@ RESTART // 2020.03.28
geenius_restart_0864.mp3
KUUPÄEV
2020-03-28
PIKKUS
41m 41s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad Henrik Roonemaa, Taavi Kotka ja Sten Tamkivi COVID-19 kriisi pikaajaliste mõjude üle ühiskonnale ja tehnoloogiasektorile. Fookuses on kaugtöö normaliseerumine, tervishoiu digitaliseerimine ning muutused globaalses liikumises ja ärikultuuris.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Me elame ikkagi ju lootuses, et ühel päeval on kõik see läbi ja normaalsus tuleb tagasi. Aga milline normaalsus? Millised ettevõtted praegusest kriisist võidavad? Kas praegu normaalseks muutunud kaugtöö ja videokõned on seda ka tulevikus või tekib inimestel varasaemast veelgi suurem soov hüpata lennukisse ning teisele poole maakera kolleegidega kohtuma sõita? Selle kõige üle on Restardi stuudios abiks arutamas Sten Tamkivi. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Kui me tegime Ansipi, kui Ansip oli Euroopa Komisjoni asepresident. Siis me proovisime läbi suruda ikkagi digialgkiri juurduks Euroopa Liidus jõulisemalt. Ja seal oli üks oluline vastaline kogu sellel asjal valdkonnas, kuidas me alguses ei saanud arugi, oli Lufthansa. Ja me ei mõistnud, et, et mis see põhjus on, et miks ta tahab, et, et see asi ei juhtuks Euroopas ja see põhjus oligi see, et, et Lufthansa jaoks Euroopasisesed ärilennud on üks olulisemaid tuluallikaid. Et kui üldjuhul lennufirmad teenivad nagu pikkade-kauglinde pealt peamiselt, siis, siis see on Euroopa Liidu sees Lufthansa jaoks hästi oluline. Ja no ütleme ausalt, isegi teinud seda, et lähed hommikul lennuki peale, lendad Zürichisse, teed päevad sa tööd, tuled õhtuks tagasi, eks, et. Mis noh, ka Ameerikas on täiesti normaalne, et, et ärkad LA-s, teed päevakese, ma ei tea, Houstonis tööd ja, ja lõpuks õhtuks lõpetad Seattle'is, on ju, et. Et see saab kindlasti nüüd täna nagu paugu ja, ja tuleb välja tõesti, et, et noh, et milleks, et miks me lendasime nii palju, miks me raiskasime nii palju oma energiat ja aega, selle asemel, et teha nagu näost näkku ja, ja omada sinna juurde ka selliseid vahendeid, mis pärast kohtus oleksid tõendid.
Võtame nüüd mõned muud trendid veel ette, et ma ütlen ühe asja ära, et, et kõik see kodus töötamine ja efektiivsete ettevõtluse, mudelite otsimine, see kindlasti omööb hästi meie e-residentsust. Aga siin on juhtunud üks drastiline probleem praegusel hetkel. Ehk siis meie e-residentsuse väljastamise mudel või protsess Eesti riigi poolt eeldab füüsilist kokkusaamist. Ehk siis sa pead tulema konsuli juurde, andma sõrmejäljed, kontrollitakse või pass üle, antakse sulle park välja, eks, et ja pumps, see kõik on kinni, sellepärast ju keegi on, kõik on karantiinis ja keegi kuskile tulla ei saa, onju. Ehk siis iseenesest täna vajadus selliste mudelite järgi on kasvanud. Aga me ruttu-ruttu peame siin ka riigidena oma protsessid ümber disainima selliseks, et saaks seda digitaalse identiteeti välja anda virtuaalselt, et kas siis videointervjuu näol või mingil muul moel, eks, et et selles mõttes ka üks selline huvitav positiivne trend Eesti jaoks.