Jaa, mul on kaks haridust jah, mul on Tallinna Tehnikaülikoolist või uue nimega TalTechist on siis jah, raadio ja telekommunikatsiooniinseneri kraad ja siis. Pärast Inglismaalt jah, nagu äri, ärijuhtimisharidus.
jah, ja varustajad tõesti käisid selliste jämedate kuldkettidega ja. Ja see oli see, kuidas siis tollal jah, nagu äri oli loomulikult teistmoodi, nii et sealt siis tekkisid need esimesed. Nii-öelda tehnilised arusaamad, kuidas seda teha ja, ja tollal siis kaheksakümne seitsmendal, kaheksakümne kaheksandal, kui. Juba hakati aktsepteerima natukene eraettevõtlust ja, ja Saaremaale siis tekkis. Esimene, siis tollane kooperatiiv Levi ja siis operaator Levi Kaabel, et siis Kuressaare linn täna on siis, võib isegi öelda, et. Et endise Nõukogude Liidu siis esimene kommertsiaalne kaabeltelevisiooni operaator, mis siis, mille siis rajas operaatorfirma eesmärgil, et siis. Edastada telekanaleid ja noh, pakkuda inimestele nagu teenust, mitte siis osana majasüsteemidest või nii nagu varem oli. Ma mäletan seda väga täpselt, enda sünnipäeval töötasin siis tõesti veel Eesti Projektis tuli minu juurde Tõnis Palts, keda ma siis tollal veel ei tundnud. Saaremaa mees. Puhas Saaremaa mees ja tuli jutuga, et, et nendel on Saaremaal siis Rahvarinde rakuke rajatud ja sellel Rahvarinde oli siis programmis kolm punkti. Oli siis taastada laevaühendus Gotlandiga. Anda venelastele peksa ja näha Soome televisiooni. Ja tema siis ka raadiainsenerina, sama haridus Tehnikaülikoolist, siis võttis loomulikult sellest viimasest punktist külge otsenähtavusega, loomulikult erinevalt Põhja-Eestist ei olnud ju Saaremaal ju midagi peale kohalike kanalite näha. Ja sealt sai siis nii-öelda alguse, et teeks siis ühe ka kommertsiaalse kaabeltelevisiooni ettevõtte ja siis Levikaabel oligi siis nagu see esimene siis kommertsiaalne operaator ja. Ja, ja sai siis jah, tollal välja ehitatud terve Kuressaare, Kuressaaret kattev võrk ja, ja sealt siis tegelikult sai ka. Alguse siis tollane, tollane Levikom Grupp, kes on täna siis, täna kasutab kaubamärki Tele2.
Inimesed jooksid ikka tormi, ma arvan, ma mäletan ise, ma olen Rakverest pärit, et noh, kui ikkagi need. Välismaa asjad avanesid, nagu avanesid, eks ole, et noh, et siis mulle tundus, et pool Rakveret õppis käigupealt saksa keele selgeks telekast, noh, et see oli müstiline aeg.
Ei, ta ikkagi tuli läbi jah, nagu nii-öelda läbi Aapsalu, et jah, et need olid jah, siis ajad, kus siis info ju levis ja. Küll siis suurematest linnadest, Tartu ja Kohtla-Järve ja, ja Rakvere ja igalt poolt siis ikkagi linnavalitsused ja kohalikud inimesed nagu helistasid, et millal te siis nagu meie linna või asulasse tulete, tulete, nii et see oli meeletu siis võrkude. Ehitamisaeg ja siis, siis ka meil oli siis tekkinud Levikomi grupi alla siis telekommunikatsiooni selline äriarenduse ja projekteerimise konsultatsioonifirma Telag, kus on küll palju ka tänaseid tuntud telekomi ja IT-ala inimesi nagu pärit. Ja, ja, ja seal siis käis tõesti niiviisi, et noh, vähemalt kolmes-neljas linnas käis korraga projekteerimise töö ja ehitustöö ja. Noh, ikkagi oli sama lugu, et nõudlus ületas tugevalt pakkumist ja ega väga palju ei olnud vaja mõelda mingitest strateegiatest ja konkurentsieelistest.
Ma räägin valguskaablist. Jah, see oli juba tollal oligi, oli näha, et eks ju, et eks see interneti püsiühendus hakkab tulema. Muidugi oli ju teada juba, et kohe millalgi hakkab ka vabanema telefoniteenuse turg, ehk siis Eesti telefonimonopol hakkab läbi saama ja seetõttu siis. Multiteenusvõrgud olid väga kuum sõna, nii et. Et kuidas mina enda ärihariduse sain, ma olin ju ikka paandunud insener, küll noh, ärijuhi koha peal, aga üheksakümne neljandal aastal kutsuti just nimelt nende multiteenuse fiibervõrkusid rääkima ühele suurele ülemaailmsele konverentsile Šveitsis Montreux. Ja siis peale minu ettekannet, siis üks härrasmees tuli mulle juurde ja tegi ettepaneku, et kas ma tahaks tulla sellest asjast õpetama Inglismaale, ühte ülikooli, ühte. Siis ärikooli, siis muidugi ma saatsin ta pikalt, et noh, ma ei ole majandus, majandusharidusega, et ma olen ikkagi insener, eks. Aga siis hakkasin huvi tundma, et millega siis tegemist on ja tuli siis välja jah, et, et on Henley Management College, koostöös Cable Wireless. Suure firmaga rajatud siis väga tugevalt telekommunikatsiooni nii-öelda suunaga siis ärikool. Sertifitseeritud ärikool, nii et mitte ma ei läinud sinna siis nii-öelda õppejõuks või loengute pidajaks, vaid läksin siis tegin oma MBA kraadi seal ära.
