@ RESTART // 2019.10.26
geenius_restart_0842.mp3
KUUPÄEV
2019-10-26
PIKKUS
44m 28s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka analüüsivad Kert Kingo tagasiastumise valguses, milliseid oskusi ja eesmärke peaks kandma Eesti IT- ja väliskaubandusminister. Arutelu keskendub küsimusele, kas tegemist peaks olema poliitilise ametikoha või tipptasemel riigimüüja rolliga, kes avab Eesti ettevõtetele uksi välisturgudel.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti IT-maailma üks olulisemaid sündmusi sellest nädalast oli kahtlemata IT- ja väliskaubandusministri Kert Kingo tagasiastumine. Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa arutavad Restardis selle üle, millist IT- ja väliskaubandusministrit on Eestile vaja ja milleks sellist inimest vaja on. Kas tema töö peaks olema rohkem IT või rohkem väliskaubandus? Milliseid oskusi see töö nõuab? Kas seda saab üldse teha poliitik või peaks seda ametikohta tegelikult täitma mõni tippametnik kes välismaiste kohtumiste jaoks ministritiitlit kannab? Kes ja kuidas peaks valitsuses IT eest vastutama?
See nädal ei ole tehtud, kunagi on tehtud küll, et see nädal ei ole tehtud jah, jumal tänatud, et ma arvan, et see oleks päris naljakas, jah, aga. Aga ühesõnaga jah, et teema on kuum ja seetõttu me otsustasime, et me saatekülalist ei kutsu seekord, vaid räägime omavahel sellest, et, et kas siis seda valdkonda nii-öelda väliskaubandust ja, ja ja selle juures ka IT-d, kas üldse peaks koordineerima või ei peaks, Äripäev kirjutas juhtkirjas, et ei olegi vaja, et, et peaminister ja president teevad kogu töö ära, eks, et proovime siis lahata kolme loogi jooksul seda teemat.
Noh, see ongi selles mõttes, keegi seda riigi müümist peab tegema. Ja siin on üks nüanss selle asja juures on see, et, et üks asi on see, mida meie tahame maailmas rahvale või inimestele rääkida, teine asi on see, mida inimesed maailmas kuulda tahavad. Ja noh, selle koha pealt on meie president väga ilusasti öelnud, et, et meil on küll ilusad metsad ja laulupidu, lätestel on ka. Ja meil ongi riigil on veel, aga meie koha pealt, meie ühesõnaga, keegi meiega räägib, siis küsitakse IT kohta, küsitakse, kuidas te olete oma digiühiskonna üles ehitanud, kuidas te saavutasite seda, ehk siis sa võid ükskõik millest tahta rääkida, kokkuvõttes jõuad ikka IT-ni. Ja teistpidi ka, et, et see IT avab nagu uksi, et, et see, mis me Anne Sullinguga kunagi nii-öelda alustasime, noh, üks hea näide oli meil Jaapan, et mingi vahe Jaapan ju muutus päris suureks, kus ma ütlen, nagu noh, niisugune. partneriigiks, Baruto tegi või Parto tegi head tööd, eks, aga, aga teistpidi me tegime IT-ga nii-öelda head tööd Jaapani turu jaoks, mistõttu, kui meil tekkis mingi piimakriis, siis Hanno Sulling läks ja müüs piimapulbrit Jaapanis. Ja ta sai neid kohtumisi just sellepärast, et noh, ametlik delegatsioon läks jälle Jaapanisse, põhiteema oli kontaktide vahetamine IT ja muuga sellega seotuvalt, on ju, ja muu selle raames, kuna nemad tahtsid kuulda IT-st. Meie delegaatsioon küsis vastu, aga palun, suuremad kokkuostjate numbrid meile, eks. Et noh, niimoodi see käibki, vorst-vorsti vastu.
Paras peavalu notaris peab käima ja no tõesti peine on ju, et kas me ei saa kuidagi lihtsamani? No ja nüüd on küsimus, kelle ministri asi see on? Et noh, seaduse iseennast nagu Jummi oma on ju, aga noh, kes see nagu ajab, on ju, et noh, et, et Jumma nii kaugel sellest päris maailmast, et jumalast nemad, noh, ei hakka mõtlema selle peale. Et, et ta peaks olema mingi ministri asi, et noh, et keegi, kes mõtleb koos ettevõtlussektoriga, mismoodi me kogu me oma ökosüsteemi saame paremaks. Sinna alla käivad e-residentsus ja kõik muud teemad, on ju, ettevõtluse arendamine ja nii edasi, et et selles mõttes ta, ta võiks olla ikkagi jah, ettevõtluse ja väliskaubanduse minister, milles siis noh, mingi osa nüüd sama, et kui me räägime siin mingitest kratiseadustest ja nii edasi, on ju, et Et noh, on mingid asjad, mida sa teed, võib-olla selleks, et mainet tõsta või, või nähtavust suurendada, eks. Aga jah, ots on taristuteema, mis puutub näiteks nagu noh, sedasama. 5G-d ja Telekom ja on ju, et see vabalt võiks olla infra
ministrile? Aga teistpidi ma olen nõus, ka Sten Tammigi ütleb, et kes ütleb, et kui seda ei täida, siis parem ärgu olgu. Et las siis olla peaminister ja president, kes seda tööd teevad, eks, ja kui teistpidi huvitav fenomen, et näiteks Jüri Ratas oli enne peaministrist saamist väga suur e-riigi kritiseerija. No seda juttu, et e-valimised on saatanast ja nii edasi, seda me kuulsime ka tema suust, eks. Ja see metamorfoos toimuski nagu sellesse ametisse saamisega, kust saadi aru, et et ups, aga, aga need samad peaministrid, kellega ta seal Brüsselis kohtub, et need millegipärast küsivad digiühiskonna kohta.
