Miks on Eestil maailmas IT-riigi maine?

Kaks tuhat neliteist oli see, kogu see uurimistöö oli minu enda jaoks ka väga oluline, et. Minu jaoks oli see nagu selline küllaltki skeptiline aeg, kus ma nagu mõtlesin selle peale, et võib-olla ongi nii, et see Eesti e-riik, et noh, see on nagu selline. Mõned aastad on olnud nagu sellist tähelepanu ja huvi selle vastu, aga noh, need lahendused, need ju ei jää kõik uueks, et ülejäänud maailm tuleb järele. Ja teine minu skepsise allikas oli see, et ma mõtlesin, et, et see kõik on siiski nagu maailma mastaabis nagu tähtsusetu. Ja siis ma sõitsin Californiasse, ma ei tea, Menlo Park või ma ei tea, kus on selle Andresen Horovitsi peakontor. Ja istusin siis Ben Horovitsi vastas, siis tegin intervjuusid. Ma ei tea, ulmekirjanikuga Venemaalt, think tanki juhiga Soomest. Ma ei tea, Goethe instituudi direktoriga Saksamaalt, nagu väga erinevate inimestega. Proovisin vaadata, et nad ei oleks nagu liiga asjas sees, aga ka mitte liiga kaugel. Ja see nagu, mida ma nende peal kogu aeg testisin, oli see, et kas see on üldse usutav, et mingi selline väike riik nagu Eesti, et kas see riik võiks olla kuidagi. Maailma tähelepanu keskmes mingisuguste asjadega ja minu jaoks oli see väga tähtis, et ma tulin nendelt intervjuudelt ära ja ma sain aru, et tegelikult see on usutav. Et see on võimalik, see oli hästi tähtis minu jaoks. Nii et ma tollel hetkel ei osanud ise üldse öelda, et, et kas see maine, mis me sinna endale korrutame, et kas see on kuidagi tähtis. Aga kui nüüd sinu küsimuse juurde tulla, et kas on midagi muutunud, siis noh, pärast seda. Noh, ma arvan katkematult on kogu aeg olnud ka mingeid projekte, kus ma ise sees olen olnud, nii et siin on see oht, et ma ise olen selles samas nagu silos jälle. Aga kui vaadata nagu sellist väga korralikke meediamonitooringu, näiteks tööriistadega ülemaailmset Eesti kajastust. Siis me saame ikka nii, nii, nii paljudes kohtades kogu aeg ära mainitud sellega, et meil on ikkagi eesrindlikud lahendused, väike riik, aga mõtleb targalt. Et siin on ettevõtlikud inimesed, siia tasub võib-olla vaadata, kui te arendate mingisuguseid tehnoloogiaid, nii et mingis mõttes me oleme nagu. Kui kunagi räägiti, et Eestil oli tohutuks eeskujuks, ma ei tea, Singapur või-või, ma ei tea, Iirimaa või-või mis iganes, et siis ma arvan, et me oleme mõnedele täna ise. Võib-olla mitte nii suures mõttes, kui need riigid olid kunagi meile. Aga, või maailmale, et me oleme ikkagi neile mõnedele riikidele täna eeskujuks, isegi olles elanud Leedus, ma tean, et näiteks Leedule me oleme kogu aeg eeskujuks, aga noh.

Sa, mul tuli meelde minu vigadist saate alguses, et seda nii-öelda tuntud inimeste, ma käest küsimise, et sa küsisid kaks tuhat neliteist, aga kaks tuhat kümme sa tegelikult tegid ühe uuringu. Ja sa uurisid seda, et miks, miks on üldse maini, ühesõnaga, miks eestlased vihkavad oma e-riiki? Miks nad räägivad sellest, et ta on katki kogu aeg, on ju, ja sa leidsid seose või vähemalt hüpotees oli, et. Et kuna meie maine on seotud teie riigiga, siis kui sellega halvasti läheb, siis tekib inimestel tunne, et see vähene on ka kaduma, nagu kaduma, on ju.