Kas kohvikus varitseb viirus?

Tere kaunist päeva kõigile, kes armastavad Restarti kuulata. Taavi Kotka, Enrik Roonemaa on stuudios ning meil on külaline, kelleks on Jürgo Preden ja, ja ettevõtteks on Thinnect. Mina ütlesin enne Thinnect nagu connect, aga Jürgo ütles selle peale Thinnect. Kohe saame teada, kuidas on õige. Igatahes, meil on omaette väike traditsioon välja kujunemas siin, et Restartis käivad külas ettevõtted, mille on endast välja lennutanud kaitsevaldkonna firma Defendec. Alles oli meil Rico Nais, nüüd on Jürgo, vaatame, kas tuleb veel mõni, kui kümme saame kokku, siis teeme nimelised pusad kõigile. Aga täna siis alles teine, tere, Jürgo.

Tere, Henrik ja Taavi, et ja ka kuulajad siis, aga, ja aitäh selle lubaduse eest, et nende pusade osas.

No kümneni on minna veel.

Tegelikult on ka sidintel välja kasvanud Defendecist, et.

No vot. Hakkame siis sinna Thinnectiga peale, Taavi, kui ma teen sulle tunnikontrolli, millega tegeleb Jürgo Predeni, Defendec'i Thinnect?

No selles mõttes tõmbad kohe nagu nii-öelda teki alt ära, et ma tean seda, et ta tegeles andurite, andurite sünkroniseerimise ja, ja selliste asjade juhtimisega. Ja et ta on TTÜ-s väga aktiivne, seda või TalTechis ma ei tea, kumb see nüüd õige on, et vahepeal nagu muutsid nimesid, nagu ei muutnud ka, et sa ainult aru, mis värk on täpselt, aga aga ühesõnaga, ega ma rohkem ei tea. Just, mingi andurivärk ja päris sihuke keeruline, keeruline asi, et, et

ma võib-olla räägin paar sõna taustast ja sellest,

kuidas me selle. Thinnect'iga alustasime ja kuidas, kuidas see keeruline, keeruline tee on käinud, et, et nagu, nagu Henrik juba alguses ütles, siis me oleme. Defendec'ist välja kasvanud, Defendec tegelikult jagunes aastal kaks tuhat viisteist ja siis sündis uus ettevõte Thinnect. Ja mida meie siis teeme Thinnectis, me kommertsialiseerime seda tehnoloogiat, mida me algselt hakkasime Defendec'is arendama ja loomulikult arendama ka edasi seda tehnoloogiat. Ja see tehnoloogia ongi siis nüüd selleks, et need sensorividinad ja ka kontrollerid siis omavahel kokku ühendada, töökindlalt. Pilve ühendada ja, et neid siis hästi hallata, nende käitumist ja nende ja nende funktsionaalsust hästi hallata siis pilvest. Ja kui me algselt olime ikkagi puhas tehnoloogiaettevõte, et meie see eesmärk oli siis litsenseerida oma, oma tehnoloogiat kolmandatele osapooltele. Me alguses arvasime, üldse ise ei pea tooteid tegema. Siis mingi hetk me saime aru, et, et kui me neid tooteid ise ei tee, ega siis, ega siis teised ka neid meie eest ei tee.

Kas see, kas Thinnecti maailm on see, mis umbes siis, kui te jagunesite, ma mäletan, ma käisin Barcelona mobiilimessil ja siis mingites boksides iga teine lause sisaldas endast terminit nagu mingi smart cloud ja sensor swarm ja, ja mingi smart task. Noh, see oli kõige selle katus, eks ole. Aga et noh, mõte oli see, et meil on kümme miljardit mingit sensorit, mis pannakse internetti ja siis nad on targad ja organiseeruvad ja kõik, kõik, et see on nagu sellest ajast pärit, pärit asi.

Just, just, et see on see, see on see visioon tegelikult ja, ja noh, kui mina hakkasin tegelema selle valdkonnaga, siis seda terminit, asjade interneti veel ei olnudki. Olid igasugused muud, muud tervenid nagu tajumatu arvutus ja, ja nähtamatu arvutus ja sellised asjad. Aga, aga meie nüüd siis jah, meie teeme põhimõtteliselt seda valdkonda jah, me teeme neid asju.

Oota, meil on ikkagi raadiosaade, mis tähendab seda, et meil on nagu normaalne kuulaja olemas, on ju, et ei ole mingi, ainult mingi nohik on ju kuskil, kuskil siin mikrofoni taga, eks, et mõlemal pool. Et uuesti, näeme algusest tagasi. Millist probleemi sa nüüd lahendad, täpselt siis, mis asi maailmast katki on? Maailmas on, maailmas on liiga vähe

sensoreid.

Ei, sensoreid ta ei tee, ta ühendab neid, aga no kuule, nagu kui sensori teed, siis teid ju selle asja ka, millega ühendada saab, on ju, et noh, et, et nagu.

No, siin on kaks, kaks eraldi dimensiooni, üks on, üks on tehnoloogia dimensioon ja teine on tootedimensioon. Et kui me räägime sellest tootedimensioonist, siis me, siis me, siis me teeme nüüd Thinnectist tooteid, millega me saame vähendada energiatarvet, muuta maailma ohutumaks, mõnusamaks. Teha protsessi efektiivsemaks ja seda kõike me teeme siis oma selle.

Üks näide, millest saab tädi Maali

aru. Üks näide, millest, mis on võib-olla lihtsalt arusaadav, juhime tänavavalgusteid. Jälgime hoone sisekliimat, et, et kui hoone energiatõhusust parandatakse, et sisekliima halvaks ei läheks.

Stopp, stopp, stopp, nii. Nüüd, seda me oleme näinud, sõidame mööda viimseid ringi näiteks öösel, valgustus läheb põlema vastalt sellele, nagu auto liigub. Et noh, auto läheneb, tänavavalgustus läheb põlema, auto eemaldub, kustub ära, väga lahe. Ma olen kogu aeg arvanud, et see staff tuleb kõik

Hiinast. Kindlasti palju sellest riistvarast, mis seal sees on, tuleb Hiinast. Aga, aga noh, üks näide sellest, et.

Ühesõnaga, et sina seda andurit ei tee, mis vaatavat auto tuleb. Et sina teed selle, võtad selle andurist informatsiooni ja paned selle kokku kuskile mingisse teatud keskmisest tarkvarasse, kus ma saan häälestada, et kuule, et kui auto tuleb, siis kahesaja meetri pealt, mitte saja meetri pealt lülite valgusust sisse.

Meie teeme selle tarkvara, mis läheb sinna anduri sisse. Ja me teeme selle tarkvara, mis läheb selle kontrolleri sisse. Ja, ja siis ka tegelikult selle, selle tüki, mis siis nüüd pilves kogu seda asja orkestreerib või, või koordineerib siis.

Ühesõnaga, Hiina seda ise ei tee, vaid vastab teie käest.

Hiinlased ostavad meie käest tarkvara, just.

