Miks riik krüptot keelata tahab?

Tere, head kuulajad, on kolmapäev, kümnes november ja varsti tuleb Eestist talv. Tuleb juba vaadata, kas saab suusad viia lihvimisele ja määrimisele. Aga talv on muide koitmas Eestis ka täitsa ühes terves valdkonnas, mis on valdkonna teinud väga murelikuks. Nimelt rahapesu andmebüroo. On, ma ei tea, tahab või plaanib või sooviks või kuidas see õige oleks öelda, külmutada terve krüptonduse valdkonna Eestis. Niimoodi kirjutavad lehed, niimoodi räägivad inimesed, et, et krüpto on otsast lõpuni kahtlane ja Eesti riigi jaoks võib-olla isegi ohtlik ja seetõttu oleks targem, kui Eestis sellise tegevusega absoluutselt üldse tegeleda ei saaks. Ja paljud firmad tegelevad ning meil on tänane terve saade sellele pühendatud ja meil on külas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäker. Tere, Matis. Tere! Ja Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa juhivad saadet. Mina võin teha, muide, meil on mitu inimest pärast erinevaid saateid ikkagi kirjutanud ja öelnud, et, et kui Kotkal on kusagil ikkagi nagu investeering või mingi värk, et siis peaks seda saate alguses ütlema, et muidu kuulad saate ära, eks ole, siis kiidab oma kaupa siin ja, ja noh, et, et see ei ole nagu aus ja ma, aga enne kui ma Taavile annan selle au, siis ma. Võin ka ise öelda puhtsüdamlikult, minul ühtegi krüptomütti ega üldse mingit krüptot asja kusagil ei ole. Täna ei ole ka plaanis osta, võib-olla homme on ja osaline ma ka mingis krüptoasjas ei ole, nii et mina olen puhas valge leht. Nüüd on, Taavi, sinu võimalus öelda.

Ja, Henrik tegi väga dramaatilise sissejuhatuse sellele kõigele, et ma jah, et teeks kaks eraldi nagu osa sellest kõigest, sellest diskussioonist. Üks on krüpto ehk, et need on erinevad vääringut kandvad varaliigid. Siis on plokiahel, mille tehnoloogia, et see jätaks selle ühtepoolda ja teine pool on siis virtuaalvääringuteenuse pakkujad. Need on täna nii Eestis kui ka peaksid olema laias maailmas litsenseeritud. Ja nendel on siis õigus seda krüptovara vahendada, seda ühest vääringust teise vahetada või siis ka päris siis rahaks vahetada või fiatiks, nagu seda kutsutakse. Või siis on ka uued teenused, kus on võimalik siis teatud token'eid või coin'e välja anda või emiteerida, nagu me täna teame, emiteeritakse erinevaid, erinevaid võlakirjel, võlakirjasid või väärtpabereid. Need on kaks erinevat teemat. Et Henrik, ja see on ka ilmselt nii-öelda meedia võimendatud, et paneme kogu krüpto kinni, nii nagu seda on hiinlased teinud, et seda ma ei ole öelnud. Ja ma ei ole ka öelnud seda, et keelame kogu krüptotegevuse Eestis ära või krüptovahendustegevuse Eestis ära. Või minu see sõnum on avalikkuse olnud see, et. Me oleme tulnud erinevatest ajajärkudest, kus me oleme litsenseerinud erinevaid virtuaalvääringuteenuse pakkujaid. Nad on turule tulnud erineva standardiga ja nad ka kohaldavad erinevaid reegleid. See regulatsioon on erinev, mida nad rakendavad või see standard on erinev, aga samas on meil see riskikeskkond, mis iga päev realiseerub. Ja selleks, et seda riskikeskkonda hästi kiiresti. Ja ma hiljem siis ka saatejuhtide nõus, nii-öelda nõusolekul ka kaja, mis need riskid on. Et tegelikult riigil on kaks varianti, on lühike plaan ja on pikk plaan. Lühike plaan on see, et kui me tunnistame, et virtuaalvääringuteenusepakkujate load kehtatuks ja hakkame nullist peale saama aru, et Eesti riik ei teadnud, mis riskikeskkond on, me ei adunud seda kõike, tunnistamise endale. Teeme ühtsed reeglid ja siis litsenseerime kõiki täpselt samade aluste alusel. Me teame, kes nad on, me kontrollime nende riskikontrollisüsteeme ja teame, et nad on võimelised siis muuhulgas rahapesu tõkestama, terrorismi rahastamist tõkestama, meie vara hoidma. Pikk plaan on see, et meil on täna ligikaudu nelisada teenusepakkujat, muideks veel sada kaheksakümmend viis on riiulil, mis ootavad, et nad hakkaksid tegutsema. Ja see pikk plaan on see, et hakkame ühekaupa nendes kohapesed kontrolli teostama ja vaatame, kas nad siis vastavad kõikidele nõuetele või mitte, aga samal ajal pahalased toimetavad ja seda me teame, et nad iga päev on seal. Ma, oota, ma tõeks

