Kuidas Eesti bussifirma kogemata robotifirma tegi

see on üks valdkond jah, aga noh, kõik need nii-öelda lahinguvälja abimehed, millest noh, me oleme teadusajakirjadest lugenud, kõik exoskeletonid ja noh, igasugu asju on aastate jooksul, ma olen näinud, noh. Täna ikkagi laialt tevinud ei ole küll ühtegi nendest, ma julgeks võtta.

Et väga hea, ma lähen nõule, aga et Milrem Robotics tundub selline Eesti teadlaste. Tõeline unistus, ehk siis lõpuks ometi on üks projekt, kus nagu teadus ja, ja siis nii-öelda tööstus käivad päris ka käsikäes. Mitte, et me ei räägi sellest ajalehtedest, me ei räägi, mis on teaduse väärtus, vaid, vaid ongi üks ettevõte, kus siis. Inimesed on varme ehitanud vormeleid ja, ja, ja, ja, ja satelliite ja nii edasi, et, et räägi meeskonnast.

Ja, et ma tahaks loota, et see ei ole ainult unistus, vaid see ka päriselt on nii, et tegelikult meil on väga võimekas meeskond. Loomulikult on meil sellise teaduse ja inseneritaustaga inimesi kõige rohkem. Ja järgmisena on kindlasti meil sellise militaartaustaga inimesed ja siis on ka natuke sellist ärilist vaadet, loomulikult. Kokku meid on täna kaheksakümmend viis inimest. Me kasvame selle aasta lõpuks kusagile saja kolmekümne juurde. Oleme asutanud asutamas tegelikult ka Rootsis tütarettevõtet, selleks, et kaasata ka Rootsi insenere, kellel on kogemus teatud suuremate masinate ehitamisel. Ja, ja, ja sisuliselt küll jah, et me järjest värbame uusi inseneri, uusi inimesi juurde, meie inseneride baas on alates mehaanikast ja tugevuse arvutustest. Kuni lõpetades autonoomse tarkvara arendamisega, sinna vahele elektroonika ja jõuelektroonika, elekter. Low level tarkvara ja nii edasi, et noh, kõik, mida, mida ühe sõiduki arendamisel tegelikult vaja on.