Kas sa nüüd said Hendrik aru, jah?

Nüüd mulle hakkas tunduma mingisugune äraspidi, äraspidine asi, et, et Eestis on firma, kelle käest hiinlased ostavad asju.

Noh, väga hea. Nii, teine oli soojuskliima, et täpselt samamoodi, et kui meil on, ma ei tea, Danfossi need, radiaatorite küljes need regulaatorid, millega ma saan keerata käsitsi seda. Radiaatorid soojemaks ja külmemaks, siis teie põhimõtteliselt teete selle asemele. Sellise elektroonilise vidina, mis suudab ise ennast soojemaks, külmemaks teha vastavalt sellele, milline on toatemperatuur ja mismoodi on seda äppist häälestatud, jah.

Näiteks jah, et see, see on nagu üks võimalikke rakendusi, just.

Kuigi Danfossil mees tegid Proekspert seda asja.

Jajah, just, just. Aga noh, küsimus just, just on selles, et, et mis on see, meie tehnoloogia on, on pigem seal kommunikatsiooni poolel ja selle seadme, seadmehalduse poolel, et. Et kuidas see, kuidas see teadmine jõuab sellesse, sellesse termostaati, et vot nüüd on vaja seda või teist tegevust teha, eks ole. Paljud kasutavad wifit selleks, et neid seadmeid ühendada. Meie, meie tehnoloogia on siis antud rakendustes alternatiiv wifile.

Teate oma võrgu?

Just, täpselt.

Okei, nii, üks on, jälle raadiokuulaja küsib, et miks see nii lahe on, miks see nii hea on, et kindlasti hakkad rääkima mulle küberturbest.

No küberturve on ka kindlasti oluline, aga, aga tegelikult reaalsus on see, et nende väikeste vidinate sensorite kontrollerid. Võrkuühendamine, kokkuühendamine on keerulisem, kui see tundub. Ja see on, ja see on probleem, mida, mida meie lahendame, et selleks, et teha seda energiaefektiivselt, skaleeruvalt ja turvaliselt.

Aga ma just mõtlengi, et mis nüüd raske on, on ju, okei, mis on iseseisvalt seadmed kuskil posti otsas, on ju, kus ei ole elektrit. Siis sa pead kuidagi saastma patarei eluiga, okei, sellest me saame aru, on ju. Mis veel, samas, kui sul on täna valgustuspost, siis elektrit on seal nii, et tabab, on ju, et noh, et, et.

No kas, kas see on normaalne, et tänavavalgusti kontroller, kui näiteks tänavavalgusti on kahekümne vatini, et kontroller võtab viis vatti või? Ei ole ju päris? Et noh, tegelikult sa tahad ka seal energiat säästa, et see on üks pool, et seal energiat säästa. Teine pool on see, et, et millega sa seda kommunikatsiooni teed ja, ja, ja kas sa tahad need kõik. Noh, kindlasti ma arvan, et järgmisena Taavi ütleb, et nad ju kõik lähevad mobiilivõrku ja, ja milleks meil siis seda alternatiivset kommunikatsioonitehnoloogiat vaja on. Et reaalsus on see, et erinevatest aspektidest, erinevatel põhjustel ei ole nende kõikide seadmete mobiilivõrku ühendamine kas mõistlik või, või kuluefektiivne.

Oota, aga meil on olemas terve, Jürgo, meil on terve hulk võrke, eks, et viis G üks nagu, no mulle tundub pool sellest viis G story'st, mida on räägitud ja miks meil teda nii õudselt vaja on. On see, et meil on vaja kõik kuusepuud ja kukeseened internetti ühendada, on ju, et noh, muidu ei saa enam edasi. Ja lisaks sellele on vist enam-vähem, ongi vist kõigil Eesti mobiil, mobiilioperaatoritel. Kas telekahel on, oma see asjade interneti võrk, mis on siis kas mingi kaks G või kolm G või neli G peale ehitatud mingi spetsiaalne asi? Kus väga, väga madala energiatarbega sensorid käivad, lisaks on. Mis on see firma, mis peaaegu pankrotis on ja 5G-d tahab saada? Levikom, ei, on Levikom või? Mul läks nimi meelest ära, et neil on, on oma asjade interneti võrk, eks ole. Kuhu, kuhu sina nüüd veel oma asju ühendad, sul on mingi veel mingi oma võrk või?

Ja, meie, kui me nüüd läheme tehnoloogia juttu, juttu rääkima, millest võib-olla, millel kõik võib-olla ei, ei jõua, ei jõua järgi, aga jah, meie teeme oma võrgu. Mis on siis, kasutab teist raadiostandardit, kui need, need, mida sa mainisid just. Ja, ja mis on selle võrgu eelis, on see, et, et sa saad panna seadmeid punktidesse, kus, kus, kus teised seadmed ei saa kommunikeerida. Et sa saad, saad neid panna, no hoones, ükskõik millisesse punkti. Mõtlema

meie raadiokuulaja peale, no ühesõnaga seadmetele raske võrgus olla, kui on väga paksud seinad. Just. Signaali tulla läbi, nii, nüüd Jürgo ütleb, et ahah, mul on lahedam signaal, ehk siis mingi teanud siis järelikult madalam sagedus, on ju. Ei,

mis, kui me jälle tehnoloogiast vist edasi räägime, et ühesõnaga, mis, mida meie teeme, me teeme mesh võrgu, iga seade on ruuter, iga seade vahendab teiste seadmete sõnumeid. Ja, ja sagedus tegelikult, mida me kasutame, on kaks koma neli gigahertsi, sellepärast, et madalal, madalamal sagedusel sul ei ole ribalaiust, sa ei saa andmeid edastada. Ja see on, on probleem mitmete alternatiivsete tehnoloogiatega, kus sul tegelikult noh, seesama, mida, mida siin Henrik mainis. Loora, mida siis Levikom rakendab, eks ole, väga hea võrk. Levib kaugele, aga sul ei ole ribalaiust seal, sa saad, saata võib-olla paar korda päevas, eks ole, kui sul on, on mingi vähegi, vähegi suurem võrk, eks ole, ja tegelikult see. Standard ei luba aga tihedamini saata. Et see on nagu osa sellest, et kui ma tahan iga viie minuti tagant saada näiteks CO2 sensori lugemit. Siis sellise tehnoloogiaga seda ei ole, ei ole tegelikult võimalik teha.

Ühesõnaga, et jällegi kui kuule aru saaks, tuleb paigaldada maja peale piisavalt palju seadmeid, kes üksteist piisavalt hästi näevad, noh, nii-öelda kuulevad, vabandust, mitte näevad, kuulevad. Ja kui kuulevad, et siis saab aru, et, et kui küsitakse, et anna mulle nüüd CO2 näit ja isegi kui mina ei ole CO2 näit, vaid olen hoopis näiteks temperatuuri andur. Siis ma võin vahendada ka seda informatsiooni, et näed, ma näen seal ühte CO2 andurit ja saadan tema informatsiooni edasi.

