Kuidas Arno Kütt ehitab Cleveroni

Aga seal, seal tekkisid jälle järgmised probleemid, oli, oli kauba kojuveoga, et noh, meil oli ainult riiklik niisugune postiettevõte. Ja nõmmad viisid ju välisukse, et ainult ja me saame, iga päev hakkasime saama klientide negatiivseid kõnesid, et ütleme, lapseootel naisterahvas elab vihendal korrusel ja päeval on kulleri kõne talle alt, et tule viia oma diivan ära, tule viia oma madrats ära. Ja noh, meil on siis, mida me teeme, et kas võtame ära need müügist need tooted. Et kannatame seda kisa või teeme ise üle-eestilise võrgu, aga otsustasime selle kõige keerulisem, et lõime üle-eestilise logistikavõrgu, kus on kaks inimest, kes viivad mööblituppa, pakivad lahti, kui on vaja ja. Ja sealt, selleks hästi käima ja siis tulid meie poole järgmised kaugmüüjad. Seal oli siis, Hobihall oli ja Quelle olid siin, et nemad tahavad ka alternatiivi, aga mitte nii-öelda suurte asjade veole, vaid väikeste asjade veole. Siis nii-öelda postkontorid tahtsid alternatiivi ja noh, nii sündiski siis sisuliselt SmartPosti idee, et, et me ei ole neid kappe välja mõelnud, sellised, need olid olemas, aga need olid kiirkuller teenuse jaoks, aga meil olid natuke teistsugust vaja ja see oli üks kõige lühemaid koosolekuid, et. Et oli, et kas me saame sellise kapi tegemisega ise hakkama või sellise pakiautomaadi tegemisega ja siis oli, kõigil oli jess, proovime noh, ja noh, ilmselt nii sündis SmartPost.

Ja USA tuli jah, ikkagi läbi juhuse, et esialgu oli ikkagi, meil on plaan Eestis kasvada suureks. Aga noh, see break even oli meil ikkagi päris kaugel, et kui me selle SmartPosti käivitasime, noh, ma tean, et esimene paki hind, mida me saime, oli kolmkümmend krooni, aga kulu ühe paki kohta oli kaks tuhat. Järgmine kuu oli parem, tulu kolmkümmend krooni, aga kulu oli tuhat kaheksasada, noh, miljon krooni kuust põletasime ära korralikult ja, ja siis mingi hetk oli, et meil on tõesti nagu kolm-neli kuud on raha, et midagi tuleb nagu ette võtta, et keegi ei julgenud siin ahju raha juurde panna, siis olime sunnitud nagu selle võrgu maha müüma, SmartPosti ja siis. Oligi parimad tingimused, saime Soome Postiga, siis müüsime SmartPosti osa koos kaubamärgi ja selle võrguga Soome Postil ja, ja vahetasime firma nime ära Cleveroniks ja võtsime fookuse just selle viimase miili tehnoloogia arendamisele, et, et. Mida mugavam, mida kiirem see on, noh, mida me tõime veel, me tõime postkontorid, mis olid enne nurgatagustes, me tõime selle igapäeva teekonna peale, et kui sa töölt tuled, käid poest läbi, lähed koju, siis seesama teekonna peal pead saama oma paki kätte, sa ei pea tegema mingit lisasõitu. Ja noh, see on alati kalli pinna peal ja siis oli meie, et kuidas saada selle nii-öelda kaubanduskeskuse kalli pinna peale võimalikult palju pakke panna ja kuidas see võimalikult kiiresti pakk sisse, kiiresti pakk välja, et järjekord ei teki, et. Et need olid need väljakutsed, mida me siis lahendasime.

Võib-olla kui hästi sellist suurt pilti vaadata, siis järgmise kümne aasta selline, mis hakkab buumima või juba buumib, on toidukaubad, toidukaupade internetimüük. Et, et see, see kindlasti tuleb ja kui me siin ütleme nüüd võtame tagasi kümme aastat, et me viisime postkontoritest asja nii-öelda paki kättesaamise kaubanduskeskustesse, pakiautomaatidesse. Siis, siis inimesed ikkagi soovivad võimalikult kodule lähedale, et need pakiautomaadid lähevad inimestele kodudesse. Et see oli

Noh, kodupakiautomaat, eks ma ei tea, kuidas see nimi seal välja kujuneb, et. Et jah, nii eramajadele kui ka kortermaja lahendused, et, et sa praegu võid tellida oma toidu noh, ükspuha kust ja siis kätte saad ka tegelikult ükspuha kust. Et no mis muutus veel võib-olla tuleb, mis ma olen, et. Kõik räägivad, et kaubandus ja nüüd on e-kaubandus, see on umbes sama, kui, kui kunagi oli ju, oli televiisor, mis näitas mustvalget pilti, siis hakkas värvilist pilti näitama, siis nimetati seda värvi televiisoriks. Täna ei ütle keegi värvi televiisori, ikka on televiisor lihtsalt. Ja kaubandusega on samamoodi, et oli kaubandus, nüüd öeldakse, et on e-kaubandus, varsti on jälle kaubandus, lihtsalt kaubandus muutub, seal on hästi palju erivõimalusi. Ja see e-kaubandus on üks lihtsalt osa, kas sa lähed ise järgi või seda tuuakse sulle koju või p

Mina elan hästi palju e-kaubanduse peal, mitte toidukauba mõttes, sest mul on just seesama probleem, mis sa kirjeldasid, on ju, et ajad lihtsalt ei klapi. Aga kõik muud kaubad praktiliselt, tellime ainult internetist. Ja, ja noh, see kulleri stress, see on täiesti haige maailm minu meelest, kuidas see kullerivärk toimib. Et noh, ma olen tööl ja helistab mulle kulleri mingil kell kaksteist kolmkümmend, kus te olete? Ma olen, ma olen ukse taga, ma olen tööl jumal küll, kellel on tööpäev, noh, kaksteist kolmkümmend, ei. Ja on mõned lahendused, mis toimivad. Kõige lihtsam on see, et ma tellin kontorisse. Sest siin on alati keegi olemas, vahet pole, kui mind ei ole, noh, tuleb see asi siia praegu, ootab üks pakkment siin. Ja kolmas variant, mis mulle hästi meeldib, on, et osades poodides on, on pood pluss kapp. Ehk, et ma ostan netist ära, valin rahulikult, võrdlen, guugeldan, on ju, ja siis ütlen, et ma ostan selle. Ja lähen millalgi järgi ja ta on kapis, ma ei pea ootama järjekorras, ma ei pea müüa aga suhtlema, lihtsalt panen oma koodi sisse, võtan asja, lähen minema. Ja need on need kolm asja, mis täna minu jaoks töötavad.

Ja pigem see teine variant, et maha müümist me ei näe, kuna me väga palju ikka panustame oma kaubamärgile, kõik tooted lähevad meie kaubamärgiga, et selle eest me väga võitleme, et kusagil ei oleks selline white label meie toode, et.

Selge, aga aitäh, Arno, meie saateaeg on selleks korraks läbi ja palju jõudu tegemisi, loodame, et kõik projektid lähevad hästi käima ja mina loodan, et see pakijamas hakkab lahendatud e-kaubanduse fännina. Aitäh ka kõigile kuulajatele ja restart on jälle tagasi nädala aja pärast.