Miks riik krüptot keelata tahab?

Tere, head kuulajad, on kolmapäev, kümnes november ja varsti tuleb Eestist talv. Tuleb juba vaadata, kas saab suusad viia lihvimisele ja määrimisele. Aga talv on muide koitmas Eestis ka täitsa ühes terves valdkonnas, mis on valdkonna teinud väga murelikuks. Nimelt rahapesu andmebüroo. On, ma ei tea, tahab või plaanib või sooviks või kuidas see õige oleks öelda, külmutada terve krüptonduse valdkonna Eestis. Niimoodi kirjutavad lehed, niimoodi räägivad inimesed, et, et krüpto on otsast lõpuni kahtlane ja Eesti riigi jaoks võib-olla isegi ohtlik ja seetõttu oleks targem, kui Eestis sellise tegevusega absoluutselt üldse tegeleda ei saaks. Ja paljud firmad tegelevad ning meil on tänane terve saade sellele pühendatud ja meil on külas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäker. Tere, Matis. Tere! Ja Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa juhivad saadet. Mina võin teha, muide, meil on mitu inimest pärast erinevaid saateid ikkagi kirjutanud ja öelnud, et, et kui Kotkal on kusagil ikkagi nagu investeering või mingi värk, et siis peaks seda saate alguses ütlema, et muidu kuulad saate ära, eks ole, siis kiidab oma kaupa siin ja, ja noh, et, et see ei ole nagu aus ja ma, aga enne kui ma Taavile annan selle au, siis ma. Võin ka ise öelda puhtsüdamlikult, minul ühtegi krüptomütti ega üldse mingit krüptot asja kusagil ei ole. Täna ei ole ka plaanis osta, võib-olla homme on ja osaline ma ka mingis krüptoasjas ei ole, nii et mina olen puhas valge leht. Nüüd on, Taavi, sinu võimalus öelda.

Mina kindlasti ei ole ja minul on krüptot erisugust erinevates wallet'ites. Aga, ja ma olen ka see, kes, mis saates on korduvalt läbi käinud, et, et kes kunagi ostis endale kakssada viiskümmend Bitcoini viie tuhande euro eest ja jäi kõigest ilma, ehk siis ma olen ka nii-öelda siis selle. Krüpto tumedama poolega pihta saanud, kus see nii-öelda siis lihtsalt vasakule pannakse, hoolimata kõikidest lubadustest, et krüptos ei saa ju midagi varastada ja nii edasi ju, on

ju.

Et selles mõttes, et olen nii-öelda mõlemat, mõlemat maailma näinud, aga.

Laseme Mati seal ka öelda, siis on kõik, kõik on lahtiütluse teinud. Kas on, kas sul on mingisugune hääl?

Teeme siis põnevuse mõttes, et kuna Hendrik, sinul ei olnud ja Taavil on, et siis mina olen neutraalne, et ma lihtsalt ei vasta sellele küsimusele.

Siis

on nagu kõik pooled on niimoodi ära kaetud.

Võib-olla on, see on ligipääs narkoärikatelt ära võetud wallet'itesse näiteks, siis ei saagi vastata.

Kuule, aga hakkame kuskilt pihta. Hakkaks selle koha pealt pihta, et noh, eks meedial tänapäeval ikkagi on vaja kõike võimendada ja nii edasi, et kas siis on asi ikkagi nii hull, nagu Henrik räägib, et nüüd läheb kõik külmaks, et, et. Et katsust korraks sellel probleemil nagu pihta saada üldse, et, et mis siis nagu lahti on, et noh, et, et ühelt poolt öeldakse, et. Et krüptovaldkond, et näed, et kõik on ju läbipaistev ja, ja kõigest jäävad jäljed maha ja nii edasi, on ju, teistpidi öeldakse, et ei, et see on üks nagu üks suur petukaup, must auk ja. Ja me juba oleme ju aastate jooksul tegevuslubasid sulgenud äride, mille tegevusest me päriselt aru ei saa, on ju. Ja, ja nüüd, et ühesõnaga, kas võiks kuulaja selgeks teha, et, et, et mis on ikkagi see päris probleem või, või ühesõnaga, mis on selle nii-öelda kogu selle valu nagu algpõhjus?

Ja, Henrik tegi väga dramaatilise sissejuhatuse sellele kõigele, et ma jah, et teeks kaks eraldi nagu osa sellest kõigest, sellest diskussioonist. Üks on krüpto ehk, et need on erinevad vääringut kandvad varaliigid. Siis on plokiahel, mille tehnoloogia, et see jätaks selle ühtepoolda ja teine pool on siis virtuaalvääringuteenuse pakkujad. Need on täna nii Eestis kui ka peaksid olema laias maailmas litsenseeritud. Ja nendel on siis õigus seda krüptovara vahendada, seda ühest vääringust teise vahetada või siis ka päris siis rahaks vahetada või fiatiks, nagu seda kutsutakse. Või siis on ka uued teenused, kus on võimalik siis teatud token'eid või coin'e välja anda või emiteerida, nagu me täna teame, emiteeritakse erinevaid, erinevaid võlakirjel, võlakirjasid või väärtpabereid. Need on kaks erinevat teemat. Et Henrik, ja see on ka ilmselt nii-öelda meedia võimendatud, et paneme kogu krüpto kinni, nii nagu seda on hiinlased teinud, et seda ma ei ole öelnud. Ja ma ei ole ka öelnud seda, et keelame kogu krüptotegevuse Eestis ära või krüptovahendustegevuse Eestis ära. Või minu see sõnum on avalikkuse olnud see, et. Me oleme tulnud erinevatest ajajärkudest, kus me oleme litsenseerinud erinevaid virtuaalvääringuteenuse pakkujaid. Nad on turule tulnud erineva standardiga ja nad ka kohaldavad erinevaid reegleid. See regulatsioon on erinev, mida nad rakendavad või see standard on erinev, aga samas on meil see riskikeskkond, mis iga päev realiseerub. Ja selleks, et seda riskikeskkonda hästi kiiresti. Ja ma hiljem siis ka saatejuhtide nõus, nii-öelda nõusolekul ka kaja, mis need riskid on. Et tegelikult riigil on kaks varianti, on lühike plaan ja on pikk plaan. Lühike plaan on see, et kui me tunnistame, et virtuaalvääringuteenusepakkujate load kehtatuks ja hakkame nullist peale saama aru, et Eesti riik ei teadnud, mis riskikeskkond on, me ei adunud seda kõike, tunnistamise endale. Teeme ühtsed reeglid ja siis litsenseerime kõiki täpselt samade aluste alusel. Me teame, kes nad on, me kontrollime nende riskikontrollisüsteeme ja teame, et nad on võimelised siis muuhulgas rahapesu tõkestama, terrorismi rahastamist tõkestama, meie vara hoidma. Pikk plaan on see, et meil on täna ligikaudu nelisada teenusepakkujat, muideks veel sada kaheksakümmend viis on riiulil, mis ootavad, et nad hakkaksid tegutsema. Ja see pikk plaan on see, et hakkame ühekaupa nendes kohapesed kontrolli teostama ja vaatame, kas nad siis vastavad kõikidele nõuetele või mitte, aga samal ajal pahalased toimetavad ja seda me teame, et nad iga päev on seal. Ma, oota, ma tõeks

korra lõikaks vahele, et, et selleks, et nüüd aru saada, mis asi on see virtuaalvääringuteenuse pakkuja, ma saan aru, et see on, ma ei tea, seaduses või määruses või kuskil kirjas olev selline termin, mida, mida asjaomased inimesed teavad. Kas need on näiteks mingid coinbase'id ja change'id ja sellised kohad, kus, kus, kus ma ei tea, krüptoraha liigub või mis sinna alla käib?

