Kaspar Korjus räägib, kuidas päriselt e-residentsust tehti

Ja me oleme kutsunud sind varem sellepärast, et me oleme alati rääkinud e-residentsusest. Aga kuna me sellel aastal Restart saates räägime rohkem inimestest. Siis me ei ole rääkinud sinust kui inimesest, ehk siis, kes sa oled, kust sa tuled ja nii edasi. Ja kuna sul juhtus siiasamasse nädalasse suursündmuse, et sa otsustasid tõmmata joone e-residentsuse programmi juhi nii-öelda kohale. Et sa neli ja pool aastat vähemalt oled seda tööd teinud, eks noh, pikk aeg. Et siis tundus nagu just aktuaalne, et me kutsume su saatesse ja vaatame selle ajale tagasi, aga mitte nüüd e-residentsuse vaatenurgast, vaid just sinu kui inimese vaatenurgast. Jah,

Aga ma alustaks, Kaspar, sinu puhul päriselt selle küsimusega, et kust sa, kust sa tulid, selles mõttes, et ei ole. Sa ei olnud, kui sa asusid sinna e-residentsuse tiimi, noh, see ei olnud selline minek nagu Taavi läks MKM-i ja kõik kirjutasid, et no vaata, enne oli seal, on ju tähtis nina, et nüüd läks sinna. Sa lihtsalt kuidagi, ma ei tea, tekkisid.

Ja, et ma tegin oma õpinguid Inglismaal Lancesteris, interneti arendust tegin pakkaja magistri ja siis läbi sihukese programmi nagu Talendid koju, president Ilvesega. Tulin Eestisse ja siis ma olin paar aastat Eesti Telekomis, toona olin Eesti Telekomis, oli Elion ja siis Telia. Ja seal tegelesin interneti äridega. Ja juhtus üks päev, kus läksin arengufondi ideekonkursile kuulama ideid. Mis vaatan, Taavi Kotka räägib seal mingist kümnest miljonist e-eestlasest, tundus huvitav. Läksin siis Taavi ja Siimuga rääkima, et oma start-up sinna peale ehitada ja tegelikult oligi, et kolmeks nädalaks läksin siis Prantsusmaale start-up'i ehitama. Ja tahtsin teha minna keerisantidele ja selle peale siis Taavi ja Siim kutsusid.

Ei, see oli, selle domeen oli cloudstate.eeu, see oli online sihukene ärikeskkond, kus saab vormistada lepinguid, ettevõtted saavad sihukese kogukonnana koostööd teha. Ja see oli sihukene noh, suur ambitsioonikas asi, aga siis, kui selgus, et e-residentsuses ei ole üldse valmis ega olemas kuidagigi. Siis mõtlesin, et jah, et pigem on hea mõte riigi ees see kõigepealt korda teha ja siis võib-olla tagasi tulla.

Hea küll, nii et Tartu, Tartust läksid Inglismaale, sealt läksid Teliasse ja sealt läksid e-riigi või seda e-residentsuse programmi juhtima.

MKM-is oli Literally kelder, ma ei tea, miks ma keldrist olin, no teil seal all ruum oli jah, et. Aga jah, aga algus on ju kõige põnevam alati, et tegime landing page'i ja tule e-residendiks ja ütle, miks sa tuled ja kust sa tuled ja. Ja, ja kampaaniade algus, kui sa ei tea, mis see on, et, et väga põnevad ajad olid.

Aga jah, hea riigirahade eest torti süüa, sõpru kutsuda õhtul külla. Tagantjärgi väga loll otsus. Sest sünnipäeva ajal on alati meil ka e-residentsu tähistamised ja, ja siis sõbrad jäävad kahjuks tahaplaanile, et. Et see aasta siis, järgmised aastad saan sõpradega tähistada oma sünnipäeva.

Et need välismaalased potentsiaalsed e-residendid andestasid, jah.

perioodid on, kus seda tuleb teha, aga, aga see on nii kompleksne asi, see e-residentsus, et. Et kui siin natuke väsinuna tööle lähed, siis sa teed tulemused ja tööd selles suhtes, et. Ja, ja, ja mina olen selle Silicon Valley mantra nagu vastane jah, et, et peab niimoodi rügama kogu aeg.