Ma kõigepealt veel klaariks selle ära, et ma arvan, et Eesti riik ei tahtnud neid siia tuua, et see oli nagu pool juhus, et nad siia hakkasid tulema ja see ongi see, et kõigepealt. Kui sa tahad teenusepakkujad, sul peab mingi plaan olema, et litsenseerime neid ja tahame siis teatud valdkonda enda juurde tulla, tuua, neid litsenseerida ja sealt ka siis saada innovatsiooni ja tulu ja noh, mis, mis iganes need eesmärgid on. Meil seda plaani ei olnud, me olime üks esimesi riike maailmas, kes oli lihtsalt juhuslikult selle regulatsiooni teinud. Ja see regulatsioon oli selline, et kõik, kes tahtsid, kõik siia riiki said tulla. Et sisuliselt, kui sul paberi peal oli kõik korras, siis sa siia said tulla. Nüüd tuleme selle riski poolde tagasi, miks ma sellest kõigest räägin, et täna maailmas realiseeruvad kahte erinevat liiki riskid suurusjärgus. Et alustame lihtsamast, et neid virtuaalvääringu teenusepakkujaid, neid, nendesse tungitakse sisse ja nende kliendivara varastatakse ära. Noh, piltlikult, kõige lihtsamalt öeldes, meie kõigi vara, mis meil on, mis iganes virtuaalvääringus, üks hetk see on kadunud. Ja riigikohus tegelikult on nagu pankadel on, pankadel peavad ka olema IT-lahendid või makseteenusepakkujatel või, või, või millistel investeerimisühingutel. Peavad olema IT-lahendid, et me selle kliendivara kaitseksime. Täna meil seda regulatsiooni ei ole. Ja täna on see võimalik, see on, ütleme, mis täna igapäevast juhtub, mis veel tihedamini juhtub, on see, et kurjategijad on saanud aru, et pankade kaudu ei ole mõtet oma vara liigutada, sest pangad on. Noh, niivõrd siis ütleme, ma ei ütleks isegi karmid, vaid nad pööravad nendel tehingutel suuremat tähelepanu. Mis juhtunud on, et kurjategijad on liigutanud kogu, praktiliselt kogu oma tegevuse virtuaalvääringutesse. Siis esmaspäeva õhtul näiteks Ofak pani oma sanktsiooni nimekirja, Ofak on siis sealse rahandusministeeriumi juures olev finantsaktsioone kehtestav asutus, pani järjekordse virtuaalväälinguteenuse pakkuja, kes vahendas Ameerika Ühendriikide vastu suunatud lunaraha nõudeid. Ehk, et keegi kaaperdas kodulehe ja ütles seda, kui sa tahad seda tagasi saada, siis maksad mulle nii palju Bitcoini, siis me teeme sul kliendi andmed, kõik anname tagasi. Täna lunaraha nõuded liiguvad suures osas virtuaalvääringutes ja läbi nende virtuaalvääringuteenusepakkujate. Kui me räägime terrorismist, kui me räägime islamiterrorismist ja näiteks ISISest, kes rahastab ennast, siis terve veeb on täis plakateid, kus antakse wallet'i number. Kanna mulle sinna raha, terrorism. Me teame, et Põhja-Korea rahastab oma tuumapaketti läbi virtuaalvääringuteenusepakkujate. Ja nii edasi ja nii edasi, et, et see kuritegevus ja, ja tumeveeb ja kõik need liiguvad nendesse kohtadesse ja, ja, ja seetõttu noh, me peame olema hästi selged nende riskidega juhtimisel, kuna see risk on seal olemas.

