Kust tulevad järgmised Käärmannid ja Kabanovid?

No Eestis on praegu hetkel, kui niimoodi küsida, sest Eestis praegu umbes üheksa protsenti hakkab õppima, üheksa-kümme protsenti tudengeid hakkab õppima IT-d, et, et See ei ole üldse paha, et, et Eestis ei ole eesmärke, et nagu kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend protsenti peaks seda tegema, et see protsent on hea, sellele tuleb anda väga hea haridus. Pluss lisaks tuleb nagu näidata teistele erialadele, kuidasmoodi need seosed tekivad, et teiste erialade ja IT vahel tekiks rohkem sünergiaid, et seda oleks ka nagu vaja.

Sa läksid sinna midagi ära tegema või sa, sa, sa läksidki tegema sellist head, head IT-haridust Tartu Ülikooli?

Me, ma tulin Eestisse tegema nagu maailma tasemel genoomikaettevõtet ja selle IT-d. Ja, ja selle jaoks on sul vaja IT-d, genoomikat, bioinformaatikat ja siis sealt hakkas nagu kruttima ja siis, kui, kui me olime juba saanud Hansapangat raha, siis noh, mida ma nüüd aidanud nagu saada. Siis oli muidugi see hetk, kus mina siit külla alt ära hüpata ei saa. Et ma ei saa nagu seda teistele noh, nagu jätta selles mõttes loota, et midagi toimub iseenesest, et, et siis see oli jah, see, et. Eks meil on teatud mingisugune arusaam, mis nagu võiks olla selline maailmatasemel või hea haridus, aga me siin kogu aeg noh, veidikene see tuuleveskitega võitlemise tunne on siin kogu aeg, et seda peab kuidagi põhjendama kogu aeg, et. Et see on üldse oluline, et see kvantiteet on oluline, aga, aga kvaliteet on veel olulisem. Mida see kvaliteet nagu tähendab, maksab. See, et Eestis ei ole piisavalt doktorantuuri olnud, ei olnud üheksakümnendatel üldse absoluutselt juhuslikud, sellised nagu mina, kes juhuslikult olid kusagil välismaal. Et, et nemad on väga palju siin Eestis IT-d üles ehitanud, et üheksakümnendatel Eesti IT-d teadlikult ei arendanud.

Aga sa, siit sõnasabast kinni mõttes, sa oled olnud mõne asja suhtes päris kriitiline, kui ma olen, olen sinu sõnavõtte jälginud ja, ja üks nendest, üks selline läbiv joon, mulle tundub, on olnud see, et sul on, sul on nagu tunne, või sõidad ette. Et Eestis ei väärtustata seda IT-d ja IT-haridust kuidagi piisavalt, et, et, et nagu sa ütlesid praegu, et kogu aeg pead käima ja seletama, et, et me noh, me panustame ühiskonda, et me, meist on kasu.

Töökäsi oli puudu, aga ütleme nii-öelda praegu hetkel, mis on toimunud, on ilmselt ka töö on läinud keerukamaks ja nüüd on firmadel veidikene parem arusaam, et töö on veidike keerukam, et lihtsalt vahepeal oli hästi palju jutt, ah, me õpetame suvalisi inimesi tänavat veidikest skriptimist ja kõik on hästi. Et, et nii see ei ole, et, et väga paljud erialad vajavad, vajavad parema haridusega inimesi ja see on nagu positiivne. Välismaisele turule tehes, sul on vaja head CV-d, välismaise suuri ettevõtteid tehes, sul peavad asjad lihtsalt töötama, igal juhul. See ei ole niimoodi, et diplom paneb asjad tööle, aga diplom on veidikene garantii, et ta on, et tal ei ole väga suuri auke oma hariduses. Et sa võid õppida ühte asja hästi ja kui sul võib kõrval olla tohutu suur tuumapommiauk, millest sa ei tea mitte midagi, siis on noh. On, sellest on nagu see oht. Nii et olukord on veidike paremaks läinud, aga, aga tõsi ta on, IT-firmad ei ütle, et, et riigis peaks olema lihtsalt sõltumatult IT-teadus. Noh, millelt nad vahetult ei otsi, oota nagu kasu, et, et see, et see kasu peab tulema just sellest, et tekiksid õppejõud. Tekiksid uued valdkonnad, nagu seesama tehisindirekt, masinõpe, andmeteadus. Kui me ei oleks neid asju teinud, siis kust nad oleksid tulnud? Sel hetkel, kui firmad hakkavad ärkama, et oi, mul nüüd on vaja seda. See trend on ülikoolis olnud juba võib-olla kümme aastat varem. Ja, ja seda, seda. Tuleb nagu soodustada, et ülikoolid saavad, saavad nagu seda liikuda edasi sinna, sinna, kuhu firmad veel ei ole hakanud isegi vaatama.

Kristjan Korjus tuli, Inglismaalt õppis matemaatikat, tuli Eestisse, doktorantuuri, selge teadmisega, et jah, et ma ütlesin, näed, siia saab tulla, siia saame juhendaja. Et loomulikult tal oleks, nendel kõigil oleks väga palju anda nagu noortele. Aga teiselt poolt ma saan aru, et kui sul ei ole aega noh, siis sa ei saa seda nõuda, eks, aga. Aga teatud valikute küsimus, siis, siis ei tohiks olla niimoodi, et ainult need viis-kuus nime või siis sul peaks olema viiskümmend, kuuskümmend, kellest kümme töötavad ülikoolis. Ja seda, seda skaalat nagu ei ole, et Eesti ei ole taastootnud ise piisavalt üldse doktoreid, et, et suudaks omaenda kõrgharidust selles valdkonnas üleval pidada. Eestis õpib neli tuhat viissada tudengit, praegu IT-d. Ma olen hinnanud umbes, et kusagil viieteist tudengikohta võiks olla üks õppejõud ja siis ühe õppejõu kohta võiks olla või noh, kas, kas üks teadlane või, või kahe õppejõu kohta üks teadlane juures. Kui me ütleme, et meil on vaja kolmesadat, viitsadat doktorikraadiga inimest ettevõtetes, vabandust ülikooli. Siis Eesti on tootnud sellest kolmandiku, alla selle, et, et need käärid on nii suured. Ja, ja siis tundub paljudele, et oi, aga see, see, mida sa räägid, on nagu liiga suur, liiga suured käärid selleks, et seda lihtsalt lahendat, vahenditega nagu lahendada. Ja kui see on liiga suur probleem, siis keegi ei taha sellega tegeleda.