@ RESTART // 2019.02.02
geenius_restart_0813.mp3
KUUPÄEV
2019-02-02
PIKKUS
44m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe räägib oma kogemusest riigisektori teenuste lihtsustamisel ja efektiivsuse tõstmisel, tuues näiteid Maksuametist ja SKAst. Ta rõhutab vajadust murda ametnike hirme, tõlgendada seadusi paindlikumalt ning keskenduda teenuste olemusele ja tulemuspõhisele arendusele. Saates arutatakse ka näiteid nagu töötamise register ja automaatne üksi elava pensionäri toetus.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Egon Veermäe, kes nii maksuameti peadirektori asetäitjana kui praegu sotsiaalkindlustusameti juhina on seadnud endale eesmärgiks seadustest, määrustest ja ametnike hirmudest läbi põimunud riigisektori teenused ja üldise suhtumise lihtsamaks ja rohkem erasektori moodi teha. Miks on ametnikel nii palju hirme? Miks on liiga tihti suhtumist, et mitte midagi ei saa teha, kuna seadus ei luba? Kuidas viia läbi muutusi, mis keskenduvad asjade olemusele, mitte sellele, kuidas seaduses kirjas on? Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee .
Egon Veermäe on täna Sotsiaalkindlustusameti juhataja. Täpselt nii. See, ütleme IT kontekstis ei kõla nagu kõige, kõige tuntum ja kõige seksikam amet, on ju.
ole. Jah, või üldse sotsiaalkindlustusamet, et.
Noh, ma loodan, et, et saaks rääkida, mis on teenuste arendus eelkõige ja, ja. Ja ka iga, sellises ametis nagu Sotsiaalkindlustusamet on väga palju teenuseid, mida saab arendada ja, ja sellel on ka seos IT-le ja, ja eks siin lähiajaloos on ju. On ju selle, selle IT-arendustega seonduvalt nii mõndagi juhtunud, et. Nii mõnedki
koos? Noh, ütleme, kui nüüd noh, viimase, ütleme võtta seda asetäitja aega, et noh, siis kindlasti ma arvan, et. Noh, kogu see noh, ütleme, see organisatsiooni selles mõttes ka optimeerimine, et, et vaadat, noh, me alustasime sellest, et. Et me vaatasime, et noh, me, me teatud tegevuste peale kulu on hästi suur ja, ja, ja koordineerimiskulu, ma mäletan, mingis valdkonnas oli lausa mingi kakskümmend seitse protsenti ja nii edasi, et noh, tegelikult me ju selle nelja aasta. Nelja või viie aastaga noh, vähendasime ju tegelikkuses personali, personali seal üle kahekümne protsendi, on ju noh, see on nagu üks asi, et see, selle organisatsiooni. Nii-öelda efektiivsuse otsimine, see, see on ühest küljest, on ju, siis noh, ma arvan, et väga mitmed arendused põhimõttelised said, said tolle, tol hetkel tehtud, ütleme, suuremad. Näiteks töötamise register, mille mõju ka ma näen oma tänases ametis, et tulevikus tänu sellele saab väga palju pensioniarvestust tegelikult ära automatiseerida, sest meil on detailseid sotsiaalmaksu andmed olemas.
Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja siis jätkame juttu. Restart jätkub ja külaliseks on täna Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe. No Maksuametist me rääkisime mingil hetkel, mingil hetkel ja mitte väga, mul oli aasta-paar tagasi, kus sa siis läksid sotsiaalkindlustusametit juhtima. Kas, kas see oli see, et, et ma olen nüüd asejuht, olen nagu olnud, et ma tahan nüüd ikkagi oma, oma show ka saada? Ei,
Katsuks kuidagi raamistada, ma arvan, et on minusugused päris palju, kes, kes enam-vähem saavad aru, et sotsiaalkindlustusamet on olemas. Aga, et erinevalt maksuametist, kus me enam-vähem kõik teame, millega nad tegelevad. Siis minu jaoks on see küll natukene udune, et mida paganat see sotsiaalkindlustusamet teeb ja miks ta nii hirmus täht
Noh, sotsiaalkindlustusametis on nagu sellist kolm nagu põhi, põhiliini, on ju, üks on erinevad toetused, hüvitised, mida ta maksab, on ju, neid on. Nende väljamaksedega ta tegeleb, on ju, siis teine plokk on siis see, et. Ta nii-öelda korraldab teatud teenuseid, sotsiaalteenused valdavalt, läbi selle, et ta siis nii-öelda rahastab neid ja mõnda, mõningaid teenuseid siis ka noh, ise korraldab, mis on nagu noh, võib-olla vabaturul asi ei toimikski niivõrd hästi. Näiteks, mis, mis tüüpi teenused seal on? Noh, näiteks meil on lasteabitelefon, on ju, mida me, mida ka ostsime eraturult, aga noh, mis, mida, mida me oleme nagu vaadanud, me korraldame ise ja noh, ütleme see esimene aasta seda ka näitab, et. See on olnud tõhusam kui, kui nii-öelda noh, igasuguste hangete kaudu korraldada, reeglite ettekirjutamise kaudu väljast osta. Ja kolmas plokk on siis see, mis on nagu seal viimasel ajal tulenev, on selline. Noh, ütleme kohalikes omavalitsustes on ka selline sotsiaalteenuste nagu valdav, kandev roll, et ikkagi vaadata, kas need raamid ja, ja piirid ja, ja kas see kohalike omavalitsuste nii-öelda poolt toimetatu on, on mõistlik, kuidas neid toetada ja nii edasi, et. No raha mahus, mis sealt, mis meil nagu läbi käib, on päris suur, päris suur hulk Eesti riigieelarvest, on ju, kaks koma kaheksa miljardit aastas käib nagu ametist läbi, ütleme. Tundub nagu selline suur raha logistika operatsioon.
Kas see kulus või kurikulus SKAIS2 on siis tõenäoliselt, ma. Olen, ütlen õigesti, kui ma ütlen, et sotsiaalkindlustusameti infosüsteem kaks.
Restartil on külas Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe ja me just eelmises plokis rääkisime sellest, Egon ütles, et seadusi ei tule karta, vaid neid tuleks tõlgendada. Ja sa ei arva, et või ma ei tea, või et sa ei karda või kas sa arvestad sellega, et kui sa niimoodi ikkagi käid ja muudkui tõlgendad neid seadusi ja määrusi, et siis ikkagi ühel hetkel tuleb kõne, öeldakse, egon, nii ei saa, mis sa tegid?