Ma arvan, et me oleme siin kõik ühes paadis rahapesubürooga, et, et peab kontrollima, et selles mõttes nagu ei saa olla nagu ainult metsik Lääs. Aga teistpidi on Henrikul ka õigus, et, et siin on kuskil ikkagi mingi tasakaalupunkt selle koha pealt, et. Kes siin käis korra sõnale innovatsioon ka läbi, et mina olen pidanud Eesti vabariiki müüma noh, tõesti nagu kümneid ja kümneid, kui mitte sadu kordi. Ja kui sa räägid seda Eesti lugu, noh, mis peaasjalikult on ikkagi selles, et, et meie riik ja ettevõtlus hakkas ära kasutama internetti omal ajal õigesti. Ja saavutas sellega nagu nii-öelda noh, teadlikku majanduslikku edu. Et on küsitud, et miks see niimoodi läks ja noh, siis seletad seal, et näed, et meil on niisugune väike riik, kel on palju maad ja vähe inimesi ja ütleme nii, et. Et noh, kui inimesed ise ei teeninda, et siis tegelikult ei olegi võimalik efektiivselt nii väikses riigis nagu teenuseid pakkuda, on ju, ja sellepärast nagu meie inimesed läksid internetti ja sellepärast on kõik see Eesti e-lugu ja nii, nii edasi, on ju. Ja siis vaadatakse sulle kallanäigu otsa, öeldakse, et kuule, oota, sorry, aga Läti ja Leedu on ka samasuguste põhimõtete või probleemide otsas, et neil on ka palju maad ja vähe inimesi, on ju, et noh, et. Et miks see just teil juhtus ja miks ei juhtunud näiteks Lätis või Leedus, on ju. Ja siis nagu Ja lihtsalt noh, mingitel hetkedel usaldati mingeid insenerid, lasti neil möllata, noh, mõtlengi, et needsamad küsimused, et kui privaatne on meie, ma ei tea, ID-kaart, kas usaldada ja nii edasi, on ju, et noh. Neid küsimusi sellises mastaabis, nagu me täna vaktsineerimise koha pealt küsime, on ju, noh, ei küsitud omal ajal, on ju, et võib-olla olekski tegemata jäänud, on ju. Näiteks UK-s ja Austraalias siiamaani tegemata, eks. Ja sama, et kui internet tuli, siis ka ju kõik seletasid, et noh, et, et, et või seal on ju viirused ja seal on porno ja seal on ühesõnaga igast jama on kõik kohad täis. Ärme ärme

