Kuidas pank end turvaliseks teeb?

No need valdkonnad, kus sa oled olnud, on ju pangandus ja, ja, ja noh, suur osa või suur lõpp Eesti e-riigist või mingist väga olulistest projektidest. Et mulle tunduvad, et need on keskmisest nagu raskemini kaitstavad või, või keskmisest suurema huviga kurikaelte poolelt, siis et on see niimoodi või? Kas sa oled ka otsinud selliseid asju, mis on just hästi rasked, et, et mitte mingit teatise tehast turvata kuskil?

Täpselt nii ongi, et, et kui nüüd mõelda ka siseministeeriumi või-või SMITi peale, siis ega SMIT täna valvab ju kolmandiku Eesti riigist, sisuliselt. Ja, ja need teemad, millega nad tegelevad alates siseturvalisusest, tükike julgeolekut, kogu pääste-häirekeskus, eks ju, ja piirivalve, Schengeni piir, need on hästi olulised teemad. Ja mind ennekõike sütitavad ka need teemad, mis on justkui olulised, et, et kui meil ikkagi piir mõne ajaga seisab, siis kas tehniliselt või, või siis nagu füüsiliselt ei ole võimalik üle piiri minna. See on ikka päris kriitiline pahandus ja, ja see, et, et kaitsta asju, mis on teiste jaoks olulised, see on nagu kuidagi motiveerib, see on see, mis nagu sütitab jälle.

Jah, aga teistpidi on see ikkagi noh, minu mõistuseks ka keeruline aru saada, et. Et kui me teame noh, kui ligadi-logadi see IT-turvamaailm on, on ju, aga siis me loeme, et, et noh, suurfirmast X läks kolmsada miljonit ja üheksasada miljonit kontot ja. Seisid seal, ma ei tea, oli, krüptitud ei olnud, võeti lahti, ammu oli krüptitud, noh, kogu see jama, on ju, või kui lihtne on fish'ida inimesi ära selleks, et nad teeksid midagi. Et siis meil on siiski nagu terve hulk noh, organisatsioone ka Eestis, keda noh, teada, laiemalt teadaolevalt ju suurelt häkitud ei ole, pangad käivad sinna alla, on ju. Telkode andmebaase ei näe nagu eriti kuskil liikumas, on ju, mingeid Eesti krediitkaadi kasutuse, noh, krediitkaadide numbreid. Ja, ja riik on samasugune, et ega mingit noh, tohutult suurt, väga halvavat nagu noh, demoraliseerivat leket riigist ei ole ju olnud midagi väiksemat, võib-olla on olnud. Et kas selle taga, ma ikka küsin IT-turva inimeste käest, kui nad mulle ette satuvad, et, et kuidas see võimalik on, kas see on juhus või on Eesti millegi poolest peaaegu parem kui, kui näiteks, kui näiteks Dropbox või. Või ma ei tea, kes iganes, Yahoo või kuidas seda tehakse?

Ega siin sellest ühest vastust on hästi keeruline nagu anda, et, et kui me võrdleme, eks Eesti riigi infosüsteeme võib-olla Dropboxiga, siis ma väidan, et eks seda huvi ehkki on vähem. Eesti riigi süsteemide vastu, noh, teine asi kindlasti on see, et, et Eesti riigi teadlikkus nii-öelda võib-olla management'i tasemel infoturbest ja selle vajalikkusest on, on. On mõnevõrra võib-olla parem tänu meie noorusele ja sellele, et me oleme seda teemat hästi palju ikkagi rääkinud ka. Et, et infoturbes, kohati infoturbe nii-öelda kogukonnas, inimestega arutledes, mulle jääb mulje, et, et kuna meil on nagu infoturbe vallas hästi palju fanaatikuid ja nad on, nad tahavad teha nagu asju hästi-hästi ideaalselt turvaliseks. Ja kui see ideaalsus ei ole saavutatud, siis justkui on nagu halvasti, et me ei ole turvalised ja siin asjad kukuvad ja tuuakse sihukesed marginaalsed näited, et näed, keegi häkiti ära või jälle ü Kui natuke korraks nüüd Euroopas ringi vaadata või vaadata veel kaugemale Ameerikasse, siis ma väidan, et Eesti tase nagu on noh. Ma isegi ütleks, et ikka kordades nagu üle sellest, mis mujal maailmas toimub, eks, et. Sellist asja, et sa lähed näiteks Eestis, lähed, ma ei tea, mõne autotootja kodulehele, või automüüa kodulehele ja, ja vaatad seal ringi. Ja vaatad, kas mõni turvanõrkus on või ei ole, versus see, et lähed suvalise Ameerikas oleva auto müüa kodulehele ja vaatad sealringi samamoodi. Siis noh, Ameerikasse leiad kahe minutiga neli turvanõrkust, Eestis võib-olla ikkagi peab pingutama, et midagi üldse ei leida.