rumal. Peaminister ja president võib-olla teevad seda tööd üldsegi väga hästi, et siin ma, mina tuleks tagasi ikkagi selle juurde, et kas meil on päriselt ikkagi vaja sellist nagu minister-ministrit, nagu sa räägid, arvestades noh, jah, selles ideaalmaailmas, mida sa kirjeldasid, ma olen nõus, aga me, me ju teame, kuidas ministrid tekivad, eks ole. Ja, ja kuidas need positsioonid tekivad ja see, see ei ole selline meritokraatia, et oh, et teil on see väga hea inimene sinna panna, et anname selle väliskaubanduse IT-ministri teile, see kõik on hoopis teistmoodi ja ma arvan, et see tõenäosus, et sellest protsessist tuleks välja õudselt hea minister, see ei ole nii ülikõrge.
Nii, meil on üksteist ministeeriumit ja, ja natuke rohkem portfelle, eks, on ju, et nendest kümme tegelevad raha kulutamisega. Üks vähemalt nime poolest peaks tegelema raha teenimisega. Ehk siis ja me räägime noh, needsamad kümme, nad jaotavad mingit raha, mida siis nagu ülejäänud majandus nagu teeb. Et küsida, et noh, et, et kas juba ei ole küllalt, et peaminister ja president on ju, peaministri töö on juhtida kogu aparatuuri. Noh, mõnes mõttes, jah, ta ei tee seda, et noh, selles mõttes on, ma ei ütle, et Jüri Ratas ei tee, aga, aga, aga Jüri Raidla on väga hästi selle välja öelnud kunagi, et. Et ma ei taha sõnu suu panna, aga see oli võib selline, et kui vaadata nagu õigust, siis peaministri õigus on kutsuda kokku neljapäevast valitsuse istungit, on ju, et, et muidu sisuline töö käib ikkagi ministeeriumites, on ju. Aga jällegi, et noh, me mõtleme, et noh, kui peab riiki juhtima ja meie tänases süsteemis peaks olema nagu peaminister, siis kulutada teda nagu igakuiselt mööda maailma ringi tuuseldamise peale, noh, ei ole päris õige valik. Pluss on ka Euroopa Liidus mingid kohustused ja nii edasi, on ju. Et, et selles mõttes nagu ei saa öelda, et, et, et kas me juba küllalt ei panusta ettevõtlusesse, veel kord, see on ainuke koht, kust raha tuleb. Eks, et seda ei saa olla kunagi palju, et kui meil on noh, me peaksime nagu ikkagi veel, veel rohkem sinna investeerima. Ja seetõttu me ei saa seda positsiooni võtta ka niimoodi, et ah, panen selle, kes mul pingil on, noh, ei sobi noh. Ja just mitte sellepärast, et a la, et noh, et kas Urve-Palo oli parem, vale võrdlus. Me peame võrdlema ennast kogu aeg sellega, et kes on need teised riigid ja kes on nende teiste riikide esindajad, kellega me oleme päriselt konkurentsis. Puitmajadega me ei ole nagu ainus tegija Põhja-Euroopas. Kes on meie konkurentriigid, vaatame läbi, kes on need inimesed, kes nagu nüüd müüvad neid selles valdkonnas ja meil pole vähemalt sama hea inimene panna nagu lauda. Võtame järgmise, võtame toiduainetööstus, kes on meie peamised konkurendid, kes seda valdkonda müüvad. Niimoodi peab seda tööd tegema.
Ei, selles mõttes nüüd on see, et kuna üks partei ei leia kandidaati, siis kaotame positsiooni ära ja laseme peaministril ja presidendil töö ära teha. Noh, see ei, noh, ma ütlengi.
Ei, ma seda ei mõtle, sest ma arvan, et, et tuleb trükkida valmis Poju visiitkaart, nimega minister, aga, aga palgata liigaametnik. Ja ma ei tea, kuidas see täpselt seadus, ega siis keegi seal, kus iganes sa käid, Indias ei hakka nagu näpuga järge ajama, et kas ta siis nagu noh, on päriselt, päriselt minister või, või öeldakse, et on minister, Ameerikas on ka kõik vaispresidendid, kes sulle siia tulevad.
Ei, ilmselt on kõik vaispresidendid või presidendid, et, et selles mõttes ma arvan, et niimoodi võib isegi nagu toimida, et tähtsam lõppkokkuvõttes on küsimus, et mis on see endgame on ju, et mida me siis saavutada tahame, et, et ettevõtetel tuge andmine loob väärtust, mingites kultuurides on seda tiitlit vaja. Ehk siis igal juhul seda noh, tuge tasub panna ja, ja mõelda, kuidas kogu, kogu ettevõtluskeskonda paremaks saab, see on ju. Et selles mõttes sellel positsioonil on väärtus kindlasti olemas. Ja kindlasti ei tohiks seda ära kaotada, et selles mõttes ma olen nagu Äripäevaga, ei ole nõus. Aga jah, et kui pink on lühike, siis võib-olla tõesti tuleb mõelda mingite alternatiivsete meetodite peale.