Ma arvan, et see ärimudel on noh, muutunud, et ja siin noh, ei pea ilmselt ka kõlakaid rääkima, et, et inimesed, kes noh, äriuudiseid ja. Ja investeerimispangandusest võib-olla huvituvad, siis see on ju avalik ju informatsioon, eks ju, et kinnevik ehk siis pikaaegne Tele2 omanik on ju aastaid tagasi ütelnud, et nad tõmbavad ennast telekommunikatsiooni ärist välja. Ma ju tunnen ka ju tänast, või noh, kinneviku omanikku, Kristina Stenbecki, isiklikult hästi oleme ka seal nendel teemadel siin läbi aastatel sattunud suhtlema. Ja noh, oli selge, et ikkagi tema isa Jan Stenbecki poolt asutatud Tele2 oli ikkagi. Nii kui nimigi ja kogu see identiteet ja strateegiagi väga selgelt näitab, et ta oli ikkagi mõeldud noh, turu avamiseks, endise monopoli vastu. Hindade alanemiseks ja selle strateegiaga ja selle kuvandiga väga edukalt nagu tehti, eks, aga tänases Apple'i ja Google'i maailmas, kus on ju. Ütleme, odavat minutihinda, kas Henrik tead, mis su minutihind on, õige, vabandust, vabandust, ma küsin ringi. Kas sa mäletad, millal sa teadsid viimati oma minutihinda?
Restart läheb edasi, räägime Peep Põldsamiga ja levikumist, nüüd siis nii-öelda tänasest levikumist. See olid oma ettevõttega siin nädal või isegi rohkem või paar nädalat, oled nüüd uudistus olnud selle Eesti 5G konkursi üle ja. See on üks hirmus segane lugu, et kui kõrvalt vaadata, et, et noh, meil pannakse nii-öelda oksjonile kolm litsentsi. Ja, ja sina ütled, et see on ebaõiglane, et noh, et pandaks neli, on ju, ja. Ja need siis noh, teiselt poolt, nii palju kui mõned ametlikult, mõned mitteametlikult kommenteerivad, et Esiteks, neli ei mängi Eestis välja, siis hästi need ei jagu, need megahertsid seal, need sagedusribad ja noh, teiseks, et. Et 5G-d ei saa üldse praegu ehitada, sellepärast et noh, sul peab 4G all olema, on ju, Põldsamil ei ole 4G-d all, järelikult ta ei saa 5G-d ehitada, järelikult ta tahab lihtsalt litsentsi turult ära osta, et minna siis. Kõmpida telekahte ja noh, panna, ma ei tea, pool milli juurde ja müüa telekahele see maha, et mis, miks te tahate seda litsentsi saada, kui teil sellega midagi teha ei ole?
Jah, meil on viimaksivõrk seal peal, eks, ja, ja arvestades, eks ju, seda, et me oma telekomi poole peal olemegi väga tugevalt fokusseerunud selle maa, maapiirkonna. Probleemide lahendamisele needsamad sada kuuskümmend kaks tuhat kodu, kusjuures need ei ole ju kõik ju maapiirkonnas, need on ka Tallinna kesklinnas ja, ja nii edasi, eks, ühesõnaga seal, kuhu kaabelvõrgud ei ulata, on probleem. See, et see probleem on niivõrd suur, oli ka natuke üllatuse selle viimase miili määruse. Selle toetusmeetme raames tehti väga korralik turu-uuring ja tehti täiesti selgeks ministeeriumi poolt, et kus ja kui palju neid on, eks, nii et. Et, et, et selle jaoks, see on meil nagu fookusala. 4G mobiil või üldse mitte, ka 5G mobiil ei rahulda seda vajadust seal, sellepärast. Ühesõnaga,
Ei, ka Vodafone ja Deutsche. Telekom ei tule ju siia konkursile, eks ju, pakkuma operaatorite vastu, kellel on alusinfra, suurkliendibaas, rahavood. Eks ja küsimus ei ole üldse nagu raha olemasolus, vaid ei ole ju vahet, kas selle investeerib Elisa, Levikom või Vodafone, iga investeeritud euro peab ju tagasi tulema, eks, nii et ja kui noh, pole vahet, kas seda. Äriplaani või prognoosi teeb Levikom või Vodafone Eesti turu jaoks, eks ju, siis on selge, et, et Tele2 või Elisa või Telial on võimalus oksjonil pakkuda. Mitte raha olemasolu või puuduse tõttu, vaid tasuvuse mõttes, nad saavad pakkuda noh, tõenäoliselt kakskümmend korda kõrgemat hinda kui Vodafone või. Ja oleks siis veel piiratud ressursiga tegemist, et, et Eestis, nii nagu ka teistes Euroopa riikides. Kõige võib-olla illustratiivsem on nagu Saksamaa, kes suisa eraldas ühe kakskümmend viis protsenti sellest sagedusalast just nimelt tööstustarbijatele ja sellistele kohalikele kasutajatele, eks, mitte, mitte siis üleriiklikeks. Üleriiklike võrkude operaatoritele, eks. Nii et, et, et meil ei ole ressursipuudust, Eestis võib välja anda neli, viis või isegi rohkem luba, eks, ja igasugune selline soov ja argumendid. Et ainult kolm, kolm luba mahub, on ikkagi meie sõnul väga otsitav ja ta ei ole mitte nagu Levikomi suhtes kuritahtlik, vaid ikkagi mure on ju selles, et. Et Eesti majandus, tootmis, automatiseerimine, kuidas tulevad 5G teenused, millal nad tulevad, eks, et see on nagu ikkagi nagu mure.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]