@ RESTART // 2019.01.12
KUUPÄEV
2019-01-12
PIKKUS
44m 26s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates lahkab Kaspar Korjus oma kogemust e-residentsuse programmi ülesehitamisel riigisektoris. Arutletakse väljakutsete üle ametkondade vahelisel koostööl, programmi väärtuse tõestamise raskuste üle ning sellest, kuidas säilitada startup-likku innovatsiooni konservatiivses riigiametis.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on sel nädalal külas Kaspar Korjus, kes äsja teatas ametist lahkumisest. Üldiselt me proovime igast saatest leida mõne hoogsama mõtte, mida pealkirjaks vormistada, siis selle saate puhul andsime lihtsalt alla, sest neid oli liiga palju. Ühesõnaga, tänasest saatest saab teada, kuidas Kaspar Korjus ja kolleegid päriselt e-residentsust tegid, mida pidi tegema selleks, et seadused tekiks ja erinevad ametkonnad koostööd hakkaks tegema ning mida mõtles Korjus siis, kui ta Tokyos hotellis istus ja end maailma ühe suurema telekanali eetrist e-residentsust tutvustamas avastas. Saatejuhi Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ja Taavi Kotka.
No, tehniliselt on, no meil, mul on olnud list jah, nendest võtme inimestest, aga kõige keerulisem on see, et üldjuhul on need inimesed, kellega peab tegelema, eks ju. Ja siis igal inimesel oma strateegia, kui muutust läbi või see on nagu change management tegelikult ikkagi, et, et kui sa ikkagi mingit seadust tahad muuta, siis see ei ole see, et minister ütleb, et muuda ja noh, ametnik ei muuda seda, ta ei viits Et kas kellelgi peab lõunale minema, kellele peab sõbraks saama, kellelgi peab tema tüdrukuga sõbraks saama, kellelgi peab. Kui see ei aita, siis meediasse panema temast loo, negatiivselt. Ja igaühega on sihukene nulli kümne astmeline samm sammult, kuidas proovida, et siis see muutus nagu läbi viia. Ja, ja karm on see, et avalik, erasektoris on see kergem, et kui mina võidan raha, sina võidad raha, sa leiad kuidagi selle nagu ühise ja poliitikutega on kergem, noh. Sa annad, praysid, praysid neid avalikult, eks ju, neile see meeldib, eks ju.
Selles mõttes on jah, et, et erasektoris on sul üks helisoon, isikui sa oled suures organisatsioonis. Kokkuvõttes mõõtab vastu strateegiline otsus, et me teeme midagi ära. Noh, siis sa lähtud sellest ja sa liigud sinnapoole, on ju. Aga avalikus sektoris jah, see, et, et sa võid isegi otsustada ministrite ja valitsuse ja noh, meil oli, meil oli valitsuse statuut, et tuleb ära teha. Ja siis sa lähed selle statuudiga nagu minda ministeeriumile siin nimesid nimetamata, on ju, ja sulle vaataks otsa, et nagu noh, palju õnne, et tehke siis ja me küll ei aita, on ju. Et, ja ma ei tea, kuidas te meie asjalist teete, aga me ei aita, on ju, et noh, et, et selles mõttes, et see ei ole üldse nagu noh, noh, see pole üldse nii lihtne, sest seal noh, egod mängus. Igal samal ametnikel on tegelikult ju igapäevane töö, kus tuleb mingi uue teemaga, eriti veel keset aastat, on ju, et, et siis on umbes, et noh. Ei, no tore on, et te tahate teha, aga mul on praegu tähtsamat teha. Ja
noh, avalikus sektoris massiliselt ses suhtes, et, et teemadega vahele tulla, jah. Siis tihti, väga tihti kahjuks õnnestus läbi negatiivsete sihukeste meetodite. Meil oli mingi
meetodeid, ma sain aru, et, et teha ühte suurt projekti, noh, avalikus sektoris on üsna sellised Machiavellilikud meetodid või?