Miks riik krüptot keelata tahab?

No mina rääkisin, nagu ma eelmises saate lõigus ka ütlesin, et ma rääkisin sellest, et me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, ma ei räägi krüpto. Kinnipanekust ja kui me räägime nagu blockchain'is, kui, kui tehnoloogiast, mille, mille peal on võimalik väga palju erinevaid asju teha. Siis seal innovatsioon on väga okei ja seal eestlased peaksidki olema eesotsas. Probleemkoht selle virtuaalväälinguteenusepakkujatega on see, et siin innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Ma kirjeldan teile kohe, miks. Esiteks, need on ainult litsentsid, kes meil siin on, või suur osa nendest on ainult litsentsid. Riskid liiguvad siit Eesti kaudu läbi, siin ei ole mitte ühtegi töötajat või noh, ütleme, ligilähedaselt nulltöötajat. Mõni üksik on, kes saab minimaalset palka, minimaalset palka, kes ei ole IT-haridusega, kellel ei ole üldse mitte mingit haridust, kes on siin lihtsalt, siis nii-öelda marjoneetik sees, keegi peab olema juhatusliige. Need IT-keskused, kes meile võiksid tulla, et meil on siis need IT-inimesed, kes tulevad, on nad eestlased või tulevad nad teistest riikidest. Need IT-keskused suuremal jaol ettevõtetest ei ole Eestis, need on Bulgaarias, Ukrainas. Ja, ja, ja noh, siis ongi küsimus, et millest see innovatsioon siis on, mis, mis innovatsioonist me räägime? Ja ma toon veel ühe teise tasandi, et me räägime virtuaalvääringuteenuse pakkujatest, kus on vara hoidmine, vara edastamine, vara vahetamine. Ja, ja ma toon nagu võrdluse jälle pangandusega, et ega panganduses ka mingit massiivset revolutsiooni või innovatsiooni ei tule. Innovatsioon tuleb tehnoloogiast. Millest me praegu, noh, mina nagu ei räägi tehnoloogiast, tehnoloogia on okei, sinna peabki innovatsiooni tegema, sinna peab inimesi tooma, aga me räägime virtuaalväälinguteenuse pakkujatest, kes haainnovatsiooni ei loo, sest et seal väga innovatsiooni ei sünnigi. Ja meil ei ole ka inimesi siin, me ei too ka eksperte siia. Ma saaks veel sellest aru, kui me toome siis neid teadlikke, näiteks rahapesu tõkestamise inimesi, loome Eestis selle know-how. Loome siin mingid erilised tehnoloogiad, mis seda rahapesu aitaks tuvastada ja tõkestada terrorismi rahastamist. Aga me ei tee ka seda, et. Salm on midagi muud, aga me ei, me ei räägi virtuaalväälinguteenuse pakkujad, kes tulevad siia, loovad mingisuguse uue toote. Sest me kutsume neid siia, salm on mingi muu asi, ta on kuskilt mujalt välja kasvanud. Aga me, need virtuaalväälinguteenuse pakkujad ise ei paku innovatsiooni, nad ei, nad ei ole siin kohapeal ja ainuke, mis mina täna näen või suuremat teadmised, mida ma näen, on see, et me oleme vahekeha, kes vahendab seda raha. Okei, aga teeme siis,

Ma vastaks niimoodi, et räägiks sellest siis seadusandlusest, mida seadusandja paketi toob ja mis need mõtted on. Ja ma arvan, et need on selles osas head mõtted, et esiteks sellised suuremad muudatused, mida seadusandja planeerib. Esiteks, et teenusepakkujatel peab olema omavahendid. Ehk, et me tagame selle olukorra vähemalt mingigi kaitse, kui sellel inimesel see vara kaduma läheb. Et tal on midagi tagatasku, see, see vara on reaalselt olemas, mitte et ta ei ole kuskil, ma ei tea, pööningul, kuskil laptop'ides või ekraanides või monitoriilis, ta on reaalselt käega katsutav vara, mida saab inimesel siis tagasi maksta, see on üks oluline muudatus, mida seadusandja teeb. Mina olen selle poolt igati, et, et me ei räägi ainult rahapesuriskidest, me räägime kliendi varakaitsest. Teine, mis selle, selle rahanumbri mõte on see, et. Need, kes tahavad siin tõesti teenust pakkuda, nad panevad ka teatud summa kinni või, või noh, nad ütlevad, et see on nagu investeering, et ja, ja see on minu lubadus Eesti riigis tulla ja head asja teha. Teine pool, mis seadusandja tahab teha täpsemaks, on see, et, et, et juhatuse liikmetel peab olema vastav siis haridus, või nad peavad olema haritud inimesed. Täna, kus me oleme olukorras, et kui me panka läheme panema vara, me usaldame seda, et järelevalve on pangajuhi ära kinnitanud ja see panga juht teab, mida ta selle panga juhtimise teeb, ehk see on minu vara on kindlalt kaitstud. Ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui me alustasime, et ta on väga sarnane oma, oma olemused pangale, siis juhatuse liikmed peavad olema sobivad. Neil peab olema teatud kogemus, teatud nõuded nendele ja see, need lähevad siis täpsemaks. Ja teiselt poolt, et ei oleks sellist olukorda nagu täna on, et üks juhatuse liige on kümnetes teenusepakkujates juhatuse liige. Et tegelikult ta eesmärk ei ole seda ettevõtet juhtida, vaid see, et on nagu fiktsioon seal eesotsas.

Oota, aga ma siin ütlen nüüd kohe vahele, et mulle kõlab see ka mõistlikult. Teistpidi, kui meil, me teame, et kogu internetti ehitasid, noh, ma olen natuke liialdas nagu kogu internetti ehitasid kooliõpilased õhtuti oma magamistoas, onju. Siis nagu see on nüüd selgelt koht, kus Eesti riik tuleb ja ütleb, et noh, et mis see oli see Vitalik Buterin või keegi, et noh, et sa ei saa teha, et saab kõigepealt, käin nüüd kümme milli välja ja siis mine, ongi endale finantskõrgharidus ja siis saad teha Eesti riigis.