Jah, ärme igaks juhuks tee ja no ütleme ausalt, oligi õigus, et noh, ongi viirused ja porno ja kõik muu, on ju, ja, ja ma ütlengi, et ma ise olen ka krüptoga, noh, selles mõttes mõttes pihta saanud. Samas teistpidi, kui ma vaatan, oled sinna teemasse nüüd ise ka nagu viimastel aastatel rohkem sisse kaevunud. Mul on vägisi sihuke tunne, et, et kui te mäletate sihukest tunnet, kuidas te vaatasite, ma ei tea, oma vanemaid arvutiga esimesi kobavaid liigutusi tegemas või ATM-ist raha võtmas on ja siis mõtlesid noh, issand jumal, et noh küll. No üldse ei saa aru, et kuidas ei saa aru, et see ongi tulevikumaailm on ju, et siis nagu noh, endale tulevad ka ihukõrvad nagu lähevad ülesse, et ma tean, et see ei olnud nagu rahapesubüroo nagu põhisõnum, aga et. Kui tuleb sõnum, et me paneme kogu krüpto kinni, siis tekib sama tunne, et noh, et, et noh, põhimõtteliselt me nagu lätistume, et noh, et, et. Kui Eesti võttis interneti vastu ja, ja hakkas innoveerima, on ju, siis Läti ütles, et me ei tee seda, et me oleme ikka paberi peal ja vanamoodi, on ju, noh, läks nagu läks, on ju. Et nüüd on sama asi, et jeezus, et meil on nagu krüpto, kus on nagu põhimõtteliselt nagu uus internet, tõesti väga paljud temaatikad lendavadki sinna ja kui sellest nagu maha jääd, siis olnud ikkagi nagu. Päris korralikult rongist maailmas ja ma olen alati olnud uhke, et seesama, et jah, meid, me ei kutsunud neid ettevõtteid siia, aga me julgesime ühe esimesena riikides maailmas üldse teha nagu sellealast nagu seadusandlust, et sellest nagu tohutu kiitus meie riigiametnikele, eks. Et, et, et ikkagi nagu, et ma arvangi, et see ongi nagu see punkt, kus me võiks nüüd edasi rääkida, et okei, mingi õppetund on kätte saanud. Et mis riskid nad tõesti on nagu need päris riskid, mille pärast me muretsema peame ja, ja kokkuvõttes kuidagi edasi minema, kindlasti edasi minema niimoodi, et me ei ütle, et noh, et, et jesus, kõik läheb kinni ja, ja, ja lähme nagu noh, tõesti noh, ärme seda, ärme seda maailma vaata, las ta küpseb kuskil mujal ja siis võtame uuesti üle, on ju.

Absoluutselt, ja see ongi lähtekoht, aga täna meil on see nii-öelda wild west või, või metsik lääs. Ja kui sa neid ühekaupa hakkad likvideerima või käima nende juures vaatama, et kes siis teevad seda nii-öelda head asja, aga kes tegelikult on paha peal väljas. Ja kes vahendavad Eesti riigi maine, kaua või mainehinnaga rahapesu või terrorismi rahastamiseks, sama neid lunaraha nõuded, mis Ameerika Ühendriikidele toime pannakse. Siis me tegelikult kaotame iga päev ja need riskid realiseeruvad täna, need riskid ei realiseeru homme. Aga see, aga see, see ongi nii metsik lääs ja siit ma tulen tagasi oma selle lühikese ja pika plaani juurde. Lühike plaan, defineerime ära, keda me tahame. Teeme kõik ühtsed alused ja ütleme, et neid me tahame, neid me litsenseerime ja need on need nõuded. Ja pikk plaan on see, et me kehtestame need nõuded, aga siis me hakkame neid siis ellu viima järk-järgult, aga samal ajal rahapesu toimub kogu aeg, terrorismi rahastamine toimub kogu aeg ja kaaslased realiseeruvad, et see on riigi nagu see keskkoht.

Okei, aga mõtlengi, et noh, tänapäeval see noh, üks on see füüsiline seos, aga noh, teistpidi. Kui teha start-up'i, sa ei tee seda ju nii-öelda ainult Eesti turu jaoks, selleks noh, see oleks nagu mõttetu, et. Et kokkuvõttes, isegi kui ma nüüd alustan siin Eestis nagu ettevõtet. Ja tulen mütsnäpus teie juurde, näitan ära, et näete, et ma ei ole siin mingi vahendusettevõtte ainult, vaid mul on ikka siin suurem visioon ja nii edasi ja, ja tõesti loodan, et lähen teie sõeltest, sõeladest läbi, siis ma kokkuvõttes seda äriajan ikkagi ju globaalselt, mis tähendab seda, et minu teenus on kokkuvõttes erinevatel turgudel ja, ja noh. Need erinevad turud peavad jälle vaatama, et umbes, et kas nad usaldavad siis seda, seda Ida-Euroopa riigist pärit rakukest või nagu mitte, eks, et selles mõttes. See on ka nagu nii-öelda kaks poolt, et üks pool on see, et kes siin ikkagi nagu füüsilist litsentsi on saanud ja teised on, kes siin nagu tegutsevad, eks. Aga ma saan aru, et, et see, et sul on ikkagi, et sind on võimalik kohapeal sõna otseses mõttes ka nagu füüsiliselt kontrollida, et see on üks baasargumentidest.