Ai, seda ma ei oska ise kommenteerida. Aga selge on see, et nagu e-residentsus on nagu väga tihti, nagu me tahame sihukeseid jumalaid ja hero'sid välja tuua, aga nagu e-residentsus on tiimi töö. Ja riiklikult ei stakeholdav töö. Blogiartikli, mis ta loeti, on kirjutatud Adami poolt, mitte minu poolt, mina annan sisendit muidugi. Ja nii edasi, kommunikatsioon Katre poolt, et tegelikult see on väga, väga tiimitöö ja kahjuks ei saa kogu aeg kõik kesil olla. Ja sellepärast, noh. Lähme

Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks, on Kaspar Korjus, kes sel nädalal lahkus peale võib-olla e-pärast ligi viit aastat Eesti e-residentsuse juhi ametikohalt.

kindlasti mitte, sest noh, viimased, kes on tulnud, on olnud Prantsusmaa presidendi nõunik, nii et see kindlasti trumpab üle, kui e-residentsuses CV-s. Et, et CV-s ei ole, et see on ikkagi inimesed järjest rohkem, on sihukene heaolu tekkinud juba noorena, et midagi saavutada, et tahetakse tagasi anda, või tahetakse maailm tagasi anda. Ja Eesti on sihukene hea platvorm riigina, kellel saab maailmale mõju teha läbi digitaalsete lahenduste rohkem, võib-olla isegi kui arenenud riigid. Ja see on motivatsiooniks olnud, et Eesti on sihukene vinge koht, vinge platvorm, kus maailmast. Klišee, aga maailma paremaks teha.

Huvitav on jah, huvitav on see, et meil oli näiteks sihukene tähtsate stakeholder'ite kogunemine siin suvel ja pool aastat kestis ja. Kui ma küsisin e-residentsuse kohta, kes igapäevaselt kuidagi puutuvad kokku, e-residente viimased neli aastat. Siis üks inimene kolmekümnest oli meie veebis kunagi käinud. Ehk et see huvi natukenegi nagu oma asjast välja tulla, vaadet kõrvalt, isegi ükskõik kuidas me seda meediat ette näitame või, et seda, seda on vähe ja, ja seal samamoodi motivatsiooni küsimused, et kuidas igaühega eraldi leida selle ametne ikkagi see motivatsioon, et miks ta peaks tahtma. Sa

Minu teooria, et see on, on praktiliselt iga Eesti start-up'i probleem ja viga. Osade jaoks see ei, ei, ei muutu reaalseks, osadel ei tekigi. Noh, e-residentsusele on erakordselt oluline, et, et selline Eesti ühiskonna ja mingi Eesti avalikkuse selline tugi oleks tal olemas. No väga palju start-upe, kelle jaoks ei ole oluline ja, ja ma arvan, et on enamus start-upe, kelle jaoks see pole praegu oluline. Aga neil on kaks asja, neil on tööandja maine, tööandja bränding, eks inimesed, et inimesed tahaksid sinna tööle tulla. Ja on teine asi, et kui neil täna ei ole seda tuge vaja, siis alati võib juhtuda mingi jama. See võib juhtuda Eestis, või see võib juhtuda maailmas. Sul võib üleöö, ühe tunniga põhimõtteliselt tekkida olukord, kus on seda ühiskonna tuge hästi vaja. Ja, ja siis sul ei ole seda, sest sa pole mitte kunagi selle ü

Ja suvel me tegime siis nelikümmend, viiskümmend intervjuud nende noh, tähtsate võtjame inimestega ja väga üllatavalt selgus, et peale selle arusaamatuse, mis on eelisentsus, on teisi huvitavaid põhjuseid. Miks ei ole tuge? Ja, ja kui see start-up'e mainisid, siis väga tugev muster on sellest, et inimestel on. Inimestel on kopp ees, kui nii võib öelda, kogu sellest e-värgist. Kogu sellest start-up endusest, sellest e-asjast, Taavi Kotka käib ja rämab mingis, konverentsil mingit kaarti jälle. Saab oma sära, eks ju, teenib raha, sellest saab rikkaks, eks ju, mina siin. Me ei saa mitte midagi, eks ju, ja minu teenus ikka ei tööta, ID-kaart ikka ei tööta, eks ju, noh. Et sellest on ka sihukene vastuolu, et jälle teeb räämata sellest e-residentsusest, eks ju, on üks, üks pool, huvitav pool. Ja teine huvitav pool, mis, mis mind kõige rohkem ületas, on see, et kui me rääkisime rahast. Ja tegelikult on rahanumber palju suuremat kasumit kui meie kümme miljonit, mis me räägime, sest, sest kümme miljonit on ainult üks osa maksutulust. Ja kui me rääkisime nendest suurtest numbritest, siis inimesed ei tahtnud, et me raha teenime. Ja see oli minu jaoks kõige suurem üllatus, inimesed ei tahtnud kuulda, et kuskilt tuleb sadu miljoneid eurosid riigi.

