Elupõline häkker Andrus Aaslaid

tipis? Ma käisin tipis, aga seda õpetas mulle varane internet, sellepärast et noh, kuna meil oli juba tollel ajal kergelt ligipääs mingite kaunikesti aeglaste meetoditega, aga siiski. Kõigepealt noh, me olime Fidoneti, Fidoneti kaader, eks ole, kaheksakümnendatel, siis tuli KBFI katuselt esimene kaabel Forekspanka, kus ma tol ajal töötasin, ise, ise tõime üle katuse mastiga koos. Samal päeval, kui esimest korda Rooma paavst külastas Eestit selle järgi, on hea meelde jätta. Ja, ja, ja mind jah, huvitas kogu aeg see, et kuidas nagu inimest saaks tuunida paremaks. Ja siis see artikliseerija oli noh, mu enda sellistest nagu mõtetest, mis olid internetist ja, ja Fidonetist ja mingitest FTP serveritest kokku korjatud. Ja, ja see tehnoloogia on päris, see tehnoloogia on selles mõttes huvitav, et seda on umbes viimased. Kolmkümmend, nelikümmend aastat eksperimenteeritud noh, Venemaal mingites laborites siin seoses arstiteadusega, ma arvan, et juba kõva kuus, kuus-seitsekümmend aastat. Et minu esimesed skeemid, mida ma olen leidnud netist, mis tegelevad inimesele elektri pähelaskmisega, selleks, et teda kuidagi paremaks või halvemaks teha, on pärit kuskil kolmekümnendatest. Lampidega ja puha. Aga, aga sellest sõltumata ei ole see tehnoloogia nagu veel kuhugi väga jõudnud, sellepärast et seal noh. Me suudame mõjutada täna emotsiooni, me suudame täna mõjutada seda, kuidas sa ennast tunned, me suudame sind viia meditatsiooni, me suudame sind kuidagi nagu panna oma muresid võib-olla unustama, et ta on sihukene nagu kerge traag. Aga me ei suuda nagu ikkagi sulle mingisugust filmi pähe otse lasta ja me ei ole saavutanud ikkagi seda taset, kus me suudaksime näiteks noh. Pimedad nagu kvaliteetselt nägijateks teha, et, et me suudame küll juba täna nii kaugele jõuda, et me paneme mingisuguseid, noh. Valgustäppidest pilti kokku, et mingi navigatsioonivõime pimedale inimesele me suudame täna nagu ajus teha. Magnetitega aju mõjutamine on jõudnud täna ikkagi sellesse faasi, kus juba suudetakse nagu suhteliselt hästi konkreetseid emotsioone esile kutsuda. Et siin minu meelest see üks kõige nagu lahedamaid eksperimente oli, meil nüüd oleks, oleks teadnud, oleks uuesti üle lugenud, aga ühesõnaga. Tüübid avastasid, et kuidas õnnestub ajupiirkondi nagu välja lülitada, sisse-välja. Ja, ja üks nendest piirkondadest, mida õnnestub suhteliselt kergesti nagu sisse-välja lülitada, on siis see, mis meid paneb tõtt rääkima ja valetama. Ja tüübid, divaisisidki sellise eksperimendi, et sihuke jalgrattakiivri moodi magnetitega ürakas, õigetes regioonides, õige sagedusega magnetväli. Lükkad nuppu ja tüüp hakkab nagu totaalselt jama suust välja ajama, selles mõttes, et noh, täiesti noh, jutt on nagu selge ja sirge, aga ei puutu, ei puutu, ei baseeru faktidele. Lülitad, lüliti teistpidi, jutt läheb mõistlikuks tagasi. Et ja kusjuures noh, täiesti niimoodi, et nagu ilma mingisuguse hävitundeta, ükskõik mida rääkida, sellest välja. Et noh, et, et sellise nagu aju mõjutamisega ikkagi täna nagu tegeletakse ja, ja noh, kes teab, mis seal sõjardite juures toimub, aga. Ma arvan, et selle asja foundation on jällegi sama asi nagu kõikide muude tehnoloogiliste innovatsioonidega, et ta läheb logaritmiliselt, et ühel hetkel nagu sa teed, teed, teed, teed midagi ei toimu. Ja siis järsku pah, on kõik kohad teda tä Kui seal nagu mõned tähed satuvad nagu õigesse järjekorda taevas ja, ja, ja, ja see tehnoloogia nagu käima tõmmatakse ja sinna rahad, rahastus peale tuleb, et siis ma arvan, et me oleme tegelikult reaalselt mitte väga kaugel, noh. No mitte väga kaugel, tähendab võib-olla viite, kuute, seitset aastat sellest, kui me näeme, kuidas sul on USB pistik peaküljes ja, ja, ja me saame selle arvuti ja, ja inimesevahelise liidese lõpuks nagu läbi murda. Mis on, mis on noh, üks minu lemmikteemadest tegelikult, nagu siiamaani.

