Miks riik krüptot keelata tahab?

No seal peaks tegelikult, Hendrik, tagurpidi see toimima, et seal peaks olema oma puhastussüsteem ka taga, et kui me võtame, et sul on nelisada teenusepakkujat ja muideks meil on kuskil sada kaheksakümmend taotlust veel soolas ka, kes kõik tahavad turule tulla. Siis tegelikult need teenusepakkujad tahaksid, peaksid ise tahtma karmimat regulatsiooni, karmimat järelevalvet ja kohe selgitame, miks. Kui sul on üks paha õun seal sees, siis kannatavad kõik teised õunad ka. Kui see üks täna, kui, et esmaspäeva õhtul pandi üks Eesti teenusepakkuja, Ofaki nimekirja veel kord, ütlen seda. Ja nüüd see tähendab seda, et kõik Eesti teenusepakkujad, kes on virtuaalväälinguteenusepakkujad, neid hakatakse hoopis teise karmimalt vaatama, terves maailmas. Me ei taha seda olukorda, kus meie enda teenusepakkujad on määritud, ehk et tegelikult teenusepakkujad, tulen tagasi, tahavad, peavad ise tahtma, et turul saaksid tegutseda ainult need, kes, kes on valged ja kes siin olema peaksid. Praeguses olukorras, kus meil on loataotlusi, kus mõni tahab nelikümmend litsentsi endale taotleda, et need kolmekümne tuhande eest maha müüa, siis me peaksime ütlema riigina ja need teenusepakkujad peaksid ütlema stopp. Et me tahame saada, et see, kes tahab siin litsentsi saada, siis tõesti tuleb siia litsentsi taotlema heade kavatsustega. Ja kujutate nüüd ette, kuidas Rahapesu andmepüroonid kõiki vaatab, kui meil ukse taga on terve virn neid, kes meile tundub, et nad tulevad pahade kavatsustega, kes tulevad siia esimesele intervjuule kohe advokaadiga. Ma ei ütle, et advokaadi kaasamine on halb või see on keelatud, aga ta tuleb kohe rünnakuna, ta tuleb kohe ja, ja siis oleme meie ka kohe kaitseasendis ja mõtleme, mis, mis tal pahasti on. Miks ta kohe advokaadiga peab tulema, et ei tule need, need inimesed siia. Ehk, et see on nagu selline, see on see olukord, kus me täna oleme, et miks me peame neid kõiki vaatama, riskid on suured, riskid realiseeruvad. Me näeme väga palju neid mädanenud õunu ja siis me vaatame ka nendele headele õuntele otsa teistsuguse pilguga ja see, ja see on paratamatu. Nii et turg, et kas te kuulate, et mõelge ka ise selle puhastamise peale. Aga kuidas

