@ RESTART // 2019.01.12
KUUPÄEV
2019-01-12
PIKKUS
44m 26s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates lahkab Kaspar Korjus oma kogemust e-residentsuse programmi ülesehitamisel riigisektoris. Arutletakse väljakutsete üle ametkondade vahelisel koostööl, programmi väärtuse tõestamise raskuste üle ning sellest, kuidas säilitada startup-likku innovatsiooni konservatiivses riigiametis.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on sel nädalal külas Kaspar Korjus, kes äsja teatas ametist lahkumisest. Üldiselt me proovime igast saatest leida mõne hoogsama mõtte, mida pealkirjaks vormistada, siis selle saate puhul andsime lihtsalt alla, sest neid oli liiga palju. Ühesõnaga, tänasest saatest saab teada, kuidas Kaspar Korjus ja kolleegid päriselt e-residentsust tegid, mida pidi tegema selleks, et seadused tekiks ja erinevad ametkonnad koostööd hakkaks tegema ning mida mõtles Korjus siis, kui ta Tokyos hotellis istus ja end maailma ühe suurema telekanali eetrist e-residentsust tutvustamas avastas. Saatejuhi Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ja Taavi Kotka.
Jah, seda. Aga loodetavasti me saame teada esiteks seda, et kes on Kaspar Korjus. Ja teiseks seda, et kuidas on teha peaaegu viis aastat ühte sellist projekti, mida on keeruline teha riigisektoris.
ma ei tea, kas ma seda rääkinud olen, naljakal kombel ma mõtlesin, et nad andsid selle stipendiumi mulle, et ma oma start-up'i teeks, mitte et ma nagu ajan mingit riigiasja. Nii et pärast ma siin, alles tulles aru, et ahah, et ma ei saagi oma asja selle raha eest ajada. Aga mis asi
Ei, see oli, selle domeen oli cloudstate.eeu, see oli online sihukene ärikeskkond, kus saab vormistada lepinguid, ettevõtted saavad sihukese kogukonnana koostööd teha. Ja see oli sihukene noh, suur ambitsioonikas asi, aga siis, kui selgus, et e-residentsuses ei ole üldse valmis ega olemas kuidagigi. Siis mõtlesin, et jah, et pigem on hea mõte riigi ees see kõigepealt korda teha ja siis võib-olla tagasi tulla.
Siin on ikka platvormi alla vaja, on ju, aga ma rääkisin ühe sammu veel tagasi. Sest mul tuli praegust fakt meelde, et üks kool, üks Eesti kool on mõjutanud sellist Eesti IT-riigi juhtimist väga palju, viimaste siis kuue aasta jooksul. Enne Inlismaa kooli oli mis kool?
kindlasti mitte, sest noh, viimased, kes on tulnud, on olnud Prantsusmaa presidendi nõunik, nii et see kindlasti trumpab üle, kui e-residentsuses CV-s. Et, et CV-s ei ole, et see on ikkagi inimesed järjest rohkem, on sihukene heaolu tekkinud juba noorena, et midagi saavutada, et tahetakse tagasi anda, või tahetakse maailm tagasi anda. Ja Eesti on sihukene hea platvorm riigina, kellel saab maailmale mõju teha läbi digitaalsete lahenduste rohkem, võib-olla isegi kui arenenud riigid. Ja see on motivatsiooniks olnud, et Eesti on sihukene vinge koht, vinge platvorm, kus maailmast. Klišee, aga maailma paremaks teha.
Ja suvel me tegime siis nelikümmend, viiskümmend intervjuud nende noh, tähtsate võtjame inimestega ja väga üllatavalt selgus, et peale selle arusaamatuse, mis on eelisentsus, on teisi huvitavaid põhjuseid. Miks ei ole tuge? Ja, ja kui see start-up'e mainisid, siis väga tugev muster on sellest, et inimestel on. Inimestel on kopp ees, kui nii võib öelda, kogu sellest e-värgist. Kogu sellest start-up endusest, sellest e-asjast, Taavi Kotka käib ja rämab mingis, konverentsil mingit kaarti jälle. Saab oma sära, eks ju, teenib raha, sellest saab rikkaks, eks ju, mina siin. Me ei saa mitte midagi, eks ju, ja minu teenus ikka ei tööta, ID-kaart ikka ei tööta, eks ju, noh. Et sellest on ka sihukene vastuolu, et jälle teeb räämata sellest e-residentsusest, eks ju, on üks, üks pool, huvitav pool. Ja teine huvitav pool, mis, mis mind kõige rohkem ületas, on see, et kui me rääkisime rahast. Ja tegelikult on rahanumber palju suuremat kasumit kui meie kümme miljonit, mis me räägime, sest, sest kümme miljonit on ainult üks osa maksutulust. Ja kui me rääkisime nendest suurtest numbritest, siis inimesed ei tahtnud, et me raha teenime. Ja see oli minu jaoks kõige suurem üllatus, inimesed ei tahtnud kuulda, et kuskilt tuleb sadu miljoneid eurosid riigi.
Ja, ja, ja, ja tavakodanikega ka rääkides ja seal on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et kui riik teenib raha, siis seda lollimalt, seda riik seda raha kasutab. Ta nagunii ei oska seda rahaga mingi teha ja nüüd hakkab veel rohkem endale kaksma, mis minu jaoks väga huvitav üllatus. Et riigieelarve suurenemine ei tähenda nagu positiivset, oli selle sõnum nagu. See on küll, see
Mul jah, läkski järg sassi, et põhimõtteliselt üllatus oli jah see, et, et eripõhjuseid, kui kokku võtta nüüd seda. Kuidas Eestis see maine nagu ujundus on, et, et läbi intervjuu tuli ka välja siis jah, et raha ja raha ei olegi, ei peakski võib-olla eesmärk olema. Pigem taheti, et ärge asju ära rikkuge. Hoidke mingit mainet. Aga, aga noh, ärge, ärge, ärge liiga, ärge liiga uljad olge ja ärge liiga ambitsioonikad olge. Seda ambitsiooni ei taheta, mis väga tihti me nuriseme riigi üle, et oo, et poliitikutel ei ole plaane ja ambitsioone. Ja läbi nende intervjuude ja arusaama minul on see, et tegelikult ei ole ootust inimestele, et riigi inimesed oleks ambitsioonikad.
