Egon Veermäe räägib, kuidas ta riiki lihtsamaks teeb

Jah, ega kindlasti seda, et ütleme noh, asedirektorina noh, kogu, kogu nii-öelda sisuteenuste arendus oli minu vastutusalas, aga noh, lõppkokkuvõttes noh, ka minu praegune kogemus ja tollane kogemus näitab ikkagi. Seda, et hästi oluline on see, et sul on, sul on olemas tugev meeskond enda ümber ja tollal, selles mõttes. Ma arvan, see tandem, mis meil oli, et noh, me töötasime hästi ja, ja. Marekiga sa mõtled? Marekiga jah, et noh, see selles mõttes, et eks, eks, eks noh, selle avalikus sektoris on, on, on see häda ju, et, et kõik ju kardavad, on ju, aga, aga kui su juht ikkagi. Ei, ei takista sind heas mõttes, et laseb, laseb ja toimetab ja, ja ka ise on vedur selles mõttes ja kogu see meeskond läheb sellega kaasa, nii et, et see on, ma arvan, see on see edulugu, on ju, et avalikus sektoris kõik kardavad ju eksida. Eksida noh, valdavalt, on ju, on ju see mentaliteet, on ju, aga, aga tegelikult. Tegelikult me, ma, ma arvan, et me nagu ei tunneta ära noh, seda, mida me võime teha, et, et olla nagu julgemad ja, ja, ja tegelikult. Kui see tunnetus on olemas, mina olen sellest ajast saanud nagu tohutu, tohutu nagu kogemuse ja, ja, ja, ja, ja veendumuse ja oskuse, kuidas neid asju nagu teha, et. Ja ma usun, et, et ka tänases meeskonnas, kes mul on, et me, me teeme, teeme häid, häid asju ja lähiajal need tulemused ka tulevad ära.

Narvas, selles mõttes mina läksin sinna, Narvas oli veel, tol ajal oli sel, see hetk, et olid sellised suured. Suured bussid, on ju, kus ma ei, meil tonnide, tonn, ma ei tea, mitu tonni spaaki oli seal ja siis see, see äribisness oli seal tollal selline, et. Et inimestele maksti, et nad istuksid bussi ja sõidaksid Ivangorad ja tuleks tagasi, mitte nad ei ostnud bussipileti, on ju. Aga siis me lihtsalt, mina ütlesin, et kuulge, mul olid, mul olid kaks head juristi abiks, on ju, Uku, ja. Ja Kevin, on ju, olid need nimed, et nemad jäävad mulle eluks ajaks meelde, on ju, aga. Ja siis me, enne kui need bussid läksid sinna Narva, siis me võtsime röntgenid ja kaalusime nad ära ja no ega nad ei saanud aru, mis juhtuma hakkab, on ju, nad tulid tagasi ja siis me küsisime, et. Et kuhu te lähete, on ju, ja siis, siis nad ei osanud vastata, osad ja siis me ütlesime, hakake maksma, on ju, ja nii edasi. Aga noh, selle, sellest hakkas see, ma arvan, et sellest hakkas see pihta, et, et kus me, kus, kus, kus noh, kus tekkis see veendumus, et tegelikult noh, ei ole ju see, et see alati, et seadus nagu halb, et võtame ja hakkame rakendama, on ju, ja tegelikult kogu see. See piiriasi, see lõpet, noh, see, see ju selles mõttes kadus ära, on ju, noh, et, et oli seal poliitilist teemat, on ju, aga. Aga noh, ma ütlen, et seda kartust, et midagi teha ja see on, see on esimene asi, on ju, et see on nagu avalikus sektoris nagu. Üks, üks osa, ma täna just rääkisin ühe, ühe erasektori juhiga ja siis, siis tema ütles, et erasektoris ta naudib just seda, et sul on vähe, sul on nagu seda piire on nagu vähe, sul on nagu selles mõttes, et avalik sektor mõtleb neid piire nagu välja. Aga see

ongi, ma, ma käisin koolis, mulle õpetati seda, et, et mis on avaliku erasektori vahe, erasektoris sa võid teha kõike seda, mis ei ole keelatud. Avaliksust sektoris sa võid teha kõike seda, mis on lubatud ja see on põhimõtteline vahe, on ju, või ma ei tea, kas see päriselt ka nii on või?

