@ RESTART // 2019.06.08
geenius_restart_0832.mp3
KUUPÄEV
2019-06-08
PIKKUS
42m 00s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Lingvisti kaasasutaja Ott Jalakas meenutab ettevõtte algusaegu, koostööd Jaapani gigandi Rakuteniga ja tehnoloogilisi väljakutseid. Saates arutletakse, kuidas liikuda keeleõppeäpist laiemat tüüpi teadmiste omandamise platvormiks ning kas keskendumine ühele kitsale vertikaalile on pikaajaliselt jätkusuutlik.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardi stuudios on idufirma Lingvist kaasasutaja ja tegevjuht Ott Jalakas, kes meenutab lõbusaid lugusid sellest, kuidas firmat tehti, kuidas jaapanlased investoriks saadi ning räägib, kuidas Lingvist plaanib keeleõppeäpist areneda kõigi asjade õppimise äpiks. Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Taavi Kotka.
Ta töötas, jah, ta töötas CERN-is selles Euroopa Tuumauuringute Instituudis, oli masinõppe ekspert selles tiimis, mis leiutas Higgsi Posoni ja siis, kui sa vaatad neid teadusartikleid Higgsi Posoni kohta, siis tegelikult tema nimi on seal juures, nii et tal on akadeemilisi referentse seal omajagu.
Jaa, just, jaa, jaa, võib-olla. Enne kui ma su küsimusele vastan, kui me alustasime siin Lingvisti tegemist, siis minul ei ole keeleõppe tausta ja Maidul ei ole keeleõppe tausta ja siis kohati rääkides keeleõppe pedagoogidega, siis. Siis tagasiside oligi selline, et kuulge, kaks noorhärat, et mis te nagu endast mõtlete, et te ei tea nagu keeleõppes tööd ega mütsi, et. Otsige endale korralik töö, piltlikult, mitte ärge tehke siin nagu mingit nalja, on ju. Aga ma arvan oma, omavahel öeldes, et see oligi tegelikult või on siiamaani meie. Meie edu saladus või eelised, me rakendame teistes valdkondades kasutatud meetodeid keeleõppesse. Ma ei taha nagu keeleõppele või keeleõppe teadusele liiga teha, aga, aga Maidu sõnade järgi see ei ole mingi teadus, on ju, et kui Mait füüsiku taustaga vaatab nagu mingeid uuringuid, tõestuskäike, teooriaid füüsikas, matemaatikas ja võrdleb neid. Nii-öelda sotsiaalteadustes või keeleõppes kasutavate teooriate tõestuskäikude ja eksperimentidega, siis see on nagu öö ja päev.
Siis piltlikult öeldes me neid algoritme, mille juured on reaalteadustes, neid üritame rakendada inimõppele, on ju, ja mis see. Ka mina ei ole neid algoritme kirjutanud, ma võin lihtne ja kiire vastus, et ma, ma ei tea, ma usun, on ju, aga, aga tegelikult, kui naljast tagasi võtta, siis me, seal on nagu mitu erinevat funktsiooni, üks on, me tegeleme inimese mälukõveratega, on ju. Me usume, et selleks, et midagi ära õppida, sa pead asja nihutama lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu ja sul on usku, nii-öelda mälu või unustamiskõverad. Mille optimeerimisega me tegeleme, ehk siis midagi õppida, sa pead seda teatud arvu kordi kordama, iga kordus võtab aega. Ja selleks, et aega vähendada, sa pead korduste arvu minimiseerima, see on üks algoritmi põhimõte nende korduste arvu minimiseerimise. Ja see on spetsiifiline igale õppijale, ehk me mõõdame iga üksiku lingvisti kasutaja neid vastuseid nende vastuste põhjal. Paneme sind vastavasse klastrisse või sahtlisse, kus on sinu mäluprofiiliga sarnased inimesed ja selle põhjalt pakume sulle välja järgmisi küsimusi, mis peaks sind võimalikult kiiresti eduni viima. Teiseks, me tegeleme keelega, noh, keele prioritit, prioritiseerimisega, alguses me tegime väga lihtsalt, sisuliselt alguses me võtsime statistilise tõenäosusega, millised sõnad on statistiliselt sagedasemad ja esinevad keeles ja nendest alustasid see õppimist. Täna on see oluliselt. Oluliselt edasijõudnud, näiteks me oleme hiljuti launch'inud sellise Feature'i või toote, tooteasja nagu Corsese wizard, mis põhimõtteliselt algoritmiliselt koostab sulle õppematerjali, ütleme, et sa tahad õppida. Ma ei tea, tuumafüüsika prantsuse keelt, siis sa sisestad sinna. Mingid algandmed, need võivad olla sõnad, need võivad olla tekste, võib-olla foto, mille põhjalt me koostame kursuse täpselt sellesse valdkonda, mida sa tahad õppida, see koostamine on algoritmile, see tähendab, et see on kiire ja me võime minna nagu selle jaotusgraafika long tail'i või pika sabaotsa. Ehk kui sul on keelekoolis või tavalise keeleprogrammiga kõik saavad õppida reisikeelt, ärikeelt, ma ei tea, võib-olla isegi juura keelt.
botaanikas? Arstiteadus näiteks, et arstid. Olles Tartus õppinud ja omades mõnda arstist sõpra, nad ikkagi veedavad pikki unet või töid, mingite arsti.