Salv on viimase aja huvitavamaid uusi Eesti idufirmasid

Päris hästi nõu, nõus ei ole, et noh, siin on kindlasti mingid näiteid ja meediast on ka läbi käinud, et, et kellelgi seal kuskil olid mingisugused isiklikud boonusskeemid või midagi sellist, et kui tehti rohkem tehinguid, et ma arvan, et ma arvan, et isegi kui midagi sellist on, on olnud, siis noh, ütleme panga järelevalve ja panga regulaator on niisuguse mõiste nagu pankurite boonuse saatnud eelmisse sajandisse. See ei ole, et see nagu ma ei, ma ei usu, et, et on, on nagu mingi, mingi oluline liikuvapanev jõud, et võtta disproportsionaalset riski. Küll, küll aga, küll aga tehingutest arusaamine ja, ja just täpselt see, mis me enne vahepausi rääkisime, riskipõhine lähenemine, et, et saada täpsemalt need lipud püsti, et sul ei ole vale-positiivset palju. Et see on nagu mänguvõti, et noh, sul on tõesti nüüd. Ülekanded on ju Eesti pangandussüsteemis on päevas peaks olema kuskil üle miljoni. Et noh, ütleme niiviisi, et noh, et seal seal ikkagi oleks vaja mingit muud, muud nagu lahendust kui brute force, eks ju.

Jah, noh, sõklada on vaja kuidagi teradest eraldada, aga, aga mis mu küsimuse mõte on pigem nagu selline, et, et noh, Danske panga näitel näiteks Eesti business oli marginaal, mingi paar protsenti kogu Danske kontsernist, sealsamas, kui kasumist oli vaata, et kümme protsenti on ju, et noh, selge, et niisugune asi hakkab silma. Eks mu küsimuse mõte on nagu see, et kui sa annad sellise lippude süsteemi kätte nagu sellele pangale ise nagu haldamiseks. Et kui palju see on nagu päriselt see, et, et noh, et ma tahan tõesti kõik kinni püüda või on see, et, et ma jällegi nagu noh, ütleme, tollel ajal nagu neid tehinguid tehti ja oligi seadus ja, ja seadusandluse järelevalve nagu nagu pisut teistsugune, kui ta täna on, eks. Ja, ja võib-olla tol ajal oligi nagu okei, et noh, et kas see mäng ei lähe siit nagu edasi, et me kokkuvõttes oleme seal nii-öelda piiri peal, et täpselt nii palju, kui Fii või, või Raab nagu ette kirjutab, et nii palju. Ei,

ajaga. Ja see on lihtsalt jätkates tegelikult on täpselt see, et kui ma vaatan pikemat ajaperspektiivi, siis nine eleven rünnakut USA-s tegelikult panid aluse sellele, et, et hakata otsima terrorismiraha majandussüsteemidest ja see oli niisugune esimene suurem tõuge selles suunas, et pangad hakkaksid kontrollima, otsima seda. Ja ühiskonna hoiaku ootused, noh, lehelugejad, valijad, valitsused, järelevalved hakkasid survestama, tekkis hoiak. Nüüd nagu Robert viitas panema peepressitele, mis jällegi parandasid või tegid inimeste tarkust rikkamaks ja mitte üksikute pankurite oma, vaid kogu ühiskonna oma, mis, mis tekitas survet ja nüüd noh, minu visioon, arusaamine on see, et praegu noh, see, mis Eestis toimub, võiks väga vabalt olla niisugune järgmisele tasemele viiv jõud, nagu me vaatame tagasi kaks tuhat seitse, kui olid küberrünnakud Eesti vastu noh, siis enne seda keegi küberrünnakutest rääkinud, me tegime, me kannatasime selle all kogu meie ühiskond. Ja, ja ettevõtted, aga me tegime sellest oma asja, me tegime natuke überkaitse keskuse, me oskasime teisi Ukrainat aidata, USA USAle nõu anda teistele riikidele ja praegu me oleme minu meelest täpselt samas kohas, kus Eesti saab võtta juhtrolli selles, et, et viia noh, kogu ühiskonna, vähemalt Lääne ühiskonna teadmine ja aktsepteerimine uuele tasemele, et, et jah, offshore firmad ei ole okei, seda kõike on nõus, aga nüüd räägime sellest ka, et päriselt kuritegevuse rahastamine läbi panka, raha liigutamine. Ei ole okei, see on see, mis noh, järgmisel aastal võiks olla väga vabalt kõigi Eesti riigi esindajate huulil mööda maailma ringi näinud, teeme selle.

See ongi see koht, kus me tegelikult, see on meie enda teha, me saame ka öelda nii riigi tasemelt kui ettevõtte tasemelt, saame ka öelda, et taanlastele ja teistele jah, see oligi Eesti asi ja läkski halvasti, me õppisime sellest tohutult palju õppisime muuhulgas ka seda, mismoodi need jamasid lahendada. Et noh, minu vastus alati on see, et ega see raha, mis siit Eesti pankadest läbi käis, see ei kukkunud taevast meil alla ja see ei uppunud kuskil Läänemere põhja ära, ehk siis need pangad ja asutused, kes enne meid seda protsessisid ja need, kes pärast meid protsessis Aga, aga ütleme, kuhu see must raha või pestav raha liigub, noh, klassikaliselt Londoni tipp kinnisvarasse, Prantsuse Villadesse. Küsimus on Inglismaa ja Prantsusmaa pankadele, kas te tegelikult, kui palju te tegelikult tahate või järelevalvele ka, et tahate suudate oma riigis seda musta, puhtaks pestud raha nüüd helitada, noh, pigem noh, pigistatakse ilm kinni ei taheta, sellepärast et see võiks, muidu võiks ära väga kaua kapital. Et see on kogu see diskussioon, mida me suudame juhtida ja oma ühtepidi Eesti, Eesti mainet puhastada ja muuhulgas ka ka Eestist tulevad ettevõtted väga kõvasti promoda.