Kindlasti, et sul on ka töötajad siin või vähemalt, et sa panustad, et ma siis küsin Taavi nagu tagurpidi, mis see siis innovatsioon on, kus sa rahvusvaheliselt toimid, kui siin on sul osaühing. Aga sul midagi siin ei osa, ei ole, võtame Bolti, näiteks Bolt, vaata, kui palju inimesi siin on. Me maksame palka, ta maksab riigile, mitte ainult siis, siis tööjõumakse, vaid ka muid makse, aga võtame lahti need.

Võib-olla, et esiteks tänud sulle kolmanda hea sissejuhatuse eest, iga kord läheb järjest nagu põnevamaks, et aga, aga ma ütlen ära, et ma ei ole nagu, ma ei ole vastane nendele, et kõik, kes teevad ausat äri, kellel on Eestiga seos ja me saame riigina siit positiivseid asju. Ja ma olen täiesti nõus, et nendega võiks edasi minema, peakski edasi minema. Ja, aga olen ka sellega nõus, mis sa ütled, et ega kui me räägime kuritegevust, siis kuritegevus otsib alati väljundit. Et kunagi olid need pangad, nüüd on need virtuaalväälinguteenuse pakkujad, hakkame nendega tegelema, järgmine koht on, noh, mis iganes sinu, noh, niisugune uus keskkond see on. Et kurjategijad alati otsivad. Ja seetõttu siis seadusandja või siis standardite looja ka alati üritab seda regulatsiooni sellise mõistlikuna hoida, sellise paindlikuna hoida. Et need, kes ausat asja teevad, et neid lubame, kes ausat asja ei tee, neid, neid ei luba.

No seal peaks tegelikult, Hendrik, tagurpidi see toimima, et seal peaks olema oma puhastussüsteem ka taga, et kui me võtame, et sul on nelisada teenusepakkujat ja muideks meil on kuskil sada kaheksakümmend taotlust veel soolas ka, kes kõik tahavad turule tulla. Siis tegelikult need teenusepakkujad tahaksid, peaksid ise tahtma karmimat regulatsiooni, karmimat järelevalvet ja kohe selgitame, miks. Kui sul on üks paha õun seal sees, siis kannatavad kõik teised õunad ka. Kui see üks täna, kui, et esmaspäeva õhtul pandi üks Eesti teenusepakkuja, Ofaki nimekirja veel kord, ütlen seda. Ja nüüd see tähendab seda, et kõik Eesti teenusepakkujad, kes on virtuaalväälinguteenusepakkujad, neid hakatakse hoopis teise karmimalt vaatama, terves maailmas. Me ei taha seda olukorda, kus meie enda teenusepakkujad on määritud, ehk et tegelikult teenusepakkujad, tulen tagasi, tahavad, peavad ise tahtma, et turul saaksid tegutseda ainult need, kes, kes on valged ja kes siin olema peaksid. Praeguses olukorras, kus meil on loataotlusi, kus mõni tahab nelikümmend litsentsi endale taotleda, et need kolmekümne tuhande eest maha müüa, siis me peaksime ütlema riigina ja need teenusepakkujad peaksid ütlema stopp. Et me tahame saada, et see, kes tahab siin litsentsi saada, siis tõesti tuleb siia litsentsi taotlema heade kavatsustega. Ja kujutate nüüd ette, kuidas Rahapesu andmepüroonid kõiki vaatab, kui meil ukse taga on terve virn neid, kes meile tundub, et nad tulevad pahade kavatsustega, kes tulevad siia esimesele intervjuule kohe advokaadiga. Ma ei ütle, et advokaadi kaasamine on halb või see on keelatud, aga ta tuleb kohe rünnakuna, ta tuleb kohe ja, ja siis oleme meie ka kohe kaitseasendis ja mõtleme, mis, mis tal pahasti on. Miks ta kohe advokaadiga peab tulema, et ei tule need, need inimesed siia. Ehk, et see on nagu selline, see on see olukord, kus me täna oleme, et miks me peame neid kõiki vaatama, riskid on suured, riskid realiseeruvad. Me näeme väga palju neid mädanenud õunu ja siis me vaatame ka nendele headele õuntele otsa teistsuguse pilguga ja see, ja see on paratamatu. Nii et turg, et kas te kuulate, et mõelge ka ise selle puhastamise peale. Aga kuidas