Absoluutselt, et need on need, keda sa nimetasid, et seal on erinevad teenused, üks on hoidja, wallet'i hoidja, et see on siis see, kus on sinul. See vara, et kujutame ette panka, et ma tean, et need kõik teised pooled ütlevad, et see on, et ei tohiks seda pangaga võrrelda, aga minu arust tavainimesele see panga võrdlus on kõige asjakohasem. Kui mina panen oma hoiuse panka, siis pank hoiab seda hoiust. Seal on tagatisfond, kui pangaga midagi juhtub, siis ma saan oma raha tagasi saja tuhande euro ulatuses. Virtuaalvääringu teenusepakkuja pakub wallet'i teenust, rahakoti teenust. Minu vara on seal wallet'is ja, ja see teenusepakkuja hoiab siis seda. Seal tagatis skeemi taga ei ole, see ei ole põhimõtteliselt kuidagi tagatud, kui sellel teenusepakkujal siis noh, ütleme kui, kui seal midagi veel halvaks läheb ja, ja, ja või kui keegi seda ära häkib, eks.

Nagu, nagu võib-olla Eestis on inimestega juhtunud, ühesõnaga üks seltskond on nii-öelda need pangad, kus hoitakse, kas sinna teenusepakkujate alla läheb veel keegi?

Just, et sinna läheb ka need, kes edastavad seda, kui mina soovin oma krüptovaluutat edastada Taavile, siis Taavil on oma teenusepakkuja, kutsume seda siis maksasutuseks, nagu meil on, või pank on ka täna maksasutus. Minul on oma pank ja Taavil on oma pank ja mina tahan Taavi rahakotti, Taavi pangas asuvasse rahakotti seda raha kanda või seda vara. Need on nüüd siis need, kes vahendavad seda või kannavad ühest kohast teise. Kolmas liik on see, et. Kui sa võtad jälle pank, et mul on täna euros on raha ja ma tahan dollarit saada, siis ta vahetab sulle eurodollariks ja sama on siis virtuaalvääringutega, sul on Ethereumis, sinu wallet'is on Ethereumit, sa soovid saada Bitcoine, siis vahetatakse ära. Aga on võimalik ka selline vahetus, kus see, kus see virtuaalvääring tuleb rahasse või fiatisse, nagu seda kutsutakse. Mul on täna sada eurot, aga ma soovin Bitcoini ja ma seda, peast seda ei tea, mis selle väärtus täna on, väga palju. Et siis ma saan null koma null null midagi Bitcoini selle raha eest. Või tagurpidi, mul on null koma null üks Bitcoini, ma soovin selleks eurodeks vahetada, siis on ka niimoodi võimalik vahetada. See on siis kolmas teenuseliik ja neljas on need, kes emiteerivad, et kui meil täna on olemas Ethereum või, või Bitcoin ja, ja Litecoine ja neid, neid Coine on seal noh, kümnetes tuhandetes täna. Siis on ka võimalik see, et mõni emiteerib oma siis selle, selle virtuaalvääringu, millel on ka siis mingisugune väärtus. Neljas teenuse liik, mida ka litsenseeritakse või täna Eesti riik ei litsenseeri, aga tulevikus lähiajal kohe hakatakse litsenseerima.

Aga siin on nüüd väike täpsustus, et jällegi pilti keeruliseks, keerulisemaks ajada kuulaja jaoks ikkagi on see, et need. Coin'id või token'id on erinevat liiki, ehk siis. Ehk siis, kui sa näiteks emiteerid NFT-sid, siis need ei ole teie jaoks nii-öelda, ei lähe litsenseerimise alla.

No täna nad ei ole üldse litsenseerimisobjektid, et selles, see, seetõttu, et meie seadus hetkel ei ole seda üle võtnud. Meil on Financial Action Task Force, kes rahvusvaheliselt loob neid standardeid, kes, kes ütles, et need peaksid olema litsenseeritud. Nüüd meil on Euroopa Liidu otsekohalduv määrus, mis ei ole veel jõustunud, mis jõustub õige pea. Ja, ja siis hakkavad nad kõik, siis litsenseerima ka selliseid teenusepakkujaid, jah.

Aga mõtlengi, et see, mis sa nüüd ütlesid, et, et, et teeks, viiks ühistele alustele, et teeks veel nagu selgemaks, et, et ma saan aru, et ühelt poolt me peame Eesti seadusloojat unustama, ehk siis. Eesti on üks väheseid riike, kus üldse nagu kogu selle temaatika kaasa mindi ja üldse esmane regulatsioon tekitati, ehk siis noh, muidu on üldse nagu üks suur mäsu tavaliselt. Ja metsik, metsik lääs, aga ütleme nii, et, et meie ikkagi õigusruum võttis härral sarvist ja hakkas seda otsast noh, vaikselt lahendama, on ju. Et selles suur tunnustus, aga mis selle protsessi jooksul siis nagu valesti läks või, või, või miks me oleme täna sellise lause ees, nagu sa ütlesid, et, et teeks korraks restardi, et viiks kõik samadele alustajad, kas praegu on keegis olnud nagu mingi eelise, et noh, et ta tegutses alguses mingis lahjemas õigusruumis. Ja kuna nii-öelda tal sai nagu oma load kätte selle lahjema pealt, et siis tal nagu on täna nagu lihtsam kuidagi sigatseda, on ju, ja seetõttu tuleks nagu nii-öelda kaasa tõmmata, kas see on selle lause mõte või? Või mis sa täpselt mõtled selle all, et, et viiks omadele alustele?

