Miks riik krüptot keelata tahab?

Ma kõigepealt veel klaariks selle ära, et ma arvan, et Eesti riik ei tahtnud neid siia tuua, et see oli nagu pool juhus, et nad siia hakkasid tulema ja see ongi see, et kõigepealt. Kui sa tahad teenusepakkujad, sul peab mingi plaan olema, et litsenseerime neid ja tahame siis teatud valdkonda enda juurde tulla, tuua, neid litsenseerida ja sealt ka siis saada innovatsiooni ja tulu ja noh, mis, mis iganes need eesmärgid on. Meil seda plaani ei olnud, me olime üks esimesi riike maailmas, kes oli lihtsalt juhuslikult selle regulatsiooni teinud. Ja see regulatsioon oli selline, et kõik, kes tahtsid, kõik siia riiki said tulla. Et sisuliselt, kui sul paberi peal oli kõik korras, siis sa siia said tulla. Nüüd tuleme selle riski poolde tagasi, miks ma sellest kõigest räägin, et täna maailmas realiseeruvad kahte erinevat liiki riskid suurusjärgus. Et alustame lihtsamast, et neid virtuaalvääringu teenusepakkujaid, neid, nendesse tungitakse sisse ja nende kliendivara varastatakse ära. Noh, piltlikult, kõige lihtsamalt öeldes, meie kõigi vara, mis meil on, mis iganes virtuaalvääringus, üks hetk see on kadunud. Ja riigikohus tegelikult on nagu pankadel on, pankadel peavad ka olema IT-lahendid või makseteenusepakkujatel või, või, või millistel investeerimisühingutel. Peavad olema IT-lahendid, et me selle kliendivara kaitseksime. Täna meil seda regulatsiooni ei ole. Ja täna on see võimalik, see on, ütleme, mis täna igapäevast juhtub, mis veel tihedamini juhtub, on see, et kurjategijad on saanud aru, et pankade kaudu ei ole mõtet oma vara liigutada, sest pangad on. Noh, niivõrd siis ütleme, ma ei ütleks isegi karmid, vaid nad pööravad nendel tehingutel suuremat tähelepanu. Mis juhtunud on, et kurjategijad on liigutanud kogu, praktiliselt kogu oma tegevuse virtuaalvääringutesse. Siis esmaspäeva õhtul näiteks Ofak pani oma sanktsiooni nimekirja, Ofak on siis sealse rahandusministeeriumi juures olev finantsaktsioone kehtestav asutus, pani järjekordse virtuaalväälinguteenuse pakkuja, kes vahendas Ameerika Ühendriikide vastu suunatud lunaraha nõudeid. Ehk, et keegi kaaperdas kodulehe ja ütles seda, kui sa tahad seda tagasi saada, siis maksad mulle nii palju Bitcoini, siis me teeme sul kliendi andmed, kõik anname tagasi. Täna lunaraha nõuded liiguvad suures osas virtuaalvääringutes ja läbi nende virtuaalvääringuteenusepakkujate. Kui me räägime terrorismist, kui me räägime islamiterrorismist ja näiteks ISISest, kes rahastab ennast, siis terve veeb on täis plakateid, kus antakse wallet'i number. Kanna mulle sinna raha, terrorism. Me teame, et Põhja-Korea rahastab oma tuumapaketti läbi virtuaalvääringuteenusepakkujate. Ja nii edasi ja nii edasi, et, et see kuritegevus ja, ja tumeveeb ja kõik need liiguvad nendesse kohtadesse ja, ja, ja seetõttu noh, me peame olema hästi selged nende riskidega juhtimisel, kuna see risk on seal olemas.

