Uus Eesti idufirma, kas lihtne pealekaebamine või maailma muutmine?

Ma arvan, et võib-olla lihtsalt sellepärast, et noh, nii, nii, kuidas ma olen tagantjärgi kuulnud seda, siis see võib-olla mingisuguse eklektikaga torkasin silma, et kuna ma olin selleks ajaks elanud, elanud Soomes, Rootsis ja Hiinas, siis ilmselt see Hiina osa oli kõige silmatorkavam. Ja, ja just see tehisintellekti taust pluss kui, kui sihuke võib-olla sihuke maailma ringi vaatav pilk.

Aga ütleme kaks tuhat, kaks tuhat viis, noh, kui me praegu. Jälgime tehnoloogia ajakirjandust ja seda, et mida startupid teevad ja millest selles maailmas räägitakse, et noh, siis närvivõrgud ja tehisintellekt on noh, iga teine sõna igas teises lauses sees, aga tol ajal see ju ei olnud nii või?

Ei, ta ei olnud jah, kindlasti nii silmatorku, kui ta praegu on, et algoritmid tegelikult, närvivõrgud ja Perseptroonid olid juba palju varem olemas, aga siin on nagu paar niisugust huvitavat muutust olnud, mis on teinud selle tehnoloogia jälle kõigi jaoks põnevaks, on esiteks arvutuslik võimsus on nii palju järele jõudnud, et, et nüüd suudavad väiksed seadmed teha igasuguseid põnevaid asju. Ja võib-olla teine. Teine aspekt on see, et, et konvolutsioonilised närvivõrgud on, on leiutised, mis on teinud visuaalse ruumi nii-öelda käega katsutavaks tehisintellekti algoritmile, masinate algoritmilele.

Jah, et, et teatud mõttes oli seal küll selline süstemaatiline lähenemine, et ma esiteks ma püüdsin kindlaks teha, et, et mis, kus, kus mul mingid eelised on, et millega mul on mõtet tegeleda, et täiesti nullist kuskilt alustada on ilmselt raske või et see, see ei ole mõistlik, et. Et eriti, et kuna need huvid on tavaliselt ja eelised on seotud sellega, et sul on kirg mingi asja vastu ja siis sa oled pannud sinna rohkem aega alla ja siis sellest on, sellest on nagu kasu. Ja ma teatud mõttes niisuguse süstemaatilise tööga jõudsin selleni, et, et ma tahaksin toimetada visuaalses ruumis, et kuna mu lõputööd on ka kõik olnud seotud visuaalse infotöötlusega, siis ja nüüd eriti tänu sellele, et konvolutsioonilised närvivõrgud on teinud selle nii, nii, nii-öelda katsutavaks. Siis see tundub mulle nagu väga põnev ala, kus on, kus on hästi palju potentsiaale, et need väiksed seadmed igal pool, mis saavad nii-öelda näha inimese eest ja paari sekundiga masinõppe algoritmidega otsustada, et mis mingi mingisugust informatsiooni sellest visuaalsest pildist kätte saad. Mu lõputööd olid seotud liikumise-tabamise tehnoloogiaga ja siis ühe roboti juhtimisel Hiinas ülikoolis ma progesin pool aastat keldris ühte robotit, õpetasin teda liikuma nii-öelda ennast ise jälgides kaamerast, et, et selles visuaalses, et see on nagu, see on nagu see osa sellest, mis viis mind selle visuaalse infotöötluseni ja, ja, ja võib-olla üks valik veel oli see, et kas ma lähen krüptomaailma või jään tehisintellekti maailma. Et see, see oli ka pigem niisugune. Teatud mõttes see eelis ja huvi oli suurem selles tehisintellekti maailmas ja sellepärast ma jäin ikkagi sinna.