Ma kõigepealt veel klaariks selle ära, et ma arvan, et Eesti riik ei tahtnud neid siia tuua, et see oli nagu pool juhus, et nad siia hakkasid tulema ja see ongi see, et kõigepealt. Kui sa tahad teenusepakkujad, sul peab mingi plaan olema, et litsenseerime neid ja tahame siis teatud valdkonda enda juurde tulla, tuua, neid litsenseerida ja sealt ka siis saada innovatsiooni ja tulu ja noh, mis, mis iganes need eesmärgid on. Meil seda plaani ei olnud, me olime üks esimesi riike maailmas, kes oli lihtsalt juhuslikult selle regulatsiooni teinud. Ja see regulatsioon oli selline, et kõik, kes tahtsid, kõik siia riiki said tulla. Et sisuliselt, kui sul paberi peal oli kõik korras, siis sa siia said tulla. Nüüd tuleme selle riski poolde tagasi, miks ma sellest kõigest räägin, et täna maailmas realiseeruvad kahte erinevat liiki riskid suurusjärgus. Et alustame lihtsamast, et neid virtuaalvääringu teenusepakkujaid, neid, nendesse tungitakse sisse ja nende kliendivara varastatakse ära. Noh, piltlikult, kõige lihtsamalt öeldes, meie kõigi vara, mis meil on, mis iganes virtuaalvääringus, üks hetk see on kadunud. Ja riigikohus tegelikult on nagu pankadel on, pankadel peavad ka olema IT-lahendid või makseteenusepakkujatel või, või, või millistel investeerimisühingutel. Peavad olema IT-lahendid, et me selle kliendivara kaitseksime. Täna meil seda regulatsiooni ei ole. Ja täna on see võimalik, see on, ütleme, mis täna igapäevast juhtub, mis veel tihedamini juhtub, on see, et kurjategijad on saanud aru, et pankade kaudu ei ole mõtet oma vara liigutada, sest pangad on. Noh, niivõrd siis ütleme, ma ei ütleks isegi karmid, vaid nad pööravad nendel tehingutel suuremat tähelepanu. Mis juhtunud on, et kurjategijad on liigutanud kogu, praktiliselt kogu oma tegevuse virtuaalvääringutesse. Siis esmaspäeva õhtul näiteks Ofak pani oma sanktsiooni nimekirja, Ofak on siis sealse rahandusministeeriumi juures olev finantsaktsioone kehtestav asutus, pani järjekordse virtuaalväälinguteenuse pakkuja, kes vahendas Ameerika Ühendriikide vastu suunatud lunaraha nõudeid. Ehk, et keegi kaaperdas kodulehe ja ütles seda, kui sa tahad seda tagasi saada, siis maksad mulle nii palju Bitcoini, siis me teeme sul kliendi andmed, kõik anname tagasi. Täna lunaraha nõuded liiguvad suures osas virtuaalvääringutes ja läbi nende virtuaalvääringuteenusepakkujate. Kui me räägime terrorismist, kui me räägime islamiterrorismist ja näiteks ISISest, kes rahastab ennast, siis terve veeb on täis plakateid, kus antakse wallet'i number. Kanna mulle sinna raha, terrorism. Me teame, et Põhja-Korea rahastab oma tuumapaketti läbi virtuaalvääringuteenusepakkujate. Ja nii edasi ja nii edasi, et, et see kuritegevus ja, ja tumeveeb ja kõik need liiguvad nendesse kohtadesse ja, ja, ja seetõttu noh, me peame olema hästi selged nende riskidega juhtimisel, kuna see risk on seal olemas.

Teeme siia esimese pausi.

Restart.

Restart läheb edasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on rahapesu andmebüroo juht Mattis Mäeker ja räägime siis sellest, kas krüpto on üleni halb, natuke halb, kolmveerand halb või, või kui palju halb ja mida me saame teha, kas panna kinni, kas seda saab kuidagi kontrollida ja seda juga juhtida või milline see tulevik peaks olema?

Ma arvan, et me oleme siin kõik ühes paadis rahapesubürooga, et, et peab kontrollima, et selles mõttes nagu ei saa olla nagu ainult metsik Lääs. Aga teistpidi on Henrikul ka õigus, et, et siin on kuskil ikkagi mingi tasakaalupunkt selle koha pealt, et. Kes siin käis korra sõnale innovatsioon ka läbi, et mina olen pidanud Eesti vabariiki müüma noh, tõesti nagu kümneid ja kümneid, kui mitte sadu kordi. Ja kui sa räägid seda Eesti lugu, noh, mis peaasjalikult on ikkagi selles, et, et meie riik ja ettevõtlus hakkas ära kasutama internetti omal ajal õigesti. Ja saavutas sellega nagu nii-öelda noh, teadlikku majanduslikku edu. Et on küsitud, et miks see niimoodi läks ja noh, siis seletad seal, et näed, et meil on niisugune väike riik, kel on palju maad ja vähe inimesi ja ütleme nii, et. Et noh, kui inimesed ise ei teeninda, et siis tegelikult ei olegi võimalik efektiivselt nii väikses riigis nagu teenuseid pakkuda, on ju, ja sellepärast nagu meie inimesed läksid internetti ja sellepärast on kõik see Eesti e-lugu ja nii, nii edasi, on ju. Ja siis vaadatakse sulle kallanäigu otsa, öeldakse, et kuule, oota, sorry, aga Läti ja Leedu on ka samasuguste põhimõtete või probleemide otsas, et neil on ka palju maad ja vähe inimesi, on ju, et noh, et. Et miks see just teil juhtus ja miks ei juhtunud näiteks Lätis või Leedus, on ju. Ja siis nagu Ja lihtsalt noh, mingitel hetkedel usaldati mingeid insenerid, lasti neil möllata, noh, mõtlengi, et needsamad küsimused, et kui privaatne on meie, ma ei tea, ID-kaart, kas usaldada ja nii edasi, on ju, et noh. Neid küsimusi sellises mastaabis, nagu me täna vaktsineerimise koha pealt küsime, on ju, noh, ei küsitud omal ajal, on ju, et võib-olla olekski tegemata jäänud, on ju. Näiteks UK-s ja Austraalias siiamaani tegemata, eks. Ja sama, et kui internet tuli, siis ka ju kõik seletasid, et noh, et, et, et või seal on ju viirused ja seal on porno ja seal on ühesõnaga igast jama on kõik kohad täis. Ärme ärme

igaks juhuks tee, jah.