Ma arvan, et me oleme siin kõik ühes paadis rahapesubürooga, et, et peab kontrollima, et selles mõttes nagu ei saa olla nagu ainult metsik Lääs. Aga teistpidi on Henrikul ka õigus, et, et siin on kuskil ikkagi mingi tasakaalupunkt selle koha pealt, et. Kes siin käis korra sõnale innovatsioon ka läbi, et mina olen pidanud Eesti vabariiki müüma noh, tõesti nagu kümneid ja kümneid, kui mitte sadu kordi. Ja kui sa räägid seda Eesti lugu, noh, mis peaasjalikult on ikkagi selles, et, et meie riik ja ettevõtlus hakkas ära kasutama internetti omal ajal õigesti. Ja saavutas sellega nagu nii-öelda noh, teadlikku majanduslikku edu. Et on küsitud, et miks see niimoodi läks ja noh, siis seletad seal, et näed, et meil on niisugune väike riik, kel on palju maad ja vähe inimesi ja ütleme nii, et. Et noh, kui inimesed ise ei teeninda, et siis tegelikult ei olegi võimalik efektiivselt nii väikses riigis nagu teenuseid pakkuda, on ju, ja sellepärast nagu meie inimesed läksid internetti ja sellepärast on kõik see Eesti e-lugu ja nii, nii edasi, on ju. Ja siis vaadatakse sulle kallanäigu otsa, öeldakse, et kuule, oota, sorry, aga Läti ja Leedu on ka samasuguste põhimõtete või probleemide otsas, et neil on ka palju maad ja vähe inimesi, on ju, et noh, et. Et miks see just teil juhtus ja miks ei juhtunud näiteks Lätis või Leedus, on ju. Ja siis nagu Ja lihtsalt noh, mingitel hetkedel usaldati mingeid insenerid, lasti neil möllata, noh, mõtlengi, et needsamad küsimused, et kui privaatne on meie, ma ei tea, ID-kaart, kas usaldada ja nii edasi, on ju, et noh. Neid küsimusi sellises mastaabis, nagu me täna vaktsineerimise koha pealt küsime, on ju, noh, ei küsitud omal ajal, on ju, et võib-olla olekski tegemata jäänud, on ju. Näiteks UK-s ja Austraalias siiamaani tegemata, eks. Ja sama, et kui internet tuli, siis ka ju kõik seletasid, et noh, et, et, et või seal on ju viirused ja seal on porno ja seal on ühesõnaga igast jama on kõik kohad täis. Ärme ärme

No mina rääkisin, nagu ma eelmises saate lõigus ka ütlesin, et ma rääkisin sellest, et me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, ma ei räägi krüpto. Kinnipanekust ja kui me räägime nagu blockchain'is, kui, kui tehnoloogiast, mille, mille peal on võimalik väga palju erinevaid asju teha. Siis seal innovatsioon on väga okei ja seal eestlased peaksidki olema eesotsas. Probleemkoht selle virtuaalväälinguteenusepakkujatega on see, et siin innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Ma kirjeldan teile kohe, miks. Esiteks, need on ainult litsentsid, kes meil siin on, või suur osa nendest on ainult litsentsid. Riskid liiguvad siit Eesti kaudu läbi, siin ei ole mitte ühtegi töötajat või noh, ütleme, ligilähedaselt nulltöötajat. Mõni üksik on, kes saab minimaalset palka, minimaalset palka, kes ei ole IT-haridusega, kellel ei ole üldse mitte mingit haridust, kes on siin lihtsalt, siis nii-öelda marjoneetik sees, keegi peab olema juhatusliige. Need IT-keskused, kes meile võiksid tulla, et meil on siis need IT-inimesed, kes tulevad, on nad eestlased või tulevad nad teistest riikidest. Need IT-keskused suuremal jaol ettevõtetest ei ole Eestis, need on Bulgaarias, Ukrainas. Ja, ja, ja noh, siis ongi küsimus, et millest see innovatsioon siis on, mis, mis innovatsioonist me räägime? Ja ma toon veel ühe teise tasandi, et me räägime virtuaalvääringuteenuse pakkujatest, kus on vara hoidmine, vara edastamine, vara vahetamine. Ja, ja ma toon nagu võrdluse jälle pangandusega, et ega panganduses ka mingit massiivset revolutsiooni või innovatsiooni ei tule. Innovatsioon tuleb tehnoloogiast. Millest me praegu, noh, mina nagu ei räägi tehnoloogiast, tehnoloogia on okei, sinna peabki innovatsiooni tegema, sinna peab inimesi tooma, aga me räägime virtuaalväälinguteenuse pakkujatest, kes haainnovatsiooni ei loo, sest et seal väga innovatsiooni ei sünnigi. Ja meil ei ole ka inimesi siin, me ei too ka eksperte siia. Ma saaks veel sellest aru, kui me toome siis neid teadlikke, näiteks rahapesu tõkestamise inimesi, loome Eestis selle know-how. Loome siin mingid erilised tehnoloogiad, mis seda rahapesu aitaks tuvastada ja tõkestada terrorismi rahastamist. Aga me ei tee ka seda, et. Salm on midagi muud, aga me ei, me ei räägi virtuaalväälinguteenuse pakkujad, kes tulevad siia, loovad mingisuguse uue toote. Sest me kutsume neid siia, salm on mingi muu asi, ta on kuskilt mujalt välja kasvanud. Aga me, need virtuaalväälinguteenuse pakkujad ise ei paku innovatsiooni, nad ei, nad ei ole siin kohapeal ja ainuke, mis mina täna näen või suuremat teadmised, mida ma näen, on see, et me oleme vahekeha, kes vahendab seda raha. Okei, aga teeme siis,