Absoluutselt, selles osas ma pean nõustuma, õnneks on, on meil terve organisatsioon siin, nii riigikantselei kui ka Riia näol olemas, kes selle probleemiga peaks tegelema ja inimesi sel temal koolitama. Ma ei ole ise nendest koolitusest osa võtnud, seega ma seda kvaliteeti taaskord ei oska kommenteerida, aga, aga. Aga inimesed vähemalt tegelevad sellega, ma loodan, et nad teevad head tööd ja see teadlikkus eelkõige nii-öelda. Pot

Aga kui sa SMIT-is olid, sa nägid, kui suur see huvi on? Mitte koolituste vastu, vaid selle riigi, riigi lahtihääkimise vastu.

Riigi lahtihääkimise vastu, ma väidan jälle, et, et ka ründaja toob maha selle low-hanging fruit'i, ehk siis pigem käiakse ja otsitakse dokumendihaldussüsteemidest lahtiseid dokumente, millal see AK marge on peale jäänud panemata ja mida saab meedias kasutada. Ja ilmselt on siis terve hunnik neid teisi organisatsioone, kes võib-olla jäävadki märkamata ka infoturbiinimeste poolt, kes lihtsalt on juba nii geniaalsed, et nad on ammu juba tekitanud tagaukse kuhugi läbi. Elmar Vaheri lapse sõbranna, eks ju, arvuti sisevõrku ja sealtkaudu tehakse hoopis mingeid asju, eks ju, mida tõesti ei oskagi otsida. Hoopis sellises kihis, mida me nagu ei oskagi vaadata, eks. Aga eks see on võib-olla üks põhjus, miks nende võtmepositsioonidel olevate isikute arvuteid ka nagu vähe tihemini võib-olla vaadatakse üle infotur

Aga kas iseenesest see, see riigi noh, ütleme seesama küsimus, mida ma Tiidu käest küsisin, et kas see on olnud nagu riigis arutusel, et noh, et. Kui me nüüd ikka nagu liiga palju neid pealkirju saame, et noh, et ju siis nagu mingitel endadel kuskil konverentsil tekib äk

Aga Tiit, kas ütleme näiteks panganduse noh, IT poole ülesehitamine, selle, selle back-end'i ülesehitamine on kuidagi võrreldav, noh, ma ei tea, nagu lennujaama business'iga, et mulle tundub, et lennujaama business sõltuvalt sellest, noh, kui arenenud riigis sa üldse oled, see tundub täpselt samasugune. Et mul on teooria, et kusagil on mingisugune tarkade inimeste klass, on ju, kes ei lasegi sul noh, sellest halba koledat lolli lennujaama teha, et see peab igal juhul nagu toimima, on ju. Näiteks pankadega on samamoodi, et, et kas ka noh, näiteks nagu LHV või need teised pangad hakkavad ise nullist vaatama, et noh, kuidas me nüüd siis seda värki siin teeme või on mingi rahvusvaheline niisugune nagu lennujaama standard, et noh, tehakse nii ja vot nii tehaksegi.