Jah, ärme igaks juhuks tee ja no ütleme ausalt, oligi õigus, et noh, ongi viirused ja porno ja kõik muu, on ju, ja, ja ma ütlengi, et ma ise olen ka krüptoga, noh, selles mõttes mõttes pihta saanud. Samas teistpidi, kui ma vaatan, oled sinna teemasse nüüd ise ka nagu viimastel aastatel rohkem sisse kaevunud. Mul on vägisi sihuke tunne, et, et kui te mäletate sihukest tunnet, kuidas te vaatasite, ma ei tea, oma vanemaid arvutiga esimesi kobavaid liigutusi tegemas või ATM-ist raha võtmas on ja siis mõtlesid noh, issand jumal, et noh küll. No üldse ei saa aru, et kuidas ei saa aru, et see ongi tulevikumaailm on ju, et siis nagu noh, endale tulevad ka ihukõrvad nagu lähevad ülesse, et ma tean, et see ei olnud nagu rahapesubüroo nagu põhisõnum, aga et. Kui tuleb sõnum, et me paneme kogu krüpto kinni, siis tekib sama tunne, et noh, et, et noh, põhimõtteliselt me nagu lätistume, et noh, et, et. Kui Eesti võttis interneti vastu ja, ja hakkas innoveerima, on ju, siis Läti ütles, et me ei tee seda, et me oleme ikka paberi peal ja vanamoodi, on ju, noh, läks nagu läks, on ju. Et nüüd on sama asi, et jeezus, et meil on nagu krüpto, kus on nagu põhimõtteliselt nagu uus internet, tõesti väga paljud temaatikad lendavadki sinna ja kui sellest nagu maha jääd, siis olnud ikkagi nagu. Päris korralikult rongist maailmas ja ma olen alati olnud uhke, et seesama, et jah, meid, me ei kutsunud neid ettevõtteid siia, aga me julgesime ühe esimesena riikides maailmas üldse teha nagu sellealast nagu seadusandlust, et sellest nagu tohutu kiitus meie riigiametnikele, eks. Et, et, et ikkagi nagu, et ma arvangi, et see ongi nagu see punkt, kus me võiks nüüd edasi rääkida, et okei, mingi õppetund on kätte saanud. Et mis riskid nad tõesti on nagu need päris riskid, mille pärast me muretsema peame ja, ja kokkuvõttes kuidagi edasi minema, kindlasti edasi minema niimoodi, et me ei ütle, et noh, et, et jesus, kõik läheb kinni ja, ja, ja lähme nagu noh, tõesti noh, ärme seda, ärme seda maailma vaata, las ta küpseb kuskil mujal ja siis võtame uuesti üle, on ju.

No mina rääkisin, nagu ma eelmises saate lõigus ka ütlesin, et ma rääkisin sellest, et me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, ma ei räägi krüpto. Kinnipanekust ja kui me räägime nagu blockchain'is, kui, kui tehnoloogiast, mille, mille peal on võimalik väga palju erinevaid asju teha. Siis seal innovatsioon on väga okei ja seal eestlased peaksidki olema eesotsas. Probleemkoht selle virtuaalväälinguteenusepakkujatega on see, et siin innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Ma kirjeldan teile kohe, miks. Esiteks, need on ainult litsentsid, kes meil siin on, või suur osa nendest on ainult litsentsid. Riskid liiguvad siit Eesti kaudu läbi, siin ei ole mitte ühtegi töötajat või noh, ütleme, ligilähedaselt nulltöötajat. Mõni üksik on, kes saab minimaalset palka, minimaalset palka, kes ei ole IT-haridusega, kellel ei ole üldse mitte mingit haridust, kes on siin lihtsalt, siis nii-öelda marjoneetik sees, keegi peab olema juhatusliige. Need IT-keskused, kes meile võiksid tulla, et meil on siis need IT-inimesed, kes tulevad, on nad eestlased või tulevad nad teistest riikidest. Need IT-keskused suuremal jaol ettevõtetest ei ole Eestis, need on Bulgaarias, Ukrainas. Ja, ja, ja noh, siis ongi küsimus, et millest see innovatsioon siis on, mis, mis innovatsioonist me räägime? Ja ma toon veel ühe teise tasandi, et me räägime virtuaalvääringuteenuse pakkujatest, kus on vara hoidmine, vara edastamine, vara vahetamine. Ja, ja ma toon nagu võrdluse jälle pangandusega, et ega panganduses ka mingit massiivset revolutsiooni või innovatsiooni ei tule. Innovatsioon tuleb tehnoloogiast. Millest me praegu, noh, mina nagu ei räägi tehnoloogiast, tehnoloogia on okei, sinna peabki innovatsiooni tegema, sinna peab inimesi tooma, aga me räägime virtuaalväälinguteenuse pakkujatest, kes haainnovatsiooni ei loo, sest et seal väga innovatsiooni ei sünnigi. Ja meil ei ole ka inimesi siin, me ei too ka eksperte siia. Ma saaks veel sellest aru, kui me toome siis neid teadlikke, näiteks rahapesu tõkestamise inimesi, loome Eestis selle know-how. Loome siin mingid erilised tehnoloogiad, mis seda rahapesu aitaks tuvastada ja tõkestada terrorismi rahastamist. Aga me ei tee ka seda, et. Salm on midagi muud, aga me ei, me ei räägi virtuaalväälinguteenuse pakkujad, kes tulevad siia, loovad mingisuguse uue toote. Sest me kutsume neid siia, salm on mingi muu asi, ta on kuskilt mujalt välja kasvanud. Aga me, need virtuaalväälinguteenuse pakkujad ise ei paku innovatsiooni, nad ei, nad ei ole siin kohapeal ja ainuke, mis mina täna näen või suuremat teadmised, mida ma näen, on see, et me oleme vahekeha, kes vahendab seda raha. Okei, aga teeme siis,

tõme, tõme joone, ma arvan, et see ongi nagu hea kohtamatu üks joon, et me ütleme ära, et väga selgelt. Kuidas ma ütlen, me peaksime nagu ära defineerima väga selgelt selle, selle, et vist ei suuda öelda kõiki neid asju üles lugeda, keda me siia ei taha, küll aga ma arvan, me suudaksime üles lugeda selle, et keda me siia tahame. On mul õigus?

Absoluutselt, ja see ongi lähtekoht, aga täna meil on see nii-öelda wild west või, või metsik lääs. Ja kui sa neid ühekaupa hakkad likvideerima või käima nende juures vaatama, et kes siis teevad seda nii-öelda head asja, aga kes tegelikult on paha peal väljas. Ja kes vahendavad Eesti riigi maine, kaua või mainehinnaga rahapesu või terrorismi rahastamiseks, sama neid lunaraha nõuded, mis Ameerika Ühendriikidele toime pannakse. Siis me tegelikult kaotame iga päev ja need riskid realiseeruvad täna, need riskid ei realiseeru homme. Aga see, aga see, see ongi nii metsik lääs ja siit ma tulen tagasi oma selle lühikese ja pika plaani juurde. Lühike plaan, defineerime ära, keda me tahame. Teeme kõik ühtsed alused ja ütleme, et neid me tahame, neid me litsenseerime ja need on need nõuded. Ja pikk plaan on see, et me kehtestame need nõuded, aga siis me hakkame neid siis ellu viima järk-järgult, aga samal ajal rahapesu toimub kogu aeg, terrorismi rahastamine toimub kogu aeg ja kaaslased realiseeruvad, et see on riigi nagu see keskkoht.

Toome mingid näiteid ka, toome nagu, et kuule, meil peab kuule ikka aru saama, et noh, et, et mis asi on selline nii-öelda siis või kuidas me kutsume, valge vares või ühesõnaga selline positiivne näide, et.