Ma vastaks teile kahele, et kõigepealt, Taavi, et need kaasused avalduvad kuskil kolm-neli-viis aastat hiljem, et võtame Danske panga näite, mille sa ise mängu tõid. Et Danske pank, finantsinspektsioon pani selle kaasuse kinni, või noh, sundis neid mitteresidentide ärist väljuma kaks tuhat neliteist, kaks tuhat viisteist. Ette tuli kaks tuhat kaheksateist, ehk et see on umbes neli aastat hiljem ja, ja see skeem siis toimus kaks tuhat seitse, kaks tuhat neliteist. Virtuaalväringutega on sama, et meil on täna väga. Vara veel öelda, et sealt midagi ei tule. Et, et, et see, see on see, millega me arvestame, et need riskid, mis täna realiseeruvad, on meil mitte laual linn tingimata täna, vaid need on mitme aasta pärast. Ja Henrikule ütleks seda, et noh, Henrik tahab selle pildi kangesti laiema peale viia ja tahab krüptost laiemalt rääkida, et meie oleme seni ainult virtuaalväälinguteenuse pakkujateks, vähemalt mina olen sellest rääkinud. Et loomulikult. Krüptos endas või plokiahela tehnoloogias, et seal on ka võimalik erinevaid skeeme punuda ja seda ära kasutada. Ja noh, võtame ka seda, et tegelikult see krüptomaailm liigub ka väga palju finantsteenuse poole, ehk et seda finantsteenust pakutakse läbi plokiahela. Ja nüüd on probleem meil siis, kui me vaatame SEC-i, näiteks Securities and Exchange Commissionis Ameerika Ühendriikides. Tegutseb, kes väärtpaberituru järelevalvet teostab, nende probleem on see, et nende järelevalve alt kaovad need teenusepakkujad ära, sest nad liiguvad kõik plokiahelasse. Aga riskid inimese jaoks on sama, et kui ma tahan oma riski kindlustada, näiteks on see siis minu elu või minu vara, siis kui mingil hetkel see raha on lihtsalt ära kadunud ja keegi sul seda riski ei kindlusta, siis sina oled kannatanud või sul see väärtpaber. Ega sul plokiahelas võib samamoodi see väärtpaber kuidagi liikuda, et kui see väärtpaberit enam ei ole või seda vara või raha enam ei ole, siis, siis tullakse tagurpidi, et. Inimesed hakkavad karjuma, et kuulge, et järelevalvajad ja riik ja üldse, miks te minu vara ei, ei ole kaitsenud, et, et me tegelikult noh, liigume sinna, et seda tahetakse reguleerida, mitte ära blokeerida. Aga ega need innovaatorid väga ei taha ennast sinna ligi ka lasta, räägivad samamoodi nagu Hendrik, sina anonüümsusest. Ja siis Taavi ütleb, tegelikult ta ikkagi väga anonüümne ei ole ja siis ta ütleb, et, et ega saab jälitada ka, aga siis ütlevad kurjategijad, et tulevad nad oma tehnoloogiatega vahel, kus ikkagi natukene saab seda hägustada küll s Seda, kuidas see vara liigub, ehk et me jõuame sinna, midagi ei ole anonüümset kokkuvõttes.

Ei no seadusandja ikkagi tuleb teistsuguse paketiga, et päris restarti ei tule veel selles osas, et mingil hetkel võib-olla tuleb see restart, kui see järelevalve kuhugi ära liigub, aga, aga see on hoopis teine teema, et tegeleme täna nagu olevikuga, et. Restarti ei tule.

Ma vastaks niimoodi, et räägiks sellest siis seadusandlusest, mida seadusandja paketi toob ja mis need mõtted on. Ja ma arvan, et need on selles osas head mõtted, et esiteks sellised suuremad muudatused, mida seadusandja planeerib. Esiteks, et teenusepakkujatel peab olema omavahendid. Ehk, et me tagame selle olukorra vähemalt mingigi kaitse, kui sellel inimesel see vara kaduma läheb. Et tal on midagi tagatasku, see, see vara on reaalselt olemas, mitte et ta ei ole kuskil, ma ei tea, pööningul, kuskil laptop'ides või ekraanides või monitoriilis, ta on reaalselt käega katsutav vara, mida saab inimesel siis tagasi maksta, see on üks oluline muudatus, mida seadusandja teeb. Mina olen selle poolt igati, et, et me ei räägi ainult rahapesuriskidest, me räägime kliendi varakaitsest. Teine, mis selle, selle rahanumbri mõte on see, et. Need, kes tahavad siin tõesti teenust pakkuda, nad panevad ka teatud summa kinni või, või noh, nad ütlevad, et see on nagu investeering, et ja, ja see on minu lubadus Eesti riigis tulla ja head asja teha. Teine pool, mis seadusandja tahab teha täpsemaks, on see, et, et, et juhatuse liikmetel peab olema vastav siis haridus, või nad peavad olema haritud inimesed. Täna, kus me oleme olukorras, et kui me panka läheme panema vara, me usaldame seda, et järelevalve on pangajuhi ära kinnitanud ja see panga juht teab, mida ta selle panga juhtimise teeb, ehk see on minu vara on kindlalt kaitstud. Ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui me alustasime, et ta on väga sarnane oma, oma olemused pangale, siis juhatuse liikmed peavad olema sobivad. Neil peab olema teatud kogemus, teatud nõuded nendele ja see, need lähevad siis täpsemaks. Ja teiselt poolt, et ei oleks sellist olukorda nagu täna on, et üks juhatuse liige on kümnetes teenusepakkujates juhatuse liige. Et tegelikult ta eesmärk ei ole seda ettevõtet juhtida, vaid see, et on nagu fiktsioon seal eesotsas.