Päris noh, peaaegu päris nii see ei ole, et tegelikult see on ruutiv võrk noh, nagu, nagu suur internet tegelikult, on seade, kes teab, et tema tahab saata pilve mingeid andmeid. Tema otsib ruudi, kuidas ta saab andmeid pilve saata ja siis hakkab neid andmeid saatma ja samamoodi saab pilvest talle siis saata mingid sõnumid vastu. Jah,

see on ju, Taavi, natuke umbes nagu kuskil Hispaania bussijaamas olnud, et kus, kus CO2 on, vabandage, kas te teate, kus ma, kus CO2 on, kus pool? Ei, ma saan aru, see

on teistpidi, et sa tahad nagu rongi peale astuda, aga näed

Okei, me läheme väga, väga metafüüsiliseks siin, aga ma arvan, see on hea koht, kus me võime teha pausi ja siis lähme oma jutuga edasi. Restart jätkub, Jürgo Preden on meil külas ja Thinnect on ettevõte, mis me terve esimese saate neljandiku grillisime siin Jürgot, et millega sa tegeled ja Jürgo ei jäänud vastuseid võlgu või kogu aeg varukas tuli, millega ta, mille kõigega ta tegeleb. Mis see, kuidas üks selline ettevõte sünnib, mis, mis tegeleb nii müstiliselt paljude asjadega? Ja, ja, ja, ja ta on võrk ja on tehnoloogia, on sensorid ja on tarkvara ja on mingisugused lahendused. Defendecil ma saan aru, öeldi, tuleb Jürgo, me ei saa aru, mis sa teed, aga mine tee seda kuskil mujal, võta kõik oma asjad ja mine tee oma putka.

Tegelikult, kui me Defendec'i asutasime aastal kaks tuhat kuus, viisteist aastat tagasi juba. Siis, siis algne idee oli, et me teeme universaalse tehnoloogiaga tehnoloogia, millega on võimalik teha väga palju erinevaid rakendusi. Ja me hakkasimegi alguses seda tehnoloogiat arendama. Ja tegelikult siis Defendec'is esimesed aastad me tegelesime sellega, et otsida, et mis võiks olla see hea toode, mille peal seda tehnoloogiat rakendada. Ja, ja tegime tegelikult erinevaid piloote, jälgisime teekliimat. Mõõtsime, mõõtsime soomukite sildade kiirendusi. Ja, ja, ja tegelikult jätkasime selle tehnoloogia arendust peale seda, kui, kui Defendec oli selle oma toote leidnud, selle siis piirijälgimise, perimeetrijälgimise toote. Ja, ja jätkasime tehnoloogia arendust, kuna. Mina siis oma teadlase hingega leidsin, et, et see on tehnoloogia, mida maailm vajab, me, me lahendame olulisi probleeme, me lahendame probleeme, mida teiste tehnoloogiatega ei saa lahendada. Ja ei paista aga lähitulevikus alternatiivsed tehnoloogiad, mis neid probleeme nii hästi lahendaks. Aga

see on nagu, ütleme, ettevõtte sarjast tehnoloogia otsib probleemi ju, et

lahendused. Just, just, just algselt see nii oligi, just. Et kui me, kui me spinnisime välja Thinnecti Defendec'is, siis tegelikult oligi, et meil oli. Oli tehnoloogia, kolm inseneri ja mina. Ja mina tollel enam kahjuks insener ei olnud ja, ja siis, ja siis hakkasin ringi käima ja vaatama, et kus me seda tehnoloogiat siis rakendada võiksime.

Aga ma ütlen, et see on ikkagi, kui me vaatame nüüd seda, et, et sa juhid neid andureid ja, ja, ja teed sul oma võrku seal peal ja nii edasi, eks, et see on ikkagi nagu selles mõttes selline teema, kus. Ütleme niimoodi, et kui see probleem kindlasti maailmas eksisteerib ja ütleme eriti noh, ma ei tea, ehitiste puhul, kus, mis ehitati kaugelt enne internetiaega ja, ja hoopis mingitest teistel näiteks militaareesmärkidel ja nii edasi, onju. Ja, ja tihti on seal needsamad, miks nii-öelda varustavad selliseid majusid seadmetega ja, ja ehitavad neid süsteeme. Et nad näevad ka probleemi, aga nad ei tea, et on olemas maailmas selline kihvt nagu lihtne lahendus, et näed, et kui me võtaksime siia peale selle Thinnecti soft'i, on ju. Kõik kohe toimiks ju, on ju, et kuidas sa ikkagi jõuad selle nii-öelda, noh ma tean, et probleem on olemas, aga seda probleemi on nagu noh, õudselt raske nagu spottida või sa pead ennast nagu maru nähtavaks tegema ja samas kui sa ennast maru nähtavaks teed, siis te ikka muud probleemid jälle. Et, et räägi sellest, kuidas sa leid oma klienti üldse?

Miljoni dollari küsimus, eks ole, et kuidas, kuidas see tehnoloogia nende klientideni viia. Et, et siin on, on kindlasti. Ongi erinevaid, erinevaid võimalusi, kuidas seda teha, kindlasti on partnerid, kes seda tehnoloogiat kommertsialiseerivad, noh, näiteks siin saate alguses me näljatasime, et üks väheseid Eesti firmasid, kes hiinlastele tarkvara müüb. Et, et noh, see on üks path, on siis see, et me litsenseerime oma tehnoloogiat ettevõtetele, kes teevad tooteid ja kes viivad neid siis turule, et noh, näiteks ongi, et Shanghais on hoone, kus on. Meie, meie tehnoloogiad sisaldavad seadmeid, mõnisada. Kus siis, mis ongi hetkel nende katsepolügoon, kus nad siis, kus nad siis neid asju, asju katsetavad, meie tehnoloogiat katsetavad ja neid, neid rakendusi katsetavad, mida, mida nad siis meie tehnoloogia baasil teinud on ja sellest, sellest teemast võiks veel pikemalt rääkida, aga, aga ma vastan siis küsimusele edasi. Teine, teine tee või siis path on siis see, et teha ise tooteid, mida turg hädasti vajab. Ja, ja, ja, ja neid siis turule pakkuda, et noh, näiteks seesama toode, mis me. Mida me hetkel, üks, üks, mida me pakume, on sisekliima jälgimine. Millest me plaanime siis arendada edasi järgmises versioonis nüüd lahendusi, mis on võimeline hindama nakatumise tõenäosust ruumis, kui ruumis viibib rohkem kui üks inimene. Ja, ja sellised ja sellist, selliseid lahendusi, millel on reaalne turuvajadus ja millel on, millel. Kus on, kus on hetkel turul augud, et neid on võimalik suhteliselt hästi müüa ja siis hiljem on võimalik sinna ka siis neid teisi rakendusi juurde müüa, mis siis neid, seda täiendavad. Näiteks veelekete avastamine või, või siis energiatarbe jälgimine ja muud säärased.