Positiivne näide on see, kes, kellel on siin inimesed, kellele makstakse palka. Kes loovad siin innovatsiooni, on see siis tehnoloogia, plokiahelal põhinev tehnoloogia, kus on, saab sõlmida lepinguid või, või kuhu maailm liigub, see innovatsioon. Või me räägime innovatsioonist, me harime inimesi, me koolitame inimesi, kes on eksperdid. Ja kolmas innovatsioon on, on siin see, et meil on mingisugused targad masinad, mis aitavad meil finantskuritegevuse vastu võidleda, need on need kolm asja. Ehk et meil peab olema väga selge seos Eestiga, miks nad siin on? Ja mis innovatsiooni nad siin toovad ja ma arvan, et ülejäänud küll ei ole need, kellega me peaksime tegelema.

Kindlasti, et sul on ka töötajad siin või vähemalt, et sa panustad, et ma siis küsin Taavi nagu tagurpidi, mis see siis innovatsioon on, kus sa rahvusvaheliselt toimid, kui siin on sul osaühing. Aga sul midagi siin ei osa, ei ole, võtame Bolti, näiteks Bolt, vaata, kui palju inimesi siin on. Me maksame palka, ta maksab riigile, mitte ainult siis, siis tööjõumakse, vaid ka muid makse, aga võtame lahti need.

Ei, selles mõttes, et igas nagu ma ütlen, noh, internetis on ju ka väga palju pahandust. Kuigi nagu innovatsiooni mõttes, internet on ideaalne, on ju, et meie kuulus Skype, noh. Ka selle algsed juured Kazaa ei olnud ka, ütleme nüüd parim näide nagu kõige ausamast nagu tehnoloogiast, on ju, et, et aga teistpidi jälle, kui sa seda innovatsiooni enda juurest ära ajad, noh, ütleme noh, ütleme nii, et minul on tõesti väga küsimus, kas ma võtan selle loa nagu Eestist või ma võtan selle loa näiteks Saksamaalt või mingist muust riigist, on ju. Ja nii kui ma selle loa kuskilt mujalt võtan, siis on selge see, et ma nagu noh, täpselt samad nõuded on ju, ma panen sinna meeskonna looma ja nii edasi. Liigub see innovatsioon siit nagu minema, eks, et ja selle koha pealt mina olen ikkagi hirmun, sellepärast, et jah, iga innovatsiooniga on seoses riskid. Tuleb paremini kontrollida ja tuleb nagu olla selles mõttes nagu noh, nii-öelda läbipaistev ja sirgeseljaline, eks. Aga, aga ütleme nii, et noh, innovatsiooni enda juurest ära ajada ei tohi, sest siis on nagu teistpidi häda, et noh, et, et oleme kümne aasta pärast situatsioonis, kus. Kõik maailm on ilusti noh, krüptomaailmas ja meil on nagu null talenti või null teadmust sellest valdkonnast, on ju. Okei. Siis oleme edasi. Restart.