Positiivne näide on see, kes, kellel on siin inimesed, kellele makstakse palka. Kes loovad siin innovatsiooni, on see siis tehnoloogia, plokiahelal põhinev tehnoloogia, kus on, saab sõlmida lepinguid või, või kuhu maailm liigub, see innovatsioon. Või me räägime innovatsioonist, me harime inimesi, me koolitame inimesi, kes on eksperdid. Ja kolmas innovatsioon on, on siin see, et meil on mingisugused targad masinad, mis aitavad meil finantskuritegevuse vastu võidleda, need on need kolm asja. Ehk et meil peab olema väga selge seos Eestiga, miks nad siin on? Ja mis innovatsiooni nad siin toovad ja ma arvan, et ülejäänud küll ei ole need, kellega me peaksime tegelema.

Okei, aga mõtlengi, et noh, tänapäeval see noh, üks on see füüsiline seos, aga noh, teistpidi. Kui teha start-up'i, sa ei tee seda ju nii-öelda ainult Eesti turu jaoks, selleks noh, see oleks nagu mõttetu, et. Et kokkuvõttes, isegi kui ma nüüd alustan siin Eestis nagu ettevõtet. Ja tulen mütsnäpus teie juurde, näitan ära, et näete, et ma ei ole siin mingi vahendusettevõtte ainult, vaid mul on ikka siin suurem visioon ja nii edasi ja, ja tõesti loodan, et lähen teie sõeltest, sõeladest läbi, siis ma kokkuvõttes seda äriajan ikkagi ju globaalselt, mis tähendab seda, et minu teenus on kokkuvõttes erinevatel turgudel ja, ja noh. Need erinevad turud peavad jälle vaatama, et umbes, et kas nad usaldavad siis seda, seda Ida-Euroopa riigist pärit rakukest või nagu mitte, eks, et selles mõttes. See on ka nagu nii-öelda kaks poolt, et üks pool on see, et kes siin ikkagi nagu füüsilist litsentsi on saanud ja teised on, kes siin nagu tegutsevad, eks. Aga ma saan aru, et, et see, et sul on ikkagi, et sind on võimalik kohapeal sõna otseses mõttes ka nagu füüsiliselt kontrollida, et see on üks baasargumentidest.

Kindlasti, et sul on ka töötajad siin või vähemalt, et sa panustad, et ma siis küsin Taavi nagu tagurpidi, mis see siis innovatsioon on, kus sa rahvusvaheliselt toimid, kui siin on sul osaühing. Aga sul midagi siin ei osa, ei ole, võtame Bolti, näiteks Bolt, vaata, kui palju inimesi siin on. Me maksame palka, ta maksab riigile, mitte ainult siis, siis tööjõumakse, vaid ka muid makse, aga võtame lahti need.

Teenuse arendamise mõttes Boltil, ma ei tea, Saudi-Araabias nii kiires pole mitte midagi, et noh. Jah, üksikud töötajad seal võib-olla paar tükki, aga üldiselt on ju ikkagi nagu nii-öelda need juhid, kes siis ise on nagu FIE-d on ju, et noh, selles mõttes nagu. Noh, nagu ei ole päris nagu, nagu noh, nii-öelda litsenseeritud takso business on ju, et, et kus sul on kõik töötajateks registreeritud, on ju. Et selles mõttes ta on ikka, ka nii ja naa.

Aga noh, praegu on olukord selline, et valdav enamus nendest ettevõtetest. Ei, ei oma Eestiga mitte mingit seost peale selle, et siit jookseb.

Ärme sellega üldse vaidle, ma arvan, et me selle koha pealt üldse

oleme. Mina ei ole nõus, et räägite praegu reklaami, juba teisest reklaamipausist üle, nii et siin ma sekkun ja me läheme pausile ja pärast seda me oleme tagasi. Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Mattis Mäeker, kes juhib rahapesu andmebürood ja kes vaatab igat krüpto startupi kahtlusega. Kui ma sain, kui ma sain õigesti aru, siis meil on see plaan, mida sa, Mattis, nagu välja käid, on, on ühest küljest nagu väga mõistetav, eks, aga teisest küljest on selles krüpto valdkonnas maailmas nagu olukord, kus noh, selgust ongi hästi vähe, eks, et kõik on nii alguses. Keegi ei tea, mis sellest nagu saab, me täna ütleme, et need. Kohad, kus sa oma Bitcoini hoida saad või mingid vahendajad. Et noh, seal võivad hoida ausad inimesed nagu Taavi oma raha ja, ja, ja võivad hoida mitteausad inimesed, kes tahavad rünnata kedagi ja et noh, seetõttu halb-halb. Aga et noh, teeme näiteks mingi teise asja, et teeme mingi koha, kus saab lepinguid hoida või teeme mingi targa lepinguvärgi näiteks või, või teeme mingisuguse, ma ei tea, NFT oksjonimaja või noh, teeme midagi sellist ägedat, eks. Ja siis võib minna poolteist aastat ja selguda, et seal hoitakse väga halbu tarku lepinguid. Mis on võib-olla veel lausa anonüümsed ja võib-olla keegi on mingisse NFT oksjonimajja suure hulga varastatud JP-ga kokku ajanud ja äritseb nendega, sest see on ka anonüümne. Et no teistpidi mulle tundub, et kui me nüüd niimoodi minema hakkame, et see valdkond muutub ise nii kiiresti, noh, et iga päev võib tuua mingi olukorra, kus noh, ka see on halb ja see on halb või et kas me saame ikka seda niimoodi vaadata?

Võib-olla, et esiteks tänud sulle kolmanda hea sissejuhatuse eest, iga kord läheb järjest nagu põnevamaks, et aga, aga ma ütlen ära, et ma ei ole nagu, ma ei ole vastane nendele, et kõik, kes teevad ausat äri, kellel on Eestiga seos ja me saame riigina siit positiivseid asju. Ja ma olen täiesti nõus, et nendega võiks edasi minema, peakski edasi minema. Ja, aga olen ka sellega nõus, mis sa ütled, et ega kui me räägime kuritegevust, siis kuritegevus otsib alati väljundit. Et kunagi olid need pangad, nüüd on need virtuaalväälinguteenuse pakkujad, hakkame nendega tegelema, järgmine koht on, noh, mis iganes sinu, noh, niisugune uus keskkond see on. Et kurjategijad alati otsivad. Ja seetõttu siis seadusandja või siis standardite looja ka alati üritab seda regulatsiooni sellise mõistlikuna hoida, sellise paindlikuna hoida. Et need, kes ausat asja teevad, et neid lubame, kes ausat asja ei tee, neid, neid ei luba.

Aga sa just ise ütlesid nende sama virtuaalväälinguteenuste pakkujate kohta, et noh, meil on täiesti võimatu praegu eristada, et kes on ausad ja kes ei ole või et noh, et mitu protsenti aus peab siis olema selleks, et, et Eesti mingist sõelast läbi minna. Meil on täna probleem nende nii-öelda coinbase'idega. Ja homme on probleem mingi, mingite lepinguhoidjatega ja me peame defineerima, et noh, et kas tuhandest kaks terroristi on okei või, või ei ole okei?