tahaks kiita Kasparit, ma jutt, list jätkub kohe, aga ma varra segan vahele. Et need, kes on teema kursilised, teavad, et e-senduse statistika jookseb kogu aeg striimina laivis avalikult väljas, et mitte kunagi algusest peale alates. Ei ole seda varjatud, ehk siis noh, vaala, kui palju on meil taotlusi, kui palju on äraütlemisi ja nii edasi. Et see on kogu aeg, igaüks võib panna endale Google'isse märksõna, dashboard ja e-residentsi ja sa saad kohe endale nagu, nagu laivis, et noh, et kust riikidest, mis tüüpi, noh ühesõnaga. Kõik see info on alati enda avalikkuse, et kust tuleb see nagu maine üldse, et, et midagi nagu varjata tahame või midagi nagu noh. Ma arvan, et ükski start-up on oma numbrites nii läbipaistev Eestis, on ju, et aga mine oma listi juurde, listi ka edasi

Restart jätkub ja Kaspar Korjus meil külas. Saate alguses käis üks sõna läbi, mis, mida ma tahaks nüüd tuua ikkagi uuesti laua peale tagasi, seda sa ütlesid ise, Kaspar, et see sõna oli mull. Ja sa, sa kirjeldasid, kuidas sa seda mulli puhusid. Ja, ja ma arvan, et, et mull ja e-residentsus ka paljude inimeste peas on noh, suhteliselt sama asi või seal vahel on võrdusmärk, on ju. Võib-olla raske on tegelikult ehitada niimoodi toodet, mida ei ole, müüa midagi, mida, mis alles tekib, eks ole, mis nagu tänapäeval moes areneb iteratiivselt, kogu aeg tehakse natuke paremaks. Et sa müügiprotsessis, nii avalikkusele kui nendele klientidele, noh, see mulli teatud osakaal mulli on ju paratamatu. Sa pead ju seda asja rääkima ilusamaks natukene, kui, kui see reaalsus, sa ei saa öelda, et ma istun siin keldris praegu Tallinnas ja mul, meil on siin üks mõte, aga raha nagu eriti ei ole, no mis te arvate, võib-olla?

Seda peab mitmet, täpsemalt aru saama, et ei tohi valetada ja ei tohi valesid ootusi panna, mis asi ei ole. Mull ei tähenda seda, et sa räägid midagi halva heaks. Mis on e-residentsuse puld, on tähtis, on see suurem visioon ja mõte ja väärtused, mis seda veavad. Ja see on alati kaasas käinud sellele, näiteks kui me teeme Facebooki ad'i, ütleme, et asuta Eestisse ettevõte või teeme Facebooki ad'i, et liitu maailma esimese digitaalse ühiskonnaga. Sa e-kodanik, või mis iganes. Ja läbi selle me saame kümne korda parema conversion'iga ettevõtte, kui lihtsalt üritame ettevõtet müüa. Ehk, et see story ja kogu lugu ja visioon on see misjonärsentsus alati paremaid conversion'e toonud tulemusteks. Ja, ja seda ma mõtlesin selle mulje all, kuidas sa edasi liigunud.