E-residentsus on natuke laiem eesmärk muidugi, ainult rahaline eesmärk. E-residentsus on osa riigist ja, ja riigil on oma eesmärjed, üks riigi eesmärke on ka peale brändi ka näiteks rahvusvaheline julgeolek. Sõbrad, kolleegid, kes meid tunnevad, kes meid toetavad, kui vaja. Ja, ja läbi selle on väga tähtis, et Eestil on nüüd sihukene. Selle asemel me lihtsalt maale kingime rahvusvaheliselt tähtsatele inimestele, on meil midagi kinkida, mis on natukenegi sisukam. Ja natukenegi stoorim ja see on ühendanud rahvusvaheliselt kokku väga tähtsad inimesed Eestist rääkima ja osa saama Eestist. Ja, ja muidugi ei tohi neid niisama anda, ilma et inimene teab seda, nagu ükskord juhtus. Aga, aga. See oli
Aga ma ütlen, et tuleme siia tagasi ikkagi, sa läksid, läksid kohe suure pildi juurde, aga tuleme selle Hendriki küsimusega juurde tagasi, et noh. Mis minu jaoks ongi kuidagi nagu kummastab olnud, et, et jah, sellel prograamil on suurem eesmärk, aga reaalsuses ta teenib raha. Ja see raha, mida ta teenib, ei ole mitte kümme tuhat või, või miljon. Me räägime täna juba ikkagi nagu noh, üle kümne miljonini eurotest, aastatuludest, riigi jaoks. Ja seda kusjuures kasumina, mitte enam niimoodi, et noh, et, et et noh, ma ei tea, start-upil rääkida neljanda aasta lõpus kasumist on natuke totter, et noh, mis on Transferwise'i kasum täna või Taxify kasum, on ju, et ei ole. Kõikid, mis nad saavad, kõikid, mis nad teenivad, lisaks investorraha, nad panevad oma äri laiendamisse. Täna nagu nelja-aastane e-residentsuse start-up tegeleb ikkagi sellega, et ta noh, juba sõna otseses mõttes kasumit võetakse välja, on ju, et noh, et, et riik saab raha kätte. Aga see on suur probleem, et ei ole olnud võimelised selgitama nagu, et kui suured need numbrid on, et, et kui suured nad siis on. Või miks ei ole võimelised selgitama seda?
Sest osa asju ei ole mõõdetavad, mõõdetavad on eks ju ainult otsene tulu, nii maksude, riigilõivude näol. Kuna me ei saa track'ida iga inimese ostujut, kui palju jäätist ta ostis Tallinnas olles või mitu, mitu pakki teenust ta ostis teenusepakke alt ja nii edasi. Siis, siis paratamatult tuleb mingi kvalitatiivne uuring sellest. Mis on parim, kvalitatiivne uuring tegi maailma üks kõige lugupidavamaid audiitoreid, Deloitte. Ja ütles, et kümne aasta e-residentsuse väärtus, ütleme siis, riigile. See on kaks koma kolm miljardit eurot.
mina tsiteerin viimast Ekspressi, on ju, või eelviimast Ekspressi, on ju, et tõmbame stepsli välja, on ju, et noh, et. Kes ütles seda? Ütlesid Mikk Salu ja Erik Moor, et noh. Miks noh, mis oli, et noh, noh, on see muidugi paremat sellega teha siis või selle asemel teha või, et kui me midagi teeme, riigile raha, mis nüüd, kahju või? Halba ka ei tee midagi, kui teed midagi halba, sa tunnetad, sa oled ajakirjanik, tunnetad, teeb midagi halba.
Ja aga, aga mõtlege nüüd, see ongi seesama, et, et kui me räägime sellisest projektist, siis siin ei ole tegemist ju mingi omakasuga. Siin on küsimus nagu selles, et sa teed midagi riigi jaoks, sa teed, teenid riigile mingit fame'i ja mingit raha, on ju. Ja nüüd ongi nagu see küsimus, et, et miks, kes peaks olema see järgmine loll, et võtma mingi sellise riski, ristirätke nagu rette ja, ja hakkama midagi sellist tegema, kus sul on. Ma ei tea, seitse erinevat ministeeriumi, kellega sa pead saama nagu noh, ühele laine, sa pead saama nagu projekti välja rollitud, on ju. Ühiskonna sinna taha ja nii edasi, on ju, et miks peaks üldse jändama, kui tegelikult nagu noh, tulemus on see, et isegi kui sa raha teenid, siis on ikka halvasti.
No mina ei tea isiklikult midagi võimsamat, mida teha, kui ühe riigiga näidata teistele riikidele ette. Kuidas avatud ja, ja sihukese digitaalse riigina saab kõigil kasulik olla ja riigile raha teenida ja teisi aidata. Ja, ja see programm on selles mõttes võimas, et ta on nagu tänaseks tõestanud ennast. Mina, mina isiklikult nii ei solvu nagu üksikute argumentide, arvamuste suhtes, kui keegi räägib kinnipanekust, noh, las räägib, et. Arvamus ei võib ikka olla, et, et tegelikult võtmeosapooled on paadis ja, ja toetavad.