Kuidas pank end turvaliseks teeb?

Jah, nii ta on, et tegeleme infoturbega LHV-s ja, ja tagame siis oma klientide raha turvalisuse elektroonilistes kanalites.

Täpselt nii ongi, et, et kui nüüd mõelda ka siseministeeriumi või-või SMITi peale, siis ega SMIT täna valvab ju kolmandiku Eesti riigist, sisuliselt. Ja, ja need teemad, millega nad tegelevad alates siseturvalisusest, tükike julgeolekut, kogu pääste-häirekeskus, eks ju, ja piirivalve, Schengeni piir, need on hästi olulised teemad. Ja mind ennekõike sütitavad ka need teemad, mis on justkui olulised, et, et kui meil ikkagi piir mõne ajaga seisab, siis kas tehniliselt või, või siis nagu füüsiliselt ei ole võimalik üle piiri minna. See on ikka päris kriitiline pahandus ja, ja see, et, et kaitsta asju, mis on teiste jaoks olulised, see on nagu kuidagi motiveerib, see on see, mis nagu sütitab jälle.

Täpselt nii ongi, et, et ma ei tea, kas see on hea või halb, aga, aga kogu see nii-öelda IT-maailm minu hinnangul on läinud nagu justnimelt sinna turvalisuse poole, et enam. Noh, ei ole vaata liiga palju seda, et, et meil mingisugune konkreetne pahavara tuleks ja võtaks konto üle, kui piisab sellest, et ma saadan lihtsalt kirja, ma saadangi mass kirja, eks ju, saadan. Ma ei tea, sajale tuhandele inimesele, meiliaadressid saab ju ostu ometigi, eks, ja, ja kõik on umbes sama sisuga, et kanna kohe raha siia, eks ju, olen sinu, siia ei jõu, on ju. Ega selle vastu tehniliselt võidelda ongi keeruline ja isegi kui me täna, eks ju, põristame trummi, et, et olge ettevaatlikud emailiga ja tehke email turvaliseks ja ärge saatke arveid emailiga. Okei, no aga lepime kokku, et homme tuleb see arve faksiga, et noh, me ei hakka rääkima, et ärme faksiga usalda või et ärme postkastist enam arveid võta. Just, helistab keegi või nii edasi, et keskenduma peaks just sisule, et, et rääkige võib-olla majas läbi, et kuidas need protsessid töötavad, et kui te oma, oma ülemusega korraks suhtlete ja lepite kokku, et kuule, teeme nii, et ära mulle meili teile sihukeseid asju saada, et noh, helista mulle, kui sul on vaja ülekannet teha või helista üle või noh, kuidas iganes. Ja need kokkulepped majas nagu peavad, tööprotsessid on paigas, siis sihukesed kirjad ei toimita kunagi. Et noh, toimivad nad sellepärast, et me ei ole kokkuleppinud, kuidas me teeme, et kui, kui Hendrik mulle saadab kirja, eks ju, et kuule. Ma olen siin praegu Hispaanias kinni, et tuhat kakssada taval kohe, on ju, siis mu esimene reaktsioon on see, et ma helistan sulle, vaata, küsin. Miks sa päriselt oled? On päriselt ikka nihuke lugu või? Et noh, ongi, see on nagu käitumise kokkuleppimine, mitte nagu see, et nüüd ma hakkan oma postkasti paremini turvama või kuidagi. No

Aga tuleme sinna SMIT-i juurde tagasi, et kui panga puhul on see motivatsioon suhteliselt selge, et noh, et ala, et noh, ikkagi saaks raha ja, ja, ja. Kas raha välja petta või kedagi teise kontot kasutada, mis iganes, on ju, et see raha, raha, raha Siis SMIT, kes täna valdab siis nagu politsei ja piirivalve ja üldse noh, kõige siseturvalisusega seotud süsteeme, on ju. Et seal nagu esimese hooga noh, okei, ma ei tea, ma. Leiab mingi riiklikult salastatud dokumendid, ma sellest saab veel aru, eks, aga, aga ütleme nagu ma ei tea, Schengeni infosüsteem või. Või mis on selle sea, sealne nii-öelda nagu selle ründaja peamine motivatsioon, mida ta nagu saavutada tahab?

Okei, teeme pausi ja siis jätkame. Jätkame restarti ja tänane saade on turvalisusest. No meil on ka, võib-olla kasutame juhust, et meil on inimene stuudios, kes teab neid asju ja siis küsime, et, et kuidas siis nüüd saaks teha nii, et mina suht kindlasti mingi sellise rumala rünnaku ohvriks ei langeks, ei kannaks oma raha kuhugi osakule või? Ei jagaks oma paroole raiali? Kas mingi tehniline vahend on või, et installi see asi, et, et sa, Tiit, ütled ja siis on elu lõpuni munetu.