See on ikkagi jällegi, see tundub nagu selline maailm, mis on ikkagi päris korralikult ära jagunud, et. Keegi on ikkagi hakanud näiteks, ma ei tea, ühe ettevõtte veel kandureid ostma, siis eks ta ostab neid põhimõtteliselt elu lõpuni, tundub nagu nii, et. Et kuidas sinna vahele üldse saab, et kas sa ostadki nagu kellegi olemasoleva tegija nii-öelda no-name brändi, kleebid sinna peale oma kleepsud ja paned sinna peale oma soft'i? Või kuidas see käib?

Reaalsus paraku on see, et me ikkagi võõrasse riistvarasse, kolmanda osapoole poolt toodud, toodetud riistvarasse, kellega meie koostööd ei tee, me ikkagi oma tarkvara väga lihtsalt panna ei saa. Reaalsus on see, et me, need tooted, mis me müüme, me oleme ka ise arendanud need, kas meie või meie partnerid on nad disaininud selle riistvara. Ja, ja siis me paneme siin oma soft'i peale, aga nüüd, aga nüüd küsimus, et küsimus, mis sul oli siis, et kuidas selle, nende oma toodetega turule minna, kus on juba suured tegijad ees. Et no ühe näite, mis ma saan tuua, et selle meie sama sisekliima jälgimise tootest on väga-väga huvitatud üks USA suur börsifirma. Sihuke turuväärtusega sada pluss miljardit dollarilt, kes soovib siis selle meie toote võtta oma portfooliosse ja seda edasi müüa ja hetkel me, me valmistamegi neile materjali ette. Et nemad, nad nimetavad seda sales playbook'iks, et see meie toode sinna sales playbook'i panna, et nemad seda saaksid edasi siis müüa.

See ei ole Amazon. Nad müüvad edasi, üldiselt kaupa.

Ei, see ei ole Amazon, ütleme niimoodi, see on, see on tehnoloogia ja, ja ütleme, see on teenuste ja, ja riistvara tootev ettevõte, kes siis neid asju turule pakub.

Nojah, me võime neid siin veel nimetada, aga Jürgo kindlasti ei hakka tegema, ei hakka levitama. Aga see, see tundub nagu selline põnev teekond, eks, et mõnes mõttes see, see sedapidi asjadele lähenemine, kus mul on tehnoloogia, mis otsib probleemi. See on nagu IT-s olnud noh, nagu suur koll, et, et seda hästi tihti peetakse nagu väga õudsaks mõtteks. Ikka tuleb säravate silmadega sul IT-osakonnast mingi inimene ütleb, et käisin messil, ei ole laheda kasti leidsin ja me raudselt peame selle kasti ostma ja siis hakkab see äripool sebima, et mis kast see on, miks me seda vaja, mis me sellega teeme? No ei tea, aga see on hea kast, on ju, et, et seda nagu hästi tihti tuuakse näiteks kui noh, viisist, kuidas ei tohiks asju teha. Kas sa oled ka, Jürgo, selle otsa nagu põrganud või niipidi sellele asjale va

Selles mõttes tunnistada täiesti oma viga, et seda ma olen, olen teinud enamuse elust, et ma, tulevad igasugused minu ja ka osade teiste inimeste arvates geniaalsed ideed, kuidas asju teha võiks. Ja sest noh, nagu tunnetuslikult on näha, et on, on tehniline probleem, mis vajab lahendamist. Ja, ja oleme, noh, oleme neid asju arendanud, noh, näitena ma saan tuua, et ma siin. Ise kirjutasin koodi, umbes kaks aastat tagasi, et kirjutasin nagu tuli järgmine mõte, et võiks teha. Meil on see, mis ta on siis distributed ledger on siis nüüd see, mis eesti keeles on siis?

Ma ei tea, aga põhimõtteliselt sa, sa räägid Bitcoinist ja mingist sellisest.

Ei, mitte Bitcoinist, et aga noh, ühesõnaga, et. Distributed ledger'i selleks, et tagada sensor andmete usaldusväärsus, et sa teed selle ledger'i nendes, see on sensorite endi peale. Kus sul siis ledger, ledger entry on mis iganes, seitsekümmend bait ja nii edasi, eks ole. Ma, see tundus nagu hea mõte, ma kirjutasin ka, siis kirjutasin ise Z-koodi vahelduseks. Kirjutasin ka prototüübi, mis siis seda teeb ja siis ma rääkisin mõne inimesega, siis ma sain aru, et ei, liiga vara on. Et võib-olla kümne aasta pärast on, on sellel asjal pointi, eks ole. Et aga, aga noh, et, et, et aga nüüd tulles tagasi selle sinu küsimuse juurde, et, et jah, et see on kindlasti keeruline tee, kui sul on tehnoloogia, millele sa otsid rakendust. Aga, aga ma arvan, et me nüüd, nüüd oleme tegelikult jõudnud nende rakendusteni, mille, mille järgi tõesti turul on vajadus ja kus me, kus me saame neid tühendikke täita, eks ole, et noh, loomulikult me oleme ka. Mitmeid vigu teinud ja, ja noh, siis ka nendest vigadest õppinud.

Taavi, mis sinu, on sul nii-öelda oma pikast karjäärist see kogemus, et tehnoloogiale tuleb ees ja siis hakatakse mõtlema, et mis me sellega üldse teeme?

Kusjuures sa teid selle näite selle põhimõttega, et tuleb mingi tehnoloog ja tuleb, hakkab rääkima, leidsin mingi ägeda kasti, on ju. Et minu arvamus muidu on üldse vastupidine, et. Tuleb

äri või?

Entukas on just pigem nagu äri pool, et neid käisid, nägid mingit ägedat kasti, tundub jumala potentsiaalikas, juba peas käib, et noh, näed. Velole müüksin seda, maalole müüksin seda ja nii edasi, onju. Ja siis tuleb viite osakond, kes ütleb, et noh, meil on tegelikult jumala samasugune kast olemas, see küll ei tee seda, mida see kast teeb, aga meile tundub, et see on samasugune kast, onju, et noh, et, et. Et sellist asja ja ma olen ikka näinud ikkagi liigagi palju, et, et ütleks ausalt, et innovatsioonipidur üldjuhul ei ole mitte äri, vaid ikkagi nagu operations.

Ja, ja see on asi tegelikult väga hea kommentaar, see on asi tegelikult, mida mina olen näinud noh, tehnoloogiat müües, eks ole, et kui sa lähed kellelegi tehnoloogiat müüma. Kellel on mingi lahendus, mis kasutab alternatiivset tehnoloogiat, mis võib-olla ei ole nii hea nagu, nagu see, mida sina pakud, eks ole. Siis on ikkagi väga raske panna kedagi tehnoloogiat vahetama, eks ole, et, et noh, et nüüd me, nüüd me teeme oma toote ümber ja paneme sinna teise tehnoloogiatüki sisse, eks ole, et see on ikka, see on ikka väga-väga hard sell.

