@ RESTART // 2019.04.06
geenius_restart_0823.mp3
KUUPÄEV
2019-04-06
PIKKUS
46m 02s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas elupõline häkker Andrus Aaslaid, kes räägib oma elukäigust alates raadioamatörismist, uudse võimenditehnoloogia arendamisest Estelonist välja kasvanud ettevõttes ja TalTechi satelliitide jälgimisjaama ehitamisest. Lisaks arutatakse biohäkkimise, tehisintellekti mõjude ja Eesti elektroonika tootmise eripärade üle, rõhutades Andruse laia spektriga huvisid ja tegevusi tehnoloogiamaailmas.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Sel nädalal on Restardis külas elupõline häkker Andrus Aaslaid, kellest osad Eesti IT-inimesed ole ilmselt kuulnudki, kuid kes osade jaoks mingit tutvustamist ei vaja. Tema viimane töö oli Alfred Vassilkovi juures Estelonis tootearendust teha, mille käigus töötasid nad välja täiesti uut tüüpi võimendi, mida Aaslaid oma kompanjonidega proovib nüüd maailmas turule tuua. Saates räägime sellest, aga ka sellest, kuidas ta aitab TalTechile ülitäpset satelliitide jälgimisjaama ehitada, häkib aju ja arvuti ühenduste kallal ning paljust muust. Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee .
Noh, see on selline innovatsiooni, innovatsiooni ABC, eks ole, et sa saad teha ühe innovatsiooni korraga. Kui sa lähed mitut innovatsiooni korraga tegema, siis isegi kui sa teed õige asja, sa tõenäoliselt hävid, sellepärast et inimesed ei ole võimelised seda vastu võtma, ehk siis noh, selliselt nagu noh. Kalesilt nagu autoni, paratamatult sinna vahele jääb üks selline kalesikujuline ilma hobuseta sõiduvahend, eks ole, et, et, et. Et nii me oleme seda isesõitvate autodega ka, et noh, tegelikult mida me innoveerime, me innoveerime ju kuidas saada ühest kohast teise. Auto ei ole ju noh, väga paljudele inimestele siiski mitte asi iseeneses, et noh, noh, okei, autod on toredad asjad lihtsalt sõitmiseks ka, aga, aga reeglina me sõidame ikkagi selleks, et saada ühest kohast teise, eks ole. Ja, ja vot nüüd on küsimus, et kuidas me saame ühest kohast teise, noh, selle esimene selline, lineaarsel skaalal on see isesõitev auto, mis tuleks meile järgi, korjaks meid peale, viiks meid kuskile, on ju. Aga nüüd need sotsiaalsed innovatsioonid, et kas see auto kuulub üldse meile või kuulub ta mingisugusele, kas mulle tulebki järgi ainult Bolt või kas see Bolt mingisuguse. Kui ma olen andnud mingisuguse ligipääsu näiteks Bolti mingile AI-le, kas see nagu vaatab minu kalendrit ja kuna on tõenäosuseid seitsekümmend kaheksa protsendiga, mul on sel ajal umbes vaja minna sinna. Veel enne, kui ma olen aru saanud, et shit, ma ei ole seda taksot tellinud ja jään järgmisele koosoleku hiljaks. Selgub, et juba minu nimeline auto on maja ees ja, ja suriseb ja ootab, millal ma talle peale istun, et noh. Et, et ma olen, ma olen väga nõus, et tõenäoliselt see innovatsioon lõpeb hoopis teisest.