Vaata, meil on sihukene probleem, et me oleme kõik riistvaramehed. Et mina näen, et kompostilist saab siis unicorn, kui meil on sihukene suur tehas, kus me toodame kümneid tuhandeid sõidukeid. Ja see on see, mis meile nagu hullult meeldib. Et meist ei saa ilmselt unicorn mingitest ainult tarkvarateenustele tuginevalt, eks. Et see kuidagi on nagu igavavõitu ja liiga lihtne. Intsendatehniliselt, et ta on nagu keeruline tootearenduslikult ja me oleme selles natuke nõrgad. Kuna me ei oska nagu seda tarkvaratoodet arendada, siis me arendame seda riistvaratoodet. Aga mul tekkis sihukene emotsioon küll jah, sest meil oli just siis osanike koosolek ka eile ja me tegime sihukesed ülevaateid ja. Me jõudsime oma osanikega, investoritega selle mõtteni, et me oleme täna ainus selles mikromobility sektoris olev ettevõte, eks see on kasumlik. Ja meie noh, käive tuleb sel aastal kolmteist miljonit, et me ei ole enam väga väiksed, eks. Ja nagu ma näen nagu selgelt, kuidas me saaksime siit kasvada kümme korda. Ja, ja noh, eks siis see ei olegi no väga kaugel. Siis
Ma just kohtusin ühe ägeda tüübiga, kes varem oli olnud Transferwise'ist toote peal ja siis hiljem elanud paar aastat Brasiilias ja seal teinud mingit sihukest start-upide sellist juhendamist. Siis ta vaatas meile otsa, rääkisime mingi aja ja siis ta ütles, et. Teate, et ma olen mitut-sadat start-up'i näinud ja te olete vist täpselt need neljakümne kuni kuuekümne inimese mehed, on ju, siis ma küsisin, et miks. Sest need mehed on alati kõige rohkem näost ära. Ja meil on olnud ka nagu mega raske, ma olen selline viimased aasta-poolteist, sest mis on nagu juhtunud, on see, et noh, käis pauk, tekkis tohutu product market fit, tekkis tohutu vajadus toodet välja saata. Kõik keskendusid sellele. Aga samal ajal kasvas siis ettevõte, ütleme kahekümnelt inimeselt kuuekümnele, et me oleme siin mingi üle, üle neljakümne inimese kasvanud viimase vist mingi kuueteist kuu jooksul. Ja väga selgelt ma ütleksin, et sihukesest neljakümnest läheb see piir, kus sa enam ei saa nii, kui sa nagu said varem. Et sa varem said sellega, et sa lihtsalt tõmbasid rahva käima ja ütlesid, et jookseme, eks, ja sa enam ei saa, et absoluutselt ei saa. Ja eriti, kui sul on nihukesed suurkliendid nagu Uber, et me lugesime kokku, et Uberi poolelt suhtleb meiega nelikümmend seitse erinevat inimest, et meil on üks tüüp, on nagu kliendihaldur. Et sa pead hakkama looma protsesse, eks ole, kvaliteediprotsesse, kliendihaldusprotsesse, kogu see insenertsükkel. Tootearendusprotsessid ja kõik sellised asjad ja no mega raske on, nagu mega raske, et me oleme juba kaks korda muutnud kogu ettevõtte sihukest inseneristruktuuri. Ja mul oli just eile vist Ertiga sealt start-up Wisekasist väike arutelu ja ma ütlesin, et noh, ma nagu täiega tunnen, et sa oled nagu üksi, et. Et kui sa oled, alustad, eks ole, sul on seal prototronid ja kiirendid ja garaažid ja kõik värgid, eks. Ja teisalt mulle tundub, et kui sa nagu väga suur oled, noh okei, öeldakse, et sa olid lonely in the top, aga noh, ikkagi siis, siis sul on juba palju. Sihukeseid seeniortüüpe ja nii edasi, aga mulle tundub, et see tänane hetk on nagu täpselt see koht, kus. Me peame ehitama ettevõtte ülesse, organisatsiooni ülesse ja ma arvan, et kui see tehtud saab, see töö lakkab, noh siis siit edasi näiteks sajani kasvat, ei ole enam nii raske, kui praegu on. Aga samas nagu minna kellelt, küsida, kuidas seda teha ka ei oska, ei ole mingit kohta ka, kuhu minna, et päris raske.