Nojah, nojah, et selles mõttes, et anti, midagi tehti ka ära, et selles mõttes, et, et selle, selles kontekstis, et seal ju teatud teenused ka töötavad, on ju. Aga, aga lihtsalt see, see noh, äri, noh, ma, ma ütlen sõna äri, ma tean, et võib-olla mõned mõtlevad, et mis ma rääkisin, avalik sektor äri, aga ma tegelikult nii mõtlen, et noh, see tegelikult see on ju ka noh, selles mõttes äri, selles mõttes me ju korraldame midagi, me tegelikult inimeste jaoks. Peame tegema asju mõistlikumaks, on ju. Et just, just see, et, et mida ma tahan ja mida me oleme juurutamas oma organisatsioonis, on selles mõttes teenuseomaniku kultuur. Et mina olen teenuseomanik ja ma mõtestan läbi, ma suhtlen kliendiga, ma saan aru, mida see klient tahab, ma kuulan tema muresid ja ma püüan lahendada neid mõistlikul viisil, on ju, et. Et noh, üks teidus, mida me siin, siin paar aastat tagasi laivi viisime, oli tegelikult üks, üks minu meelest Eestis üks väga edumeelne asi, noh, ma, ma ei taha, ma ei taha anda hinnangut toetustele, kas ja mis, aga noh, üksik ja elava pensionäri toetus, on ju, noh. Et kõik pensionärid, kelle kohta me registris teame, et nad elavad üksi, saavad automaatselt toetust, nullavaldust, kaheksakümmend tuhat inimest rahakontol, plaks. Oluline nüüd on selle juures see, et sul on olemas nii-öelda see teenus selles mõttes, et need, kes ei lähe kohe sinna, sinna, ei saa oma avaldus kätte, sellepärast et kuskil registris on mingi apsakas, et sul on olemas see backoffice'i teenus. Sa suudad seda menetleda. Aga see äriloogika mulle väga sümpatiseerib, et me ei ütle, et kõik need kaheksakümmend viis tuhat, esiteks avaldused ja siis me sõelume need paar tuhat välja, kes siis kuskil registrites.

See on üldse, mulle väga meeldib see, mis sa räägid, sellepärast, et mulle tundub, et, et nii era kui, kui avalikus sektoris. Me kuidagi alateadlikult, ma ei tea, mugavusest, laiskusest, hirmust, disainime teenuseid mingite äärejuhtumite järgi. Noh, et täpselt sama, nagu mis sa tõid näite, on ju, et, et me ütleme, et väga lihtne oleks see sinu idee põhja lasta öeldes, et aga Me, me kõige, me ei saa niimoodi teha, sest meil ei ole sada protsenti andmebaasi. Ja siis, ja siis on võimalik öelda, vahet pole see sada protsenti, aga meil kaheksakümmend protsenti ju teame. Teeme siis selle kaheksakümmend ära ja vaatame, mis kahekümnega. See

ma usun, ma, ma usun, et Mardil on ka natuke noh, meil on selles paralleeli selles mõttes, et, et just nagu selle, selle, selles müütide murdmises, et kuidas ei saa ja. Et noh, ma olen Mardiga ka rääkinud, et kuidas ta ikkagi täpselt samad nii-öelda ei-sa teemad on tal majast tulnud, mis mul on olnud, ja. Ja ma noh, ma olen Mardiga rääkinud, ma tegelikult noh, tal see visioon ja asi on tal ikka päris hea ja ikkagi seda koormust maha võtta ja seal on nagu palju teha, et, et ma mäletan enne, kui ma ka Maksu- ja Tolliametisse ära tulin, et enne Mardiaega me ju. Alustasime see projekt ja aruundas kolm null, et noh, miks me küsime kõik tööjõumakse seal, Eesti Pank, Statistikaamet, Maksu-Tolliamet, läheks ühe peale. Ja jube raske oli tollal nagu Statistikaametit, noh, Maksu-Tolliamet vedas seda projekti tollal, mis on, noh, mulle tundub absurdne, sest noh, andmekogumise kontseptsioon peaks olema ikka tegelikult Statistikaameti käes, on ju. Ja tollal, tollal oli väga raske, Statistikaamet oli ainsana noh, hästi nagu vastu, me pidime hästi palju tööd tegema, seal Marek hoidis mind tagasi, et kuule, ole nüüd rahulikum ja nii edasi, on ju. Aga noh, Mart täna minu meelest nagu just tahab võtta seda rolli ja, ja, ja, ja ma usun, et noh, tal on ka seda erasektori nagu kogemust, et mitte küsimus ei ole nagu tegevustes, vaid tegelikult tulemuses, on ju. Ja ma arvan, et see on üldse nagu üks võti avalikus sektoris, et kui ma vaatan erinevaid maju ja, ja. Noh, haldusalasid, siis väga palju on see tegevuspõhisust, tegelikult see võti on tulemuspõhisus üldse, et kui me. Suudame selles mõttes tuua selgelt konkreetsed nagu tulemuspõhised indikaatorid, mida sa mõõdad, neid peab olema loomulikult väga vähe, on ju. Et just tippjuhtide tasandil hakata neid jälgima, see annab olulist võitu.