E-residentsus on natuke laiem eesmärk muidugi, ainult rahaline eesmärk. E-residentsus on osa riigist ja, ja riigil on oma eesmärjed, üks riigi eesmärke on ka peale brändi ka näiteks rahvusvaheline julgeolek. Sõbrad, kolleegid, kes meid tunnevad, kes meid toetavad, kui vaja. Ja, ja läbi selle on väga tähtis, et Eestil on nüüd sihukene. Selle asemel me lihtsalt maale kingime rahvusvaheliselt tähtsatele inimestele, on meil midagi kinkida, mis on natukenegi sisukam. Ja natukenegi stoorim ja see on ühendanud rahvusvaheliselt kokku väga tähtsad inimesed Eestist rääkima ja osa saama Eestist. Ja, ja muidugi ei tohi neid niisama anda, ilma et inimene teab seda, nagu ükskord juhtus. Aga, aga. See oli

Kui järgmine kord teil Microsoftis nüüd tarkvara jamab, ID-kaart ei tööta. Siis Bill Gates on see, kellele helistada ja öelda, kellel kasutada, sa oled e-residents, sa ei saa oma kaart kasutada, ise kuidagi kasutada see kaart, mis vahet seal on. Jälle, ka konkreetne kasu, ise kui mingi jama juhtub, meil on laiem võrgustik Eesti sõpradest, Eesti inimestest, kes, kes natukenegi teavad, hoolivad või on osa meist. Ja, ja see on strateegiliselt riigile väga, äärmiselt tähtis.

Aga ma ütlen, et tuleme siia tagasi ikkagi, sa läksid, läksid kohe suure pildi juurde, aga tuleme selle Hendriki küsimusega juurde tagasi, et noh. Mis minu jaoks ongi kuidagi nagu kummastab olnud, et, et jah, sellel prograamil on suurem eesmärk, aga reaalsuses ta teenib raha. Ja see raha, mida ta teenib, ei ole mitte kümme tuhat või, või miljon. Me räägime täna juba ikkagi nagu noh, üle kümne miljonini eurotest, aastatuludest, riigi jaoks. Ja seda kusjuures kasumina, mitte enam niimoodi, et noh, et, et et noh, ma ei tea, start-upil rääkida neljanda aasta lõpus kasumist on natuke totter, et noh, mis on Transferwise'i kasum täna või Taxify kasum, on ju, et ei ole. Kõikid, mis nad saavad, kõikid, mis nad teenivad, lisaks investorraha, nad panevad oma äri laiendamisse. Täna nagu nelja-aastane e-residentsuse start-up tegeleb ikkagi sellega, et ta noh, juba sõna otseses mõttes kasumit võetakse välja, on ju, et noh, et, et riik saab raha kätte. Aga see on suur probleem, et ei ole olnud võimelised selgitama nagu, et kui suured need numbrid on, et, et kui suured nad siis on. Või miks ei ole võimelised selgitama seda?

Sest osa asju ei ole mõõdetavad, mõõdetavad on eks ju ainult otsene tulu, nii maksude, riigilõivude näol. Kuna me ei saa track'ida iga inimese ostujut, kui palju jäätist ta ostis Tallinnas olles või mitu, mitu pakki teenust ta ostis teenusepakke alt ja nii edasi. Siis, siis paratamatult tuleb mingi kvalitatiivne uuring sellest. Mis on parim, kvalitatiivne uuring tegi maailma üks kõige lugupidavamaid audiitoreid, Deloitte. Ja ütles, et kümne aasta e-residentsuse väärtus, ütleme siis, riigile. See on kaks koma kolm miljardit eurot.

ja siis me hakkasimegi rääkima maksudest. Asi, mis ma vihkasin, sest asi ei ole üldse maksudes, e-residentsuse programm ei ole maksunduse pärast tehtud. Aga kuna see on sihukene asi, mida saab nagu minna rikki ja välja tõmmata ja vaadata, siis, siis see oli lõpuks number. Seitseteist miljonit, miinus seitse miljonit kulu on kümme miljonit kasum, kõik on õnnelikud. Kümme miljonit, riik teenib, ise nutan, teenib palju rohkem, aga nüüd me kasutame meedias kümme miljoni numbrit.

ju. Aga kusjuures ta süveneb ka rohkem, et kui rahvusvaheline meedia tuleb tegema artiklit, ta tuleb, peab nädal aega siin, ta räägib erinevate osapooltega, ta võtab nagu aega selle ühe artikli kirjutamiseks. Et see inimene võib teha nagu viis päeva intervjuusid ja lõpus kirjut Lubasite kümme miljonit e-residenti, tõmbasime joone, ei ole kättesaadud, jobud.