olema iga teenusega ja see oli asi, kui ma ise olin asekantsler, mida ma proovisin selgitada ministritele, riigisekretärile, me läksime riigisekretäriga niimoodi tülli, et noh, ta küsib mulle, kas noh, noh, Kotkas, kas politseinik tänaval on ka mingi teenus või? Noh, siis saad aru, et noh, et see on nagu teed-end, et sellise inimesega ei ole midagi rääkida, onju, õnneks ta on nüüd kohtunik, onju. Aga, aga selles mõttes nagu, et me saame selle ploki ikkagi praegu kokku ära võtta, et raadiokuulajad, nagu selgitama seda, et me kutsume niisugustele teljahuubi üritustele alati nagu IT-ministri. Samas noh, enamus hädakisast meil ongi noh, vaadame kas digiloo või mingi muu sellise süsteemiga, mille puhul peaks tegelikult istuma siin sotsiaalminister või justiitsminister ja nii edasi, aga nad on alati kuskil kaugel, sest noh, see ei ole ju noh, teenus, et teenus on ikkagi midagi IT-ga seotud. Kutsuge
Aga see ei ole, ma arvan, Taavi, ainult ju küsimus sellest, et mis on kuskil paberil, see ei ole ka ettevõttes ju küsimus ainult sellest, mis on paberil, küsimus on selles, kas see, mis on paberil, on tegelikult ka osa organisatsiooni kultuurist. Kas see, mis on paberil, on see, mille vastu, eks ole, kellelegi sooritust mõõdetakse ja noh, ma arvan, ma olen nõus täna avalikus sektoris või vähemalt paljudes kohtades avalikkusega jälle ei taha üldistada, sest kindlasti on kohti, mis töötavad. Väga hästi, lihvitud, kus see kõik on paigas, noh, on teisi kohti, kus ei ole paigas ja seal on erinevad põhkused, ma arvan, miks ta ei ole. Ja, ja noh, nii nagu ma enne ütlesin, siis me tegelikult omapoolt nüüd keskses vaates ka, ka selle kaardistusega tegeleme, et, et saada ikkagi need tooteomanikud ja, ja vastutajad paika jällegi mitte sellepärast, et kedagi peaks karistama või, või kellelegi veel suuremat hirmu tekitama, et ära jumala eest midagi tee, et siis äkki läheb viltu ja. Ja, ja tuleb üks suur pahandus ja ma arvan, see nüüd on ka üks pool võib-olla, kus seda kliendi poole pealt, et võib-olla vahest oleks hea kui lubatakse ka eksimusi. Et selle eest ei tulda, ei panda kohe silti külge, et näed, avalikus sektoris tegid niisuguse asja või jätsid tegemata. Noh, tuli jälle käkk, et sealt ei saagi midagi tulla, et see ei ole nagu, ega ta oma meeskonnas ju niimoodi ei tee. Ja, ja ka noh, ütleme selle kliendi tagasiside kogumine, et noh, mis ma ennem seal suured lavad ka ütlesin, et, et kui me vaatame tegelikult rahulolu avalike teenustega, siis eraisikutel oli see kas kuuskümmend seitse või kuuskümmend kaheksa protsenti ettevõtetel napilt alla viiekümne, eks ole, et noh, see on nagu tohutu upside. Et, et jõuda siis sinna, kuhu me tegelikult oleme seadnud, on ju, et, et see rahuloluprotsent võiks olla üheksakümmend. Et noh, need asjad ongi päriselt ägedad ja noh, nii nagu siin see valimiste näide oli, et noh, ma arvan, see on ka, et, et, et niisugune juhtimisfilosoofia ja, ja kultuuri küsimus, et, et, et see landing page või maandumisleht, eks ole, mis seal ka e-valimiste puhul on, et noh. Selle disainimine ei ole ilmselt väga keeruline, et oleks äge, aga see peab olema kuidagi osa sellest loomulikust kultuurist, et, et me noh, nagu püsivalt uuendame asju, et me ei tule sama versiooniga, et isegi kui seal see masin ja mina ei ole selles mõttes insener, mina ei tea, kuidas masin taga töötab ja ma ütlen, et mind see väga ei huvita ka, kasutajana ma tahan, et see oleks mugav. Ja, ja ma tahan seda, et, et see näeks ka noh, nagu hea välja, mida oleks äge teistel näidata, on lihtsalt asjast.
Siis, siis sa ei tee seda riigiametis olles. Sa võid kasutada riigiametit kogemuse omandamiseks, õppimiseks, hüppelauana ja pärast seda minna ja teha ja see kõik on fine. Ma arvan, et, et, et noh, inimesed, kes tulevad riigiteenistusse, noh, nagu tulevadki teenistuse või vähemalt peaksid, et see ei saa olla see koht, eks ole, kus sul raha on peamine motivaator. Jah, tublidele inimestele tuleb maksta head palka selleks, et need tublid inimesed tuleksid sinna tegema. Aga, aga ma arvan, et me ei saa nagu ehitada sinna optsioone ja asju, et, et see on natuke nagu teine asi. Küll ma arvan, et on jubedalt palju kasu, kui toimub rohkem liikumist era ja avaliku sektori vahel.