aga noh, siin on nagu selles mõttes oht, et olla siis olnud nagu riigiametnik, on ju, mingi periood, et seadusandjana on alati, ma arvan, mugav keerata kõik kinni, sellepärast et sellisel juhul ei saa ju eksida, et noh, et, et põhimõtteliselt tapan ka kogu innovatsiooni ära. Okei, mul suva sellest Eesti mainest ja Eesti tulevikust, on ju, Eesti majandusest, et noh, peaasi mina nagu ikkagi. Olen oma töö ära teinud ja kui tuleb see Manivaldi või mis iganes raport see on siin, mis meil USA dollarimakseid siin kehtestab järgmine aasta, on ju, et. Et, et noh, vähemalt selle kärast kõik hästi, mul jäi töökoht alles ja palk jookseb, on ju, kas siin seda hirmu ei ole, et me kokkuvõttes nagu ongi noh. Inimene, kes tegelikult ei ole kunagi nagu krüpto start-up'i teinud, kirjutab järsku seadusloome selle kohta, et milline seal üldse olla võib.

tagasi seal, et me oleme tagasi seal, et mis innovatsioon siis nendes teenusepakkujates on ja kui me võtame finantsteenusepakkujad. Pangad, maksasutus-investeerimisühingud, ega nendel on ka samasugused nõuded, kas me siis seal ütleme, et me seal innovatsiooni ei saa luua. Et kui me riigina tahame sellist olukorda teha, siis, siis on nagu, nagu Ühendkuningriigis oli see sandbox'i regulatsioon, et meil on teatud kindel regulatsioon, millele kõik teenusepäkkujad peavad vastama. Aga siis me tahame, et meil on mingisugune vaakum, kus me promome mingid teenuseid, see on teistmoodi kontrollitud. Aga täna meil seda olukorda ei ole, me, me ei kutsu siia, meil on kõik, on noh, sisuliselt samadele nõuetele vastavad. Me ei ütle ka ju, et panganduses tahaks innovatsiooni saada, aga näed, vaata kui karmid nõuded, et ma pean miljoneid sinna panema. Aga see ongi, meil on inimeste vara kaalul rahapesu, terrorismi rahastamise riskid seal taustal, ehk et noh, me peamegi kaaluma, noh, mis, mis need positiivsed ja negatiivsed asjad seal on ja, ja siis selle regulatsiooni tegema.

Praegu, Taavi, selle olemasoleva akvaariumiga ikkagi hakkama. Eks, ja, ja kui ma toon võrdluseks, mis teised riigid on teinud, siis noh, minu küsimus on kogu aeg, kas teised riigid ei taha siis seda innovatsiooni saada, et miks suurriigid, kes tegelikult tahaksid ka seda, sellest osa saada, ei ole ennast sinna positsioneerinud ja meie juhuslikult oleme sattunud. Või siis finantskeskused ka ei, ei ole seda tahtnud, millest siis see nagu probleem on?

See ei ole päris õige nagu väide, et siis me jõuame tagasi selle juurde, et miks Eesti on e-riik ja miks muud riigid ei ole ja nad tõesti ei ole, et selles mõttes see ei ole nagu päris pädev võrdlus, et, et kokkuvõttes see, et teised ei ole teinud või ei ole saavutanud seda, tihti on ka selles mõttes, nad on saamatud, on ju. Et jällegi ma ei tule, ma ei taha õigustada seda, et igasugune nagu vahendustegevus on nagu, nagu roheline, jumala eest mitte ja see, et me kokkuvõttes nii-öelda. Defineerime ära nagu selle õige template'id ja ütleme, et näed, sellised me tahame, sellise ei taha, ma arvan, et see on õige suund, kuhu minna. Aga jah, see, et, et see ei saa lõppeda sellega, et noh, et, et noh, tõesti ma olen kokkuvõttes insener, ma ei ole pankur. Ma vaatan, et oppei, noh, paistab, et Eesti riik mind ei taha, et eks ma lähen teen siis selle oma krüptoinnovatsiooni kuskil mujale, on ju. Kuigi võivad välja, et võib-olla ma oleks nagu sobinud nagu ka siia mudelisse, eks, et, et selles mõttes.

See oleneb ilmselt teenusest, mis me räägime Küll üritasime alguses nii-öelda defineerida, et me räägime ühest ja teisest, aga me jõudsime ikkagi nagu krüpto juurde laiemalt, kus innovatsioon tekib. Mitte virtuaalväälinguteenusepakkujad ühelt poolt ja teiselt poolt, kui me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, inimeste varast, siis me peame seda vara kaitsma, et me ei saa seal võtta siis lihtsalt neid insenere, kes seda kõike teevad.