No seal peaks tegelikult, Hendrik, tagurpidi see toimima, et seal peaks olema oma puhastussüsteem ka taga, et kui me võtame, et sul on nelisada teenusepakkujat ja muideks meil on kuskil sada kaheksakümmend taotlust veel soolas ka, kes kõik tahavad turule tulla. Siis tegelikult need teenusepakkujad tahaksid, peaksid ise tahtma karmimat regulatsiooni, karmimat järelevalvet ja kohe selgitame, miks. Kui sul on üks paha õun seal sees, siis kannatavad kõik teised õunad ka. Kui see üks täna, kui, et esmaspäeva õhtul pandi üks Eesti teenusepakkuja, Ofaki nimekirja veel kord, ütlen seda. Ja nüüd see tähendab seda, et kõik Eesti teenusepakkujad, kes on virtuaalväälinguteenusepakkujad, neid hakatakse hoopis teise karmimalt vaatama, terves maailmas. Me ei taha seda olukorda, kus meie enda teenusepakkujad on määritud, ehk et tegelikult teenusepakkujad, tulen tagasi, tahavad, peavad ise tahtma, et turul saaksid tegutseda ainult need, kes, kes on valged ja kes siin olema peaksid. Praeguses olukorras, kus meil on loataotlusi, kus mõni tahab nelikümmend litsentsi endale taotleda, et need kolmekümne tuhande eest maha müüa, siis me peaksime ütlema riigina ja need teenusepakkujad peaksid ütlema stopp. Et me tahame saada, et see, kes tahab siin litsentsi saada, siis tõesti tuleb siia litsentsi taotlema heade kavatsustega. Ja kujutate nüüd ette, kuidas Rahapesu andmepüroonid kõiki vaatab, kui meil ukse taga on terve virn neid, kes meile tundub, et nad tulevad pahade kavatsustega, kes tulevad siia esimesele intervjuule kohe advokaadiga. Ma ei ütle, et advokaadi kaasamine on halb või see on keelatud, aga ta tuleb kohe rünnakuna, ta tuleb kohe ja, ja siis oleme meie ka kohe kaitseasendis ja mõtleme, mis, mis tal pahasti on. Miks ta kohe advokaadiga peab tulema, et ei tule need, need inimesed siia. Ehk, et see on nagu selline, see on see olukord, kus me täna oleme, et miks me peame neid kõiki vaatama, riskid on suured, riskid realiseeruvad. Me näeme väga palju neid mädanenud õunu ja siis me vaatame ka nendele headele õuntele otsa teistsuguse pilguga ja see, ja see on paratamatu. Nii et turg, et kas te kuulate, et mõelge ka ise selle puhastamise peale. Aga kuidas

nad saavad, kas see nüüd noh, nii palju kui mina aru saan, võib-olla sa, Taavi, oskad mind täiendada. Üks selle krüpto nagu keskseid ideid ongi see, et see on anonüümne.

Et ma ütlen ausalt, et ma ise ju punun ka väikest start-up ja, ja vastupidi, et ma, miks ma selle teema võtsin ka, oli see, et ma tahtsin just vaadata, et. Kas on võimalik punuda üks krüpto start-up sellised, mis ongi täiesti läbipaistev ja, ja nii-öelda nagu avatud, on ju. Ja, ja ma saan aru, et ka pangad tegelikult siin ju töötavad kaasa, et ega see. Ja ma võin oma vara liigutada siin kõik ilusti krüptosse, aga kokkuvõttes noh. Ma ei tea, maja ma ikkagi Eestis veel krüptos ei osta, on ju, et noh, et, et mul on kokkuvõttes vaadata ikkagi eurodesse saada ja nüüd, kui ma ta eurodesse hakkan pöörama, siis tekib küsimus, oot-oot-oot-oot, aga kust see nüüd tuleb, on ju, ja no ütleme, et. Õnneks nüüd nii palju on pangad hakanud küsima juba, on ju, et, et kust ta siis tuleb, on ju, et näita see ahel ette ja, ja vot nüüd on jälle teistpidi. Nüüd on jälle blockchain'i eelis sellesama panganduse ees, kus sul tõesti sõna otseses mõttes nagu viimase nagu hetkeni on võimalik Noh, sest ma ütlen, et mina näiteks nii sinine silmne ei ole, et, et rääkida nüüd pangandusega on kõik korras, no ütleme, tõelise mainelaksu ja rahapesu ja, ja needsamad miljardid, mis siit läbi ka kolasid, on ju. See oli ikkagi meil pangandussektoris ja, ja ma kahtlen, kas krüpto on veel nii palju paha teinud, on ju. Pluss nüüd ju pangad tegutsevad siiamaani edasi, ilma et nendega midagi juhtunud oleks, on ju, et okei. Võib-olla natuke rohkem küsivad tausta kohta küsimusi, aga no ütleme nii, et ega ta päris treissable ikkagi ei ole, on ju, Kui pangandus, et insenerina.

Ma vastaks teile kahele, et kõigepealt, Taavi, et need kaasused avalduvad kuskil kolm-neli-viis aastat hiljem, et võtame Danske panga näite, mille sa ise mängu tõid. Et Danske pank, finantsinspektsioon pani selle kaasuse kinni, või noh, sundis neid mitteresidentide ärist väljuma kaks tuhat neliteist, kaks tuhat viisteist. Ette tuli kaks tuhat kaheksateist, ehk et see on umbes neli aastat hiljem ja, ja see skeem siis toimus kaks tuhat seitse, kaks tuhat neliteist. Virtuaalväringutega on sama, et meil on täna väga. Vara veel öelda, et sealt midagi ei tule. Et, et, et see, see on see, millega me arvestame, et need riskid, mis täna realiseeruvad, on meil mitte laual linn tingimata täna, vaid need on mitme aasta pärast. Ja Henrikule ütleks seda, et noh, Henrik tahab selle pildi kangesti laiema peale viia ja tahab krüptost laiemalt rääkida, et meie oleme seni ainult virtuaalväälinguteenuse pakkujateks, vähemalt mina olen sellest rääkinud. Et loomulikult. Krüptos endas või plokiahela tehnoloogias, et seal on ka võimalik erinevaid skeeme punuda ja seda ära kasutada. Ja noh, võtame ka seda, et tegelikult see krüptomaailm liigub ka väga palju finantsteenuse poole, ehk et seda finantsteenust pakutakse läbi plokiahela. Ja nüüd on probleem meil siis, kui me vaatame SEC-i, näiteks Securities and Exchange Commissionis Ameerika Ühendriikides. Tegutseb, kes väärtpaberituru järelevalvet teostab, nende probleem on see, et nende järelevalve alt kaovad need teenusepakkujad ära, sest nad liiguvad kõik plokiahelasse. Aga riskid inimese jaoks on sama, et kui ma tahan oma riski kindlustada, näiteks on see siis minu elu või minu vara, siis kui mingil hetkel see raha on lihtsalt ära kadunud ja keegi sul seda riski ei kindlusta, siis sina oled kannatanud või sul see väärtpaber. Ega sul plokiahelas võib samamoodi see väärtpaber kuidagi liikuda, et kui see väärtpaberit enam ei ole või seda vara või raha enam ei ole, siis, siis tullakse tagurpidi, et. Inimesed hakkavad karjuma, et kuulge, et järelevalvajad ja riik ja üldse, miks te minu vara ei, ei ole kaitsenud, et, et me tegelikult noh, liigume sinna, et seda tahetakse reguleerida, mitte ära blokeerida. Aga ega need innovaatorid väga ei taha ennast sinna ligi ka lasta, räägivad samamoodi nagu Hendrik, sina anonüümsusest. Ja siis Taavi ütleb, tegelikult ta ikkagi väga anonüümne ei ole ja siis ta ütleb, et, et ega saab jälitada ka, aga siis ütlevad kurjategijad, et tulevad nad oma tehnoloogiatega vahel, kus ikkagi natukene saab seda hägustada küll s Seda, kuidas see vara liigub, ehk et me jõuame sinna, midagi ei ole anonüümset kokkuvõttes.