No mina oskan seda oma ärist ette kujutada, meil on geenius ehitatud WordPressi peale, eks, me oleme seda, ma ei tea, mingi seitse aastat WordPressi peale ehitanud ja nüüd, kui tuleb, tuleb mõni, mõni Jürgo sugune ja ütleb, et et mul on hoopis mingi muu press, et see on palju parem press kui see, mis sul on, et davai, lähme üle. No ma ei tea, mis peaks juhtuma, et me üldse sinuga viitsiksime kohtumisele tulla, et noh, et see on nii suur asi, et noh, mitte keegi ei taha ettevõttes selle peale mõelda.

Ja kui sa mõtled, see veebisait on tegelikult nagu triviaalne tehnoloogiline.

No just, jah, no jah, no muidugi on jah, et mis seal on, mõned integratsioonid ja mingisugune CSS-i fail, on ju, et noh, see ei ole iseenesest nagu, aga noh, kogu organisatsioon on välja õpetatud, kõik teavad, kõik oskavad, noh, kõik töötavad.

Ja ma nüüd tegin liiga väga paljudele pilveinimestele ja kes, kes selle valdkonnaga tegelevad, et seal on palju keerukust ja see on.

Aga meil on, meil on aeg-tea paus, meil on, meie saate keerukus on see, et iga kaheteist minutit tagant tuleb kella vaadata, sellega me saame hakkama ja siis oleme varsti tagasi.

jätkub, Jürgo Preden ja Thinnect on meil külas ning me oleme nüüd pool saadet rääkinud sellest, millised lõpmatud võimalused on tehnoloogial, kuidas kõike saab teha. Ja mõnikord on päris raske näppu peale panna, et mis see siis on, mida me peaksime tootma ja mis siis on, mida üldse osta tahetakse? Ja kuidas seda asja rakendada. Sa oled, Jürgo, öelnud meile, et nüüd on üks mõte on tulnud või et üks, üks, üks selline konkretiseerimise, joa juhtimise mõte on nagu tulnud, et, et kuidas, räägi sellest lähemalt, et kus see suund on, kuhu te minna tahate?

Ja, et kuhu me nüüd oleme jõudnud oma, oma selles teekonnas, on see, et, et me võtame suurema fookuse oma toodete tegemisele. Ja kui, kui me alguses tegime oma tooteid selleks, et lihtsalt tehnoloogiat valideerida, demonstreerida võimalikele partneritele ja klientidele. Ja siis nüüd meil on, fookus on, on toodetel, mis võimaldavad siis jälgida hoone toimimist. Analüüsida, kas kõik on korrashoones ja, ja siis tõhustada hoone energia, energiakasutust. Mitte siis, mitte halvendades samal ajal seda hoone kasutusmugavust inimestele.

Aga kuidas see üks asja lubaduse nii-öelda esitlemine käib, et mind just viimasel ajal on hakanud kummitama see, et. Täna oli ka vist Vikerraadios oli ju eile, et oli, oli vestlus, kus selle teemal elektri hind on ju, kuidas elektrik kokku hoida, et pese pesu öösiti on ju noh, kas keegi on kunagi üldse küsinud, et noh, et palju sa siis säästad, kui sa öösiti pesed on ju, versus see, mis sa päeval pesed on ju, et kas see tasub seda vaeva on ju. Et see tähendab tegelikult noh, samas mingi suure asutuse puhul, kui sul on suur maja ja, ja sa suudad ikkagi kütet õigetpidi kruttida, onju, et siis see võib ikkagi olla nagu noh, tuhanded eurot, mis sa säästad, onju. Aga ma mõtlengi, et noh, et Jürgo, kuidas te, millega sa, kuidas sa müüd, kuidas sa argumenteerid sihukest asja?

Tähendab, just, just oluline ongi see, et, et, et energiasääst on, on hea, aga me ei, me ei tohi seda teha kasutusmugavuse arvelt, eks ole, noh, üks näide, mis, hea näide, mis meil on, et meil on koos, koostöös paari hea, hea partneriga. Oleme teinud mõned piloodid, kus siis näiteks on Kohtla-Järvel on ühes lasteaias nimega Karuke on siis üleval lahendus, kus me siis juhime, juhime ventilatsiooni, lähtuvalt sellest, milline on sisekliima. Ja, ja tegelikult, nagu me kõik teame, hoonetel on inerts, eks ole, et me saame, me saame mingil hetkel näiteks ventilatsiooni võimsust vähendada, mis siis vähendab ka, ka elektrite arvet tuntavalt, kui ventilatsiooniga on seotud ka küte. Ja, aga, aga me ei tohi seda niimoodi vahendada, et inimesed, inimestel õhk otsa saab, eks ole, ja noh, ja teiselt poolt, eks ole, et. Et sageli hoonetes need asjad puhuvad ka, ka siis, kui inimesi seal kohal ei ole üldse, eks ole, et saab, saab ka seda niipidi juhtida. Loomulikult seda kõike saab teha ka hooneautomaatikaga Kui palju on mingi ettevõte investeerinud automaatikasse, kui ta selle sinna pannud on ja kas üldse hoonetes on automaatika, et sageli näiteks hoone automaatikas jälgitakse asju keskselt. Mul on võib-olla kümme ruumi kõrvuti, ühes ruumis on, istuvad kümme inimest peavad nõu, teised ruumid on tühjad, automaatika vaatab, oh, õhukvaliteediga on kõik väga hästi, et ma keeran veidi seda vent'i alla veel, sellepärast et meil on. CO2 tase on nii madal, eks ole, ja siis need inimesed, kes seal kümnekeses ruumis on, need siis. Hingavad halva õhku ja tegelikult ei tooda seda tulemust üldse, mida nad, mida nad peaksid tootma, sest CO2 tase on juba nii kõrge, et nad ei suuda enam, suuda enam selgelt mõelda.

Ma mõtlengi, et sa, ma natuke kiusan siin kohapeal ikkagi edasi, et. Et sina selle valdkonna inimesena, noh, sul on ikkagi peas on mingid suurusharju, kas seda oskab vastata, et kui inimene peseb täna pesupäeval versus öösel, et noh, et, et palju siis säästab aastas on ju, et noh, et. Et palju üks külmik võtab aastas üldse nagu raha, sõnalt mõttes, Või, või pesumasin ja, ja palju see on säästunud või oskad sa mulle öelda nagu seesama karuk, et noh, et, et okei, üks on see, et see kvaliteet ei lange ja see kvaliteet säilib, aga teine on see, et ikkagi, et. Et kuulge, inimesed, et hakake mõtlema ikkagi oma majade ja, ja ärihoonete efektiivistamise peale, sellepärast, et seal on tõesti päriselt ka peidus tuhanded eurod on ju, et noh aastas.