Ei, selles mõttes, et igas nagu ma ütlen, noh, internetis on ju ka väga palju pahandust. Kuigi nagu innovatsiooni mõttes, internet on ideaalne, on ju, et meie kuulus Skype, noh. Ka selle algsed juured Kazaa ei olnud ka, ütleme nüüd parim näide nagu kõige ausamast nagu tehnoloogiast, on ju, et, et aga teistpidi jälle, kui sa seda innovatsiooni enda juurest ära ajad, noh, ütleme noh, ütleme nii, et minul on tõesti väga küsimus, kas ma võtan selle loa nagu Eestist või ma võtan selle loa näiteks Saksamaalt või mingist muust riigist, on ju. Ja nii kui ma selle loa kuskilt mujalt võtan, siis on selge see, et ma nagu noh, täpselt samad nõuded on ju, ma panen sinna meeskonna looma ja nii edasi. Liigub see innovatsioon siit nagu minema, eks, et ja selle koha pealt mina olen ikkagi hirmun, sellepärast, et jah, iga innovatsiooniga on seoses riskid. Tuleb paremini kontrollida ja tuleb nagu olla selles mõttes nagu noh, nii-öelda läbipaistev ja sirgeseljaline, eks. Aga, aga ütleme nii, et noh, innovatsiooni enda juurest ära ajada ei tohi, sest siis on nagu teistpidi häda, et noh, et, et oleme kümne aasta pärast situatsioonis, kus. Kõik maailm on ilusti noh, krüptomaailmas ja meil on nagu null talenti või null teadmust sellest valdkonnast, on ju. Okei. Siis oleme edasi. Restart.

Ma vastaks niimoodi, et räägiks sellest siis seadusandlusest, mida seadusandja paketi toob ja mis need mõtted on. Ja ma arvan, et need on selles osas head mõtted, et esiteks sellised suuremad muudatused, mida seadusandja planeerib. Esiteks, et teenusepakkujatel peab olema omavahendid. Ehk, et me tagame selle olukorra vähemalt mingigi kaitse, kui sellel inimesel see vara kaduma läheb. Et tal on midagi tagatasku, see, see vara on reaalselt olemas, mitte et ta ei ole kuskil, ma ei tea, pööningul, kuskil laptop'ides või ekraanides või monitoriilis, ta on reaalselt käega katsutav vara, mida saab inimesel siis tagasi maksta, see on üks oluline muudatus, mida seadusandja teeb. Mina olen selle poolt igati, et, et me ei räägi ainult rahapesuriskidest, me räägime kliendi varakaitsest. Teine, mis selle, selle rahanumbri mõte on see, et. Need, kes tahavad siin tõesti teenust pakkuda, nad panevad ka teatud summa kinni või, või noh, nad ütlevad, et see on nagu investeering, et ja, ja see on minu lubadus Eesti riigis tulla ja head asja teha. Teine pool, mis seadusandja tahab teha täpsemaks, on see, et, et, et juhatuse liikmetel peab olema vastav siis haridus, või nad peavad olema haritud inimesed. Täna, kus me oleme olukorras, et kui me panka läheme panema vara, me usaldame seda, et järelevalve on pangajuhi ära kinnitanud ja see panga juht teab, mida ta selle panga juhtimise teeb, ehk see on minu vara on kindlalt kaitstud. Ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui me alustasime, et ta on väga sarnane oma, oma olemused pangale, siis juhatuse liikmed peavad olema sobivad. Neil peab olema teatud kogemus, teatud nõuded nendele ja see, need lähevad siis täpsemaks. Ja teiselt poolt, et ei oleks sellist olukorda nagu täna on, et üks juhatuse liige on kümnetes teenusepakkujates juhatuse liige. Et tegelikult ta eesmärk ei ole seda ettevõtet juhtida, vaid see, et on nagu fiktsioon seal eesotsas.