Ei, selles mõttes, et igas nagu ma ütlen, noh, internetis on ju ka väga palju pahandust. Kuigi nagu innovatsiooni mõttes, internet on ideaalne, on ju, et meie kuulus Skype, noh. Ka selle algsed juured Kazaa ei olnud ka, ütleme nüüd parim näide nagu kõige ausamast nagu tehnoloogiast, on ju, et, et aga teistpidi jälle, kui sa seda innovatsiooni enda juurest ära ajad, noh, ütleme noh, ütleme nii, et minul on tõesti väga küsimus, kas ma võtan selle loa nagu Eestist või ma võtan selle loa näiteks Saksamaalt või mingist muust riigist, on ju. Ja nii kui ma selle loa kuskilt mujalt võtan, siis on selge see, et ma nagu noh, täpselt samad nõuded on ju, ma panen sinna meeskonna looma ja nii edasi. Liigub see innovatsioon siit nagu minema, eks, et ja selle koha pealt mina olen ikkagi hirmun, sellepärast, et jah, iga innovatsiooniga on seoses riskid. Tuleb paremini kontrollida ja tuleb nagu olla selles mõttes nagu noh, nii-öelda läbipaistev ja sirgeseljaline, eks. Aga, aga ütleme nii, et noh, innovatsiooni enda juurest ära ajada ei tohi, sest siis on nagu teistpidi häda, et noh, et, et oleme kümne aasta pärast situatsioonis, kus. Kõik maailm on ilusti noh, krüptomaailmas ja meil on nagu null talenti või null teadmust sellest valdkonnast, on ju. Okei. Siis oleme edasi. Restart.

Restart jätkub ja meie viimane plokk, üritame siin mingitki selgust luua krüptomaailma neljakümne kohe kolme minutiga, mis on tõeliselt eroiline saavutus, kui me seda suudame, aga vaatame, meil on veel mõned minutid jäänud.

Tõmbame mures kokku, ühesõnaga me oleme aru saanud, et, et see, et me teeme nii-öelda lubade restardi, et see on ikkagi reaalne plaan ja seda põhimõtteliselt Raab ei kavatse ümber vaadata, et. Et on mõistlik teha sellepärast, et aja jooksul on igasugust prügi nagu nii-öelda. Seda, et on olemas

lühike plaan ja on olemas pikk plaan. Et lühike plaan on, et teeme restardi, pikk plaan on see, et hakkame siis niimoodi järk-järgult vaatama nende sisse, et kas nad on head või on nad halvad. Aga samal ajal riskid realiseeruvad ja siis me peame ühiskonnale sellest aru saama.

Ja aga mõtlengi, et igal juhul, igal juhul restart tuleb, et ilma selleta ei saa.

Ei no seadusandja ikkagi tuleb teistsuguse paketiga, et päris restarti ei tule veel selles osas, et mingil hetkel võib-olla tuleb see restart, kui see järelevalve kuhugi ära liigub, aga, aga see on hoopis teine teema, et tegeleme täna nagu olevikuga, et. Restarti ei tule.

Jah, aga selleks, et sellest samast tulevikusegadust nagu vältida, ma saan aru, et kraab on selles mõttes ühel ühisel lainel, et. Et oleks mõistlik ikkagi hoida seda joont, et me pidevalt nagu oleme oma kommunikatsioonis väga selged, millised krüptostartupid on oodatud ja millised ei ole oodatud. On mul õige järeldus?

Kindlasti Raap toetab seda, aga ma, ma ei ole päris kindel, eks see peab seadusandja poolt tulema, et millist, mis, millist keskkonda me siia soovime, milliseid virtuaalväälinguteenuse pakkujaid. Eks see seadusandja raamistik annab kogu selle mänguväljaku ette ja need meie käigud siis sinna. Ja,

aga noh, siin on nagu selles mõttes oht, et olla siis olnud nagu riigiametnik, on ju, mingi periood, et seadusandjana on alati, ma arvan, mugav keerata kõik kinni, sellepärast et sellisel juhul ei saa ju eksida, et noh, et, et põhimõtteliselt tapan ka kogu innovatsiooni ära. Okei, mul suva sellest Eesti mainest ja Eesti tulevikust, on ju, Eesti majandusest, et noh, peaasi mina nagu ikkagi. Olen oma töö ära teinud ja kui tuleb see Manivaldi või mis iganes raport see on siin, mis meil USA dollarimakseid siin kehtestab järgmine aasta, on ju, et. Et, et noh, vähemalt selle kärast kõik hästi, mul jäi töökoht alles ja palk jookseb, on ju, kas siin seda hirmu ei ole, et me kokkuvõttes nagu ongi noh. Inimene, kes tegelikult ei ole kunagi nagu krüpto start-up'i teinud, kirjutab järsku seadusloome selle kohta, et milline seal üldse olla võib.

Ma vastaks niimoodi, et räägiks sellest siis seadusandlusest, mida seadusandja paketi toob ja mis need mõtted on. Ja ma arvan, et need on selles osas head mõtted, et esiteks sellised suuremad muudatused, mida seadusandja planeerib. Esiteks, et teenusepakkujatel peab olema omavahendid. Ehk, et me tagame selle olukorra vähemalt mingigi kaitse, kui sellel inimesel see vara kaduma läheb. Et tal on midagi tagatasku, see, see vara on reaalselt olemas, mitte et ta ei ole kuskil, ma ei tea, pööningul, kuskil laptop'ides või ekraanides või monitoriilis, ta on reaalselt käega katsutav vara, mida saab inimesel siis tagasi maksta, see on üks oluline muudatus, mida seadusandja teeb. Mina olen selle poolt igati, et, et me ei räägi ainult rahapesuriskidest, me räägime kliendi varakaitsest. Teine, mis selle, selle rahanumbri mõte on see, et. Need, kes tahavad siin tõesti teenust pakkuda, nad panevad ka teatud summa kinni või, või noh, nad ütlevad, et see on nagu investeering, et ja, ja see on minu lubadus Eesti riigis tulla ja head asja teha. Teine pool, mis seadusandja tahab teha täpsemaks, on see, et, et, et juhatuse liikmetel peab olema vastav siis haridus, või nad peavad olema haritud inimesed. Täna, kus me oleme olukorras, et kui me panka läheme panema vara, me usaldame seda, et järelevalve on pangajuhi ära kinnitanud ja see panga juht teab, mida ta selle panga juhtimise teeb, ehk see on minu vara on kindlalt kaitstud. Ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui me alustasime, et ta on väga sarnane oma, oma olemused pangale, siis juhatuse liikmed peavad olema sobivad. Neil peab olema teatud kogemus, teatud nõuded nendele ja see, need lähevad siis täpsemaks. Ja teiselt poolt, et ei oleks sellist olukorda nagu täna on, et üks juhatuse liige on kümnetes teenusepakkujates juhatuse liige. Et tegelikult ta eesmärk ei ole seda ettevõtet juhtida, vaid see, et on nagu fiktsioon seal eesotsas.