Siin on, on, on mitu, on mitu taset, eks ole, on see mikrotase ja makrotase, eks ole, et noh, mikrotase ma saan öelda, et saan ma öelda, et selline. Sihuses koolimaja tüüpi majas on, on võimalik aastas kokku hoida suurusjärgus kolm tuhat eurot, asju optimeerides. Aga, aga ma arvan, et mis on olulisem number, on see, et sihukeses nüüd noh, Euroopa Liidus siis keskmisena. Me kulutame nelikümmend protsenti kogu energiast hoonete peale. Kogu energiast nelikümmend protsenti, kõik autod, kõik, mis iganes me tarbime, läheb hoonete peale. Ja, ja kui me saame seal isegi paar protsenti säästu, siis, siis makrotasemel see on ikkagi, see on ikkagi väga-väga suur sääst, eks ole. Ja nüüd on, on küsimus loomulikult. Millised on inimeste, inimeste motivatsioonid asjade tegemisel, eks ole, ja tüüpiliselt jah, raha on see motivatsioon, eks ole, et miks, miks me seda säästu tahame, eks ole, aga kui me vaatame. Kui me vaatame suuremat pilti, siis, siis tegelikult noh, see võiks olla ka eesmärk ikkagi riiklikul tasemel ju, et, et neid, neid kulusid vähendada.

Kuidas te selle valdkonnani jõudsite, selles mõttes, et kui ma, kui ma panen Google'isse või isegi panen oma, oma ajusse, sisestan otsingutermini hooneautomaatika ja mingi nutikas kontor ja midagi sellist, noh, et siis see nimekümmel on päris pikk, mis sealt nagu vastu tuleb, eks. Et selgelt see ei ole nagu valdkond, mille sa avastasid ja vau, et keegi midagi ei tee, kõik teevad, miks te just selle valisite?

Miks me selles valdkonnas tegutseme, on, on see, et me tegelikult oleme, oleme, me jõudsime otsapidi sinna, sinna valdkonda läbi, läbi toiduohutuse. Kus me tegime siis, tegime siis sensoreid külmikutesse, sooja lehtidesse, selleks, et jälgida, jälgida, kas, kas toitu käideldakse ohutult. Ja, ja siis me vaatasime, et, et seda, seal neid samu, neid samu asju saab rakendada ka teistes valdkondades ja, ja läbi selle me siis jõudsime selleni, et tegelikult. Ei ole lihtsat viisi, kuidas olemasolevatesse hoonetesse luua seda jälgimisvõimekust, eks ole, et jah, kui me ehitame uut hoonet või kui me. Kui me nüüd siin oleme, oleme valmis kogu hooneautomaatika välja vahetama, uue ehitama, eks ole, et jah, siis me saame, saame täpse jälgimise sisse panna. Aga kui meil on olemasolev hoone ja tegelikult, tegelikult ka see, kui meil on olemasolev hoone ko Siis meil ei ole head ülevaadet sellest, mis seal hoones toimub, et noh, näide kas või see, eks ole, et mis on tegelikult meie hoone energiaklass, eks ole. Et energiaklassi vääramine käib kuidas? Tehakse audit, tulevad inimesed, mõõdavad, arvutavad ja siis täidetakse mitu-mitu lehte Excelit ja siis on tulemus, vot, energiaklass on selline. Aga homme on olukord täiesti teine ja kuidas see hoone homme toimib, me tegelikult ei tea, eks ole. Ja, ja hetkel ei ole häid lahendusi, kuidas, kuidas selliseid asju jälgida siis.

Oota, nii, et teie nagu unikaalsus on see, et tulete minu hoonesse, kus on jumal teab mis ajast pärit, jumal teab mis seade või seadmed, mis tõenäoliselt ei tööta koos. Ja kuidagi suhteliselt odavalt, lihtsalt mugavalt, panete nad koostööle ja nutikaks.

Me, jaa, ühesõnaga seda me saame teha, me teeme, me teeme seda koostöös partneritega. Oluline on see, et meie, selleks, et juhtida, sa pead täpselt jälgima. Meie toome selle võimekuse, et sa täpselt jälgida, mis sul hoones toimub ja siis, ja siis ka läbi selle juhtida seda, juhtida neid erinevaid hoonesüsteeme.

Aga samas, Henrik sina vist tead paremini, kas ilmselt iga Apple'i pood ei müü selle hunnikus mingi erinevaid tsensore, mida saad. Igale poole riputada, panna ja kokkuvõttes kindlasti jäävad ühte äppi kokku, noh, ainuke asi ongi see, et sul peab olema. Nad ei tee ise võrku, vaid sul peab olema noh, päriselt siis mingi noh, päris hea wifi, ütleme nii, et läbi maja olemas selleks, et

seda. See on üks asi, aga, aga vähemalt no ma ei ole nüüd jälle paar aastat vaadanud, ma iga paari aasta tagant teen sellise kodu. Nutikodu nagu ülevaate, et kas on midagi. Ja kümme aastat on see vastus olnud regulaarselt ei. Sest et on olemas sensorid, on olemas võrgud, kasutavad wifit, teevad oma võrke, igasugu asjad on olemas. Aga mida ei ole, on minu kui noh, vähemasti kodukasutaja jaoks küsimus, et aga miks, seesama sinu pesumasina küsimus, eks. Et noh, see, et ma kodus hakkaksin oma pesumasinat kuidagi valmis panema. Ma ei tea, ööseks ja, ja noh, see mingi automaatne ühendus üldse mingisuguse börsipaketiga, ma ei tea, kas on olemas ja kui ka on olemas, siis see nõuab minult nii suurt pingutust. Et noh, see ei ole võimalik, samamoodi kõik need mingid tuled, mis lähevad põlema ja kustuvad, ma ei tea, kui päike paistab idast ja selle kraadise nurga alt ja väljas on see ja koer ei ole toas ja mina olen kahe kilomeetri kaugusel, on ju. Ja kell on see, on ju, et siis läheb vanni toa tuli võib-olla poole, poole ulatuses põlema, noh, need, need reeglid lähevad absurdseks. Ja seda ei ole, inimese käitumist ei ole võimalik niimoodi algoritmiga taga ajada, et kodus see on täiesti kasutuskõlbmatu, väidan mina, mõni nüüd kirjutab, vaidleb, aga, aga Jürgo, ma saan aru, et äriettevõtetes või kontorioonetes võib sellel täitsa mingi asi olla, mingi mõte.

Absoluutselt nõus, et see, see kodu. Kodu automatiseerimine on väga-väga keeruline ülesanne ja, ja, ja suur osa sellest põhjusest on just see, et nende süsteemide ülesseadmine on nii keeruline, eks ole, et see häälestamine ja see kõik on nii keeruline. Ärihoonetes on ta, on ta mõnevõrra lihtsam ja, ja lihtsalt, et selguse mõttes, et meie ei ole, meie ei ole järgmine hoone automaatikaettevõte, me, me ei näe, et me, et me võistleks hoone automaatikaettevõtetega. See, mida meie teeme, me, me, me pakume väga täpset jälgimisvõimalust. Hoonesse, selleks, et seda analüüsida ja vajadusel siis ka selle hoonesüsteemide juhtimist. Et, et enne, kui sa saad mingeid otsuseid vastu võtta, sa pead selle info kokku koguma ja siis seda analüüsima. Ja, ja, ja see, mida meie näeme, kus on suur, kus on suur tühimik hetkel, on see, et sul ei ole, ei ole lihtsat ja kuluefektiivset viisi, kuidas olemasolevas hoones seda jälgimist saavutada ja see on see, mida, mida me suudame teha.