Oota, aga ma siin ütlen nüüd kohe vahele, et mulle kõlab see ka mõistlikult. Teistpidi, kui meil, me teame, et kogu internetti ehitasid, noh, ma olen natuke liialdas nagu kogu internetti ehitasid kooliõpilased õhtuti oma magamistoas, onju. Siis nagu see on nüüd selgelt koht, kus Eesti riik tuleb ja ütleb, et noh, et mis see oli see Vitalik Buterin või keegi, et noh, et sa ei saa teha, et saab kõigepealt, käin nüüd kümme milli välja ja siis mine, ongi endale finantskõrgharidus ja siis saad teha Eesti riigis.

tagasi seal, et me oleme tagasi seal, et mis innovatsioon siis nendes teenusepakkujates on ja kui me võtame finantsteenusepakkujad. Pangad, maksasutus-investeerimisühingud, ega nendel on ka samasugused nõuded, kas me siis seal ütleme, et me seal innovatsiooni ei saa luua. Et kui me riigina tahame sellist olukorda teha, siis, siis on nagu, nagu Ühendkuningriigis oli see sandbox'i regulatsioon, et meil on teatud kindel regulatsioon, millele kõik teenusepäkkujad peavad vastama. Aga siis me tahame, et meil on mingisugune vaakum, kus me promome mingid teenuseid, see on teistmoodi kontrollitud. Aga täna meil seda olukorda ei ole, me, me ei kutsu siia, meil on kõik, on noh, sisuliselt samadele nõuetele vastavad. Me ei ütle ka ju, et panganduses tahaks innovatsiooni saada, aga näed, vaata kui karmid nõuded, et ma pean miljoneid sinna panema. Aga see ongi, meil on inimeste vara kaalul rahapesu, terrorismi rahastamise riskid seal taustal, ehk et noh, me peamegi kaaluma, noh, mis, mis need positiivsed ja negatiivsed asjad seal on ja, ja siis selle regulatsiooni tegema.

Praegu, Taavi, selle olemasoleva akvaariumiga ikkagi hakkama. Eks, ja, ja kui ma toon võrdluseks, mis teised riigid on teinud, siis noh, minu küsimus on kogu aeg, kas teised riigid ei taha siis seda innovatsiooni saada, et miks suurriigid, kes tegelikult tahaksid ka seda, sellest osa saada, ei ole ennast sinna positsioneerinud ja meie juhuslikult oleme sattunud. Või siis finantskeskused ka ei, ei ole seda tahtnud, millest siis see nagu probleem on?

See ei ole päris õige nagu väide, et siis me jõuame tagasi selle juurde, et miks Eesti on e-riik ja miks muud riigid ei ole ja nad tõesti ei ole, et selles mõttes see ei ole nagu päris pädev võrdlus, et, et kokkuvõttes see, et teised ei ole teinud või ei ole saavutanud seda, tihti on ka selles mõttes, nad on saamatud, on ju. Et jällegi ma ei tule, ma ei taha õigustada seda, et igasugune nagu vahendustegevus on nagu, nagu roheline, jumala eest mitte ja see, et me kokkuvõttes nii-öelda. Defineerime ära nagu selle õige template'id ja ütleme, et näed, sellised me tahame, sellise ei taha, ma arvan, et see on õige suund, kuhu minna. Aga jah, see, et, et see ei saa lõppeda sellega, et noh, et, et noh, tõesti ma olen kokkuvõttes insener, ma ei ole pankur. Ma vaatan, et oppei, noh, paistab, et Eesti riik mind ei taha, et eks ma lähen teen siis selle oma krüptoinnovatsiooni kuskil mujale, on ju. Kuigi võivad välja, et võib-olla ma oleks nagu sobinud nagu ka siia mudelisse, eks, et, et selles mõttes.