Oota, aga ma siin ütlen nüüd kohe vahele, et mulle kõlab see ka mõistlikult. Teistpidi, kui meil, me teame, et kogu internetti ehitasid, noh, ma olen natuke liialdas nagu kogu internetti ehitasid kooliõpilased õhtuti oma magamistoas, onju. Siis nagu see on nüüd selgelt koht, kus Eesti riik tuleb ja ütleb, et noh, et mis see oli see Vitalik Buterin või keegi, et noh, et sa ei saa teha, et saab kõigepealt, käin nüüd kümme milli välja ja siis mine, ongi endale finantskõrgharidus ja siis saad teha Eesti riigis.

Muide, Vitalik oli esimene suurema trip'i ta tegi Eestisse, kui ta alustas oma Ethereumiga, ta käis isegi MKM-is meil.

Ja, aga ühesõnaga, ta nendele regulatsioonidele, noh, ta saaks elu sees sealt läbi, eks.

Me

oleks

tagasi seal, et me oleme tagasi seal, et mis innovatsioon siis nendes teenusepakkujates on ja kui me võtame finantsteenusepakkujad. Pangad, maksasutus-investeerimisühingud, ega nendel on ka samasugused nõuded, kas me siis seal ütleme, et me seal innovatsiooni ei saa luua. Et kui me riigina tahame sellist olukorda teha, siis, siis on nagu, nagu Ühendkuningriigis oli see sandbox'i regulatsioon, et meil on teatud kindel regulatsioon, millele kõik teenusepäkkujad peavad vastama. Aga siis me tahame, et meil on mingisugune vaakum, kus me promome mingid teenuseid, see on teistmoodi kontrollitud. Aga täna meil seda olukorda ei ole, me, me ei kutsu siia, meil on kõik, on noh, sisuliselt samadele nõuetele vastavad. Me ei ütle ka ju, et panganduses tahaks innovatsiooni saada, aga näed, vaata kui karmid nõuded, et ma pean miljoneid sinna panema. Aga see ongi, meil on inimeste vara kaalul rahapesu, terrorismi rahastamise riskid seal taustal, ehk et noh, me peamegi kaaluma, noh, mis, mis need positiivsed ja negatiivsed asjad seal on ja, ja siis selle regulatsiooni tegema.

Aga meil on ka Eestis olnud nii-öelda akvaariumi, minister Sutt on rääkinud akvaariumitest, eks, et me ikkagi noh, see on sama nagu sandbox, et me paneme nagu mingid kalad ujuma nagu teise, teise akvaariumi, teise regulatsiooniga ja kui see näha on, et nad seal üksteist ära ei söö ja, ja kõiki kohti täis ei, ei pasanda, et noh, et, et siis võib-olla laseme nad suuremasse akvaariumisse ka, on ju, et.

Praegu, Taavi, selle olemasoleva akvaariumiga ikkagi hakkama. Eks, ja, ja kui ma toon võrdluseks, mis teised riigid on teinud, siis noh, minu küsimus on kogu aeg, kas teised riigid ei taha siis seda innovatsiooni saada, et miks suurriigid, kes tegelikult tahaksid ka seda, sellest osa saada, ei ole ennast sinna positsioneerinud ja meie juhuslikult oleme sattunud. Või siis finantskeskused ka ei, ei ole seda tahtnud, millest siis see nagu probleem on?

See ei ole päris õige nagu väide, et siis me jõuame tagasi selle juurde, et miks Eesti on e-riik ja miks muud riigid ei ole ja nad tõesti ei ole, et selles mõttes see ei ole nagu päris pädev võrdlus, et, et kokkuvõttes see, et teised ei ole teinud või ei ole saavutanud seda, tihti on ka selles mõttes, nad on saamatud, on ju. Et jällegi ma ei tule, ma ei taha õigustada seda, et igasugune nagu vahendustegevus on nagu, nagu roheline, jumala eest mitte ja see, et me kokkuvõttes nii-öelda. Defineerime ära nagu selle õige template'id ja ütleme, et näed, sellised me tahame, sellise ei taha, ma arvan, et see on õige suund, kuhu minna. Aga jah, see, et, et see ei saa lõppeda sellega, et noh, et, et noh, tõesti ma olen kokkuvõttes insener, ma ei ole pankur. Ma vaatan, et oppei, noh, paistab, et Eesti riik mind ei taha, et eks ma lähen teen siis selle oma krüptoinnovatsiooni kuskil mujale, on ju. Kuigi võivad välja, et võib-olla ma oleks nagu sobinud nagu ka siia mudelisse, eks, et, et selles mõttes.

See oleneb ilmselt teenusest, mis me räägime Küll üritasime alguses nii-öelda defineerida, et me räägime ühest ja teisest, aga me jõudsime ikkagi nagu krüpto juurde laiemalt, kus innovatsioon tekib. Mitte virtuaalväälinguteenusepakkujad ühelt poolt ja teiselt poolt, kui me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, inimeste varast, siis me peame seda vara kaitsma, et me ei saa seal võtta siis lihtsalt neid insenere, kes seda kõike teevad.

Nii, meie saateaeg on läbi, ma ei tea, ma ei kujuta ette, kas keegi pärast selle saate ärakuulamist sai targemaks, ma arvan, et sai. Mina sain

targemaks.

Sina said, järelikult on neid inimesi veel ja mina sain ka targemaks. Aga mulle tundub, et meil on siin materjali veel kahesajaks saateks. Ja, aga me

peame sellest rääkima, et ma arvan, et see on õige diskussioon ja ma olen väga tänulik, et, et Matis oli nõus tulema meile külla.

Jah, ja,

ja ministeeriumit võib ka kutsuda kui seadusandjat, et mis nende plaanid on.

Väga hea, me teeme nime, toimikud inimestest, kes oskavad sel teemal rääkida ja kellel on mingi sõnaõigus ja siis järjest hakkavad tulema, aga aitäh veel kord kõigile saates osalejatele, aitäh kõigile kuulajatele ja me kohtume nädala aja pärast.