Okei, me peame siia tegema pausi ja siis läheme oma saate viimase neljandiku juurde.

Restart jätkub, räägime Thinnectiga, Jürgo Preden on meil külas. Viimane lõik ja, ja lähme siis raha juurde, et oma uue suuna teostamiseks, toetamiseks, käivitamiseks plaanite kaasata raha? Kas oli veel tänavu või, või jääb järgmisse aastasse?

Alustame sellega jah, selle aasta, selle aasta lõpus nüüd.

Mis see, mis see lause nüüd investorile siis on, et mida, mida ma oma raha eest saan?

Mida me. See, mida me, milleks me hakkame raha kaasama, on, on siis nüüd Thinnecti omatoodete turule toomine ja müümine. Ja nendeks omatoodeteks on siis, on siis lahendused, millega on võimalik täpselt hooneid jälgida ja juhtida selleks, et saavutada paremaid töötulemusi ja, ja, ja vähendada energiatarvet.

Ja need oma tooted on siis sensorid või mingisugune keskne platvorm, kogu lahendus?

See, mida meie pakume, on ikkagi terviklahendus, alates sensorist kuni kasutajaliideseni. See tähendab siis ja, ja kõike seda ka, mis sina, mis sinna vahele mahub ja me müüme neid oma lahendusi teenusena. Et meie hoolitseme selle eest, et see terviklahendus töötab ja, ja et klient näeb neid andmeid oma siis kasutajaliideses. Et noh, lihtsa näitena, mida me, üks lahendus, mida me pakume, on siis see sisekliima jälgimise lahendus, kus me saame siis tuua sulle. Näiteks söögikoha leti, leti peale tahvelarvuti, mis näitab sul söögikoha erinevates ruumides sisekliima kvaliteeti. Inimene saab skännida QR-koodi ja vaadata, milline see kvaliteet hetkel on. Ja kui me laiendame seda nüüd ka selle nakatumise tõenäosuse hindamise võimekusega, siis tegelikult sa saad personaalse nakatumise tõenäosuse enda jaoks selles ruumis, sõltuvalt sellest, kui kaua sa seal ruumis viibid.

See tuleks kohviku sildi kõrvale panna, niisugune suur punane või roheline, kui tänava, tänaval jalutada.

Kõik kõike laavaldaks sama lellabakteritundlikkusega nagu.

No näed, juba läheb.

Aga ütleme absurd, et jällegi, kui sa tuleksid niisuguse prospektiga minu juurde, siis noh, mul läheks, kohe võib läheks punaseks, onju. Esiteks kõik, mis on seotud riistvaraga, on kohe punane. See

on see mingi Eesti investori häda, Taavi, see on, me kuuleme seda igast saatesse.

Täpselt ja, aga teine asi on see, et, et, et see müük on ikkagi meeletult personaalne. Just seesama, et noh, see kõlab niisugune nagu uue kihvti tolmuimeja müük, on ju, et, et mul juba on midagi, midagi toimib, on ju, ja nüüd see tuleb mulle müüda hoopis nagu veel vingemat ja veel tuusamat nagu tolmuimejat, on ju.

No ma ei ole kindel, kas, kas seda saab päris nii öelda, et, et. Mina näiteks ei tea ühtegi hoonet, kus ma käin, kus ma saaksin nagu enda telefonis infot selle kohta, et milline on seal see sisekliima või, või kas, kas minu jaoks on ohutu selles, selles ruumis viibida, praegu.

Kas vist Apple ei paku seda teenust nagu pidevalt linnade koha pealt, et sa kõnnid mööda linnatänavaid ja Apple Watch ütleb sulle, et kas tasub hingata või ei tasu, on ju?

Vot ei tea, mul Apple Watch ei ole, aga no hoonete sees see, seda ju ei ole, ma käisin sul ükspäev külast, Taavi, või vähemalt sinu, nina pissin su garaažis. Ma ei näinud sellist andurit või sellist valgusfoori seinale, minu kodus seda ka ei ole ja minu kontoris seda ei ole ja ma arvan, et ka sinu kontoris seda ei ole ega, et. Et ma arvan, et pigem on küsimus, et kas tulul on nõudlus, noh, et kas see oleks argument, kui mul oleks selline valgusfoor minu kohvikus?

No ma arvan, et on niisugune argument ikka siis, kui sul olekski praegu ju see, et noh, et a la, et. Et ma ei saa sulle näidata, kes on Covid haiged siin kaubanduskeskuses. Ta istub seal nurgas. Hetkel nagu Covidi tõenäosus, ma ei tea, Covidi pisikute osakaal on tõstnud haigestumise tõenäosuse rohkemaks kui kolm protsenti näiteks on ju, et midagi sellist. Vot, vot see mulle meeldiks, nüüd on mul tuleb välja, et mingis kohvikus on üks laudkond nagu. Aga no

muidugi seda juttu kuulates Taavi, kui ma oleks kohvikuomanik või ka ütleme, äripinna, ärikontori mingi hoone omanik. Miks oma kogu terve mõistuse juures peaks ma ise endale sellise õnnetuse kaela tõmbama, et ma selle Jürgo seadme endale sinna panen ja tuleb mingi laudkond koroonaaiged ja mul on restoran puhas, parem on, kui nad ei tea keegi midagi.

No küsimus on, et kas me, kas me tahame, et kõik oleks teadmatuses ja, ja tegelikult siis.

Kuidas? Kohvikuomanikuna ma kindlasti tahaks, et kõik oleks teadmatuses ja kui nad haigeks jäävad, siis nad mõtlevad, et ah jumal teab, kust ma seda sain.

Sa teeksid intelligentsema lüüsisüsteemi, et sa teed kõigepealt, tõmbad inimesed endale ringile, noh, et a la, nagu enne lauda istumist väike napp, see on välismaal väga kombeks. See on tegelikult suhteliselt suletud ruum, seal mõõdad ära. Ja siis, kuidas ei liigud siis? Ega, ega,

ega ütleme nii, et, et lihtsalt, et asjad selged oleks, et ega me tegelikult nagu Covidi osakesi ei saa õhus mõõta, eks ole, meil on statistiliselt öelda, et kas on mingi nakatumise tõenäosus või mitte, eks ole, ja see on see ja see on see, mis on, mis on võimalik ja. Ja mida näiteks ka osad meie konkurendid teevad, aga noh, võtame, keerame selle võib-olla natuke teistpidi, et. Et, et kas, kas meil on hea meel, kui, kui meie lapsed õpivad, õpivad ruumis, kus. Kus tegelikult nad, õhukvaliteet on nii halb, et, et nad ei, nad ei õpi nii hästi, nagu nad võiksid õppida, eks ole, ja siis me ei saa aru, miks tulemusi ei tule. Et noh, et, et, et, et kas me tahame olla selles teadmatuses või, et meie töötajad on ruumides, kus on pidevalt halb sisekliima. Nad ei suudagi tööd teha, aga noh, las siis olla, et, et muidu on, muidu äkki saavad teada.

