Kuidas sai Eesti hasartmängurist ühisrahastuse guru?

Kusjuures nad kõik need investorite grupid vaatavad natuke erinevaid ettevõtteid, et. Inglid vaatavad sihukest pre-seed taset võib-olla seemneinvesteeringuid, kus. Noh, toote turuklapi alles otsitakse või, või juba on leitud ja sihuke kuni mõni tuhat eurot kuu käivad. Fondid on noh. Sõltuvalt fondist, nagu päris erinevaid investeeringuid, aga noh, siin Eestis tehakse ka päris väikseid, sihukesed saja tuhandesid iketeid, et ollakse ka inglite mängumaal ja noh, aga. Fondid otsivad selliseid ettevõtteid, kes suudaks nagu kogu fondi teha või nagu, kui see ettevõte läheb lendu, et siis ta üksinda peab olema suuteline ka kogu fondi kasumisse pöörata. Ja rohkem sihukeseid B2B, B2B SaaS-i moodi asju. Sihukse üldise lähenemisega. Küll aga on küllaltki palju sihukeseid ettevõtteid, mis on sihukesed lõppkliendile suunatud ja võib-olla sihukesed riistvara või nagu päris maailma ettevõtted nagu noh, paikib see jalgrataste parkimisega ettevõtte siis. Et kui nemad tõstma tulid, siis neil seda äpp ei olnudki veel, oli ainult autopesu. Ampler, elektrialgrataste tootja, on ju. Et need noh, neil ei ole potentsiaali aastaga viis korda või aastaga kümme korda kasvada, mida nagu võib-olla fondid ootaks. Et seetõttu fondid neid tol hetkel väga ei vaadanudki. Okei, Ups Team'i nad vaatasid, Ups Team'i sai koos fondidega investeeritud. Ja jah, et põhimõtteliselt on täitsa sihukene oma täitmata nišš turul olemas. Mille ettevõtetel ongi nagu kõige mõistlikum tulla Funderbeamist või ühisrahastusportaalidest raha kaasama. Ei ole nagu ainult start-up'id, vaid on ka sihukesed tavapärasemad kasvuettevõtted nagu käsitöö õlled, käsitöö siidrid, lamuu jäätised, on ju.