Noh, see on selline innovatsiooni, innovatsiooni ABC, eks ole, et sa saad teha ühe innovatsiooni korraga. Kui sa lähed mitut innovatsiooni korraga tegema, siis isegi kui sa teed õige asja, sa tõenäoliselt hävid, sellepärast et inimesed ei ole võimelised seda vastu võtma, ehk siis noh, selliselt nagu noh. Kalesilt nagu autoni, paratamatult sinna vahele jääb üks selline kalesikujuline ilma hobuseta sõiduvahend, eks ole, et, et, et. Et nii me oleme seda isesõitvate autodega ka, et noh, tegelikult mida me innoveerime, me innoveerime ju kuidas saada ühest kohast teise. Auto ei ole ju noh, väga paljudele inimestele siiski mitte asi iseeneses, et noh, noh, okei, autod on toredad asjad lihtsalt sõitmiseks ka, aga, aga reeglina me sõidame ikkagi selleks, et saada ühest kohast teise, eks ole. Ja, ja vot nüüd on küsimus, et kuidas me saame ühest kohast teise, noh, selle esimene selline, lineaarsel skaalal on see isesõitev auto, mis tuleks meile järgi, korjaks meid peale, viiks meid kuskile, on ju. Aga nüüd need sotsiaalsed innovatsioonid, et kas see auto kuulub üldse meile või kuulub ta mingisugusele, kas mulle tulebki järgi ainult Bolt või kas see Bolt mingisuguse. Kui ma olen andnud mingisuguse ligipääsu näiteks Bolti mingile AI-le, kas see nagu vaatab minu kalendrit ja kuna on tõenäosuseid seitsekümmend kaheksa protsendiga, mul on sel ajal umbes vaja minna sinna. Veel enne, kui ma olen aru saanud, et shit, ma ei ole seda taksot tellinud ja jään järgmisele koosoleku hiljaks. Selgub, et juba minu nimeline auto on maja ees ja, ja suriseb ja ootab, millal ma talle peale istun, et noh. Et, et ma olen, ma olen väga nõus, et tõenäoliselt see innovatsioon lõpeb hoopis teisest.

Ei, noh, ei saa korta, on edukamaid ja vähem edukamaid projekte, eks ole. Aga, aga kuidagi, kuidagi on see jällegi niimoodi juhtunud, selles suhtes, et, et kui sa nagu. Teed mingit inseneritööd, siis ega noh, kuigi me ju anname masinatele hinge ja me teeme nagu teinekord sellist väga lahedat innovatsioon ja saad käia mööda linna ja vaadata, et oo, selles robotis on minu silmad või, või selles, selles seadmes on minu aju, eks ole, et siis. Siis see impact on tegelikult, noh. Ikkagi suhteliselt teinekord selline, et sa ju ise tead, aga, aga, aga, aga sa ei suuda võib-olla tihtipeale sellise nagu noh, eriti veel nagu Eestist vaadatuna, sa ei suuda nagu sellist tehnoloogilist impact'i nagu luua. Ja selle koha peal, miks ma olen nende selliste. Nagu ma ise ütlen, nomenklatuursete töökohtadega alati nagu paralleelselt tegelenud on just see, et. Et kui sul on mingid mõtted, mida sa tahaksid nagu ühiskonna poole pealt nagu teha, et mida sa näed, et saaks paremaks teha või mida sa näed, et saaks teisiti teha, et siis. Kui sul seda väljundit ei ole, siis see ongi selline Facebooki seinal nihukene rändimine, et kõik võiks parem olla, aga. Aga noh, ma olen tõepoolest kokku peaaegu viis aastat IT-s erinevatel positsioonidel nõunik olnud. Aga kas

Noh, ütleme niimoodi, et mul oli au viibida ikkagi päris kahe tuhandendate algusel selle juures, kui me selle e-riigi müüdi lõime. Ja, ja noh, ma arvan, et, et, et päris hästi tuli välja, et selles mõttes need olid huvitavad ajad, kus oli sisuliselt nagu otseses mõttes suhteliselt tillukese kambaga istusime koos ja, ja, ja planeerisime neid Sebiti messe ja, ja kogu see asi oli selline fake it till you make it, et. Et kas me suudame teeselda, et meil on nagu kõvad e-riigi lahendused, seni kuni need lahendused taha tulevad. Ja, ja see oli hästi huvitav aeg selles suhtes, et me saime võtta nagu ette ühe terve riigi ja teha selle ringi. Et me nagu, nagu kõik, mida me seal tegime, noh, kõik läks kaubaks selles suhtes, et, et, et. Et, et, et oli, oli selline nagu loomise aeg ja, ja seda sa ei saa nagu, kui sa oled üksikinsener, seda sa ei saa kunagi sellises mahus teha. Täpselt samamoodi noh, Microsoftis töötades me tegime, eks ole, selle e-riigi innovatsioonikeskuse. Mille najal siin on ka päris palju sõidetud, eks ole, et noh, ühest noh, see oli selline idee, mis kasvas kahes kohas korraga, et, et minul tuli ta Microsoftis ja siis samal ajal tegelikult Enn Saar, ta. Oli MikroLinkis juba praktiliselt kante vahele pannud ja siis vahepeal tekkis piinlik hetk, et nagu, et, et nagu. Microsoft tundis, et äkki me nagu näeme välja, nagu me oleksime MikroLinki idee ära kaaperdanud, aga siis me panime leivad ühte kotti ja hakkasime seda koos tegema ja, ja sellest sai selline noh. Mõneks ajaks päris äge sümbol jällegi, et, et noh, need on sellised asjad, mis jätavad nagu mingil viisil nagu jälge. Ja, ja noh, minu tänane töö, eks ole, on täpselt samamoodi nüüd jälle peale Esteloni, kus ma nagu lõpetasin kõlari. Kõlari valmistamise ühel päeval ära, eks ole, ja, ja, ja läksin. Läksin PricewaterhouseCoopers tööle selleks, et nagu tehisintellektiga jälge hakata järgmiseks jätma meie tööstuses.

No selles tühimikus ma opereeringi, ma nagu läksin seda tühimikku täitma, et, et meil on siin täna, eks ole. Tekkinud nagu selline innovatsioonilaine, mis tegelikult puudutab sellist, kuidas me seda tehisintellekti peaksime nagu rakendama, et noh. Noh, tegelikult võib-olla tehisintellekt ei olegi nagu hea näide, blockchain on tegelikult nagu täna see koht, kus kõige rohkem tegelikult king pigistab, sellepärast.