Neesama asi on, mulle väga meeldiks osta kala teadmisega, et külmaahelat ei ole mitte kunagi rikutud, onju, et, et selles mõttes. Dreime neid case'e küll, onju, aga, aga jällegi see, et sa pead raha tõstma, et sa juba ei uju rahas, onju, ikka näitab selle valdkonna keerukust, onju, et, et. Järelikult ikkagi investorid jätkuvalt on skeptilised selle koha pealt, et kas see läheb üldse nii libedalt selle asja.

Aga mis see müügiplaan on, Jürgo, et kas teil on mingi turg, mingi sektor, mingi, mingi selline turule mineku strateegia olemas, et kuhu sa siis esmalt jooksed oma selle tootega?

Ja meil on, me hetkel lihvime seda veel, meiega on, on meie meeskonnaga on nüüd liitunud, liitumas ka siis müügivaldkonna juht, kes seda, seda suunda vedama hakkab. Sellest me saame, ma loodan, laiemat, laiemat siis avalikust informeerida järgmisel nädalal, kui meil, meil on see nädal nõukogu koosolek, kus me seda teemat arutame. Ja, ja lähme selle tootega tegelikult turule, nii nagu ma seda kirjeldasingi, et, et me, me läheme eelkõige nendesse asutustesse, kus on, kus asutuse. Või organisatsiooni juhile, juhi jaoks on oluline nii siis klientide kui ka siis töötajate ohutus ja töövõime.

Aga kas see on nagu, on see Eestis või on see USA-s?

Me alustame Eestist sellega, aga nagu ma ütlesin, et meil on see USA börsifirma, kes on samuti selle toote müügist huvitatud. Ja nüüd vastates siis Taavi või tähendab jah, vastates siis Taavi sellele kommentaarile, et miks me ei uju veel rahas, et tegelikult me selle. Me esimese batch'i sensoreid saime, saime valmis, elektroonika, saime valmis eelmisel kuul ja praegu pannakse neid kokku, et, et see on nagu, et see on väga-väga värske asi meie jaoks.

No okei, ei ole veel jõudnud, ühesõnaga. Just. Kas raha kaasamine tuleb avalik kuskil Funderbeamil või mingi sellisel platvormil või pigem aetakse nurga taga asjad korda?

Kui sa tahad nii öelda, et pigem on see, pigem on see suletud ring ja, ja, ja me ei lähe avalikku raha kaasama, jah.

Selge, näed siis need, kes mõned, mõned meie kuulajatest võib-olla saavad siis kutse liituda ja saavad. Vaata, ma tulin just, kui ma sul külas käisin, Taavi, siis ma vaatasin, et sul on need kastid maja ees, eks ole. Et investoril on ka see nagu au, aga samas ka kohustus ju ise kogu seda kolu kasutada. Et mõnes mõttes siis oleks väga hea, et saad esimesena teada, et mis sul majas toimub.

Aga see ongi nagu investor ju kohustus, et see on üks lihtsamaid viise tagasisidet anda, et sa ise oled teenuse tarbija ja ütled, et näed. Või see koht on hea, on ju, et noh, näiteks mul on kaks kasti, juba esimese kastiga oli mul paigaldusprobleem, sellepärast vaja oli paigaldatud kaldpinna peale ja näiteks see, et sa saaksid teda. Ikkagi loodi sinna maja, et oli vaja nagu ise luputada, et mismoodi. Erinevaid nurki tõsta, eks, et nüüd näed, on uus kast teise maja ja seal on need kenasti kõik loodis juba sellepärast tood on arenenud sinnamaani, et ükskõik, mis pinna peale paigaldatakse.

Aga kasutust leiab, kõik toimib.

Muidugi ja, ja, ma just täna võtsin välja jälle väga hästi, et.

Sest minu täna veel kaks päeva on, on veetnud, ma olen veetnud erinevaid mikrofone kullerdades ja saates ja noh, kuna meil saatesalvestused ja Algorütm ja kõik on remote, siis ma, ma just hakkasin mõtlema, et vanasti, et mis, et mul on selgelt probleem. Võtab väga palju aega ja kuidagi tähelepanu, sest vanasti ma oleks tellinud mingi kulleri enda kontorisse ja öelnud, et vii see Jürgo kontorisse. Ja nüüd tänapäeval mulle, ma ei saa enam seda teha, sellepärast, et esiteks mina ei ole kontoris ja teiseks, mul ei ole aimugi, kus Jürgod ja, ja muud saatekülalised on, ehk peaks, ma kulleri võin kutsuda, aga tal peaks olema kuhugi, kuhu see asi viia. Ja, ja, ja noh, see, see parssalsi kast tundub nagu ülihea mõte, eks ole, sest lihtsalt Jürgo on tabamatu, nagu täna siin-homme seal.

Pluss sellest kastist saab välja ka saata on ju, ma saan sulle tagasi saata sealsamas kastis. Ja just, just. Aga seal on jah see miinus, et selleks, et see kõik tööle hakkaks, sul on vaja nagu kriitilist massi ja täpsemalt on ka Jürgorgi, on vaja nagu kriitilist massi sellistest. Esmastest use case'idest, mis panevad kohe nagu ostjatel pilli ja silma põlema, praegu hakkasin mõtlema, et tõesti, et noh, sellise küsimuse, et kuulge, et aga miks meil tõesti juba klassiruumid ei ole kõik. Mõnes,

mõnes koolis muidu on juba, et me oleme Vivatexiga koostöös näiteks pannud Vivatexi poolt hallatavatesse koolidesse CO2 andurid ja nüüd uuel nädalal paneme klassidesse ka. Plakatid QR-koodidega, kus siis õpilased saavad ise vaadata seda ja tegelikult ka siis jälgida ja noh, ma ei tea, avada akent või, või siis noh, tehagi tegevusi selleks, et see sisekliima oleks parem.

Sest noh, sellisest lastevanemate kogud on aktiivsed, et noh, sa võid osta näiteks nendele lastele, kellel ei olnud koduõppe ajal arvuteid, aitad neid arvuteid osta, aga teistpidi, kui sa tahad teada, et kuulge, et aga meil ongi vent seadja tuksis, on ju, et oleks vaja nagu upgrade'ida, on ju, et noh, paneme ka kokku ja teeme ära, noh.

Teeme ära, meie saade on tänaseks tehtud, aitäh kõigile osalejatele ja aitäh kõigile kuulajatele